2-25-12068/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025.a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-12068

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuasi

E. L. hagi L. L. vastu väljamõistetud elatise

suurendamise nõudes

Kohtuistungi kuupäev

20.10.2025

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

seaduslik

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

E. L. (isikukood XXX)

M. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

L. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

P. M., Amantese Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Viru Maakohtu 15.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-11852 L. L.lt välja

mõistetud elatist ja mõista välja kostjalt L. L.lt elatis tütre E. L. kasuks alates 01.08.2025

igakuise elatisena 450 (nelisada viiskümmend) eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni

20.08.2026.

3. Jätta rahuldamata M. L. taotlus suurendada elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2024.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.

5. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja M. L. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu

10. kuupäevaks.

6. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. 27.07.2025 esitas M. L. kohtule avalduse L. L. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt maksab kostja alaealisele E. L.le elatist miinimumsummas (Viru

Maakohtu 15.12.2023 otsuse alusel alates 01.11.2023). Lapse vajadused on muutunud ning tema

ülalpidamiseks kulub umbes 500 € kuus (toitlustamine ja tervis 200 €, koolitarbed ja vaba aeg

100 €, transport ja side 50 €, eluasemekulud 150 €. Samuti on märkimisväärselt tõusnud kostja

sisstulek. Kostjal on kinnisvara Toila alevikus ning kaks korterit Tallinnas, mida ta üürib välja,

ning lisaks on ta hiljuti ostnud kalli auto Porsche. Ta on mitme äriühingu omanik ja juhatuse

liige. Sellest nähtub, et kostja varaline seis on tugev ja tal on võimalus lapse ülalpidamises

suuremas ulatuses osaleda. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 500 € kuus.

Kohus jättis hagi käiguta ja andis tähtaja korrektse hagi esitamiseks ja hagi täpsustamiseks.

2. 06.08.2025 esitas E. L. täpsustatud hagi, mille kohaselt ulatuvad kulud lapsele kuni 900 €

(eluasemekulud 220 €, sidekulud 50 €, toidukulud 250 €, transpordikulud 50 €, juuksur ja

hügieenitarbed 60 €, riided ja jalanõud 80 €; ravimid, vitamiinid ja ravikosmeetika 80 €,

õppevahendid 40 €, vaba aeg 70 €). Palub mõista välja elatis 450 € või mõistlik suurus kohtu

äranägemisel, arvestades lapse isa tegelikke sissetulekuid ja varalist olukorda. Lapsel on

diagnoositud nahahaigus, mis eeldab eridieeti ja ravikosmeetikat. Nimetatud toodetele ei laiene

ravimi soodustused, mistõttu kujutavad need endast arvestatavat lisakulu. Lisaks taotles hageja

elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. Seega moodustab täiendav 149 €

suurune kuumakse aastas kokku 1788 € (149x12).

3. 18.08.2025 esitas hageja esindaja vastuse kostja seisukohale. Viimati nahaarsti poolt välja

kirjutatud ravikreemid maksid 29,21 eurot (vt lisa 1), mitte 10-12, nagu lepinguline esindaja

väitis. Sellele summale lisanduvad ka kulud ravikosmeetikale. Kostja varaline seis on tugev ning

tal on reaalsed ja piisavad võimalused panustada lapse ülalpidamisse oluliselt suuremas ulatuses,

ilma et see seaks ohtu tema enda toimetuleku. Kostja ametlik palk ületab Eesti keskmist

brutopalka ligikaudu 2,5 korda, st on ligikaudu 5 027,50 eurot kuus (bruto). Palus välja selgitada

Tallinnas asuva korteri (xxx) omandiõiguse ajalugu. Kostja väide, et tema teises korteris (xxx)

elab väidetavalt sõber, kes vastutasuks ehitab talle eramut, on äärmiselt ebausutav ega põhine

ühelgi tõendil. On tähelepanuväärne, et ettevõttel M OÜ, mille majandustegevus sisuliselt ei

toimi, on lisandunud kostja nimele vara ligikaudu 34 000 euro väärtuses. Sellise vara tekkimine

tekitab põhjendatud kahtluse, et kostja võib püüda oma tegelikku majanduslikku seisu varjata, et

vähendada kohtule nähtavat maksevõimet ja seeläbi vältida lapse ülalpidamiskohustuse täitmist

proportsionaalselt oma võimalustega. X OÜ on ka olemas vara ja käive.

KOSTJA VASTUS

4. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja lepinguline esindaja märgib, et

21.08.2023 kohtule esitatud hagiavalduses väitis hageja esindaja M. L., et kulud ühele lapsele on

435 eurot. 06.08.2025 kohtule esitatud täpsustatud hagis väidab hageja ema olevat kulu hagejale

900 eurot. Seega väidab hageja, et ca 20 kalendrikuu jooksul on hageja ülalpidamiskulud

suurenenud 106.9% võrra. Kostja hinnangul on kõik hagis esitatud väited hageja kulude

suurenemisest meelevaldsed, paljasõnalised ja tõendamata. Seadus ei võimalda elatise

väljamõistmise kohtuotsuse muutmist tagasiulatuvalt, seega hageja nõue 1788 euro saamiseks

on esitatud kohtule põhjendamatult ning tuleb jätta rahuldamata.

Algses hagis oli nõutud kostjalt elatist 500 eurot kuus. Täpsustatud hagis on nõuet vähendatud

450 eurole ning muudetud kardinaalselt hageja ülalpidamiskulusid ilma mingisuguseid

põhjendusi esitamata, mis viitab sulaselgelt nn „õngitsemise“ taktika kasutamisele. Näiteks kui

esialgses hagis väideti eluasemekulude osakaal lapse kohta olevat ca 150 eurot kuus, siis

täpsustatud hagis suurendati seda rida 220 euroni jne, et saada kogusumma 900 eurot kätte, mis

viitab menetlusõiguste pahausksele kasutamisele, st nö laest võetud andmete kasutamisele.

Samuti on hagis teadlikult paisutatud hageja terviseprobleeme ja väidetud, et hagejal on

diagnoositud nahahaigus, mis eeldab eridieeti ja ravikosmeetikat. Tegelikult on hagejal

diagnoositud akne- ehk harilikud vinnid (vt lisatud väljavõte), mis on noorukitel tavaline ja

möödub ilma erilise ravita. Raviks on määratud kreem ja geel, mille hinnaks Benu Apteegis on

mõlema ravimi puhul ca 10-12 eurot ja milleks peaks ka senine elatis olema piisav.

Kostja töötasu on alates 01.04.2025.a. 5190 eurot (bruto) ning netotasu suurenes 223 euro võrra.

KÜ Põllu 128 maksab kostjast juhatuse liikmele juhatuse tööga seotud kulude katteks hüvitist

190 eurot kuus. Kostjal on 2017.a. Porsche Panamera liisitud alates 28.02.2025. Kostjale ei

kuulu enam kaks korterit Tallinnas, vaid üks. XXX on 1-toaline korter, mille kostja soetas 2016.

aastal kodulaenuga ja mille eest maksab ta iga kuu kodulaenu makset kuni 2046.a. 2019 soetas

kostja tõepoolest ka teise - XXX korteri, kuid ta võõrandas selle 27.08.2024. Põhjuseks oli

vajadus täiendavate rahaliste vahendite järgi, et jätkata aadressil Altküla tee 14, Toila

ehitusjärgus oleva eramu ehitust. Kostjal on osalus ettevõtetes OÜ X ja M OÜ kuid sealt kostja

töötasu või mingit muud rahalist hüvitist ei saa. OÜ M puhul puudub majandustegevus juba

alates 2021 aasta lõpust. Kostja ei saa XXX väljaüürimisest üüritulu. Seda korterit kasutab kostja

ise (kuna tööalaselt on vaja regulaarselt Tallinna külastada), muul ajal kasutab korterit kostja

sõber, kes aitab kostjat tema eramu ehitusel XXX ja ei võta ehitamise eest tasu. Kokku

moodustavad kostja kulud umbes 2900 eurot ning järele jääb umbes 1000 eurot, mille kulutab

eramu ehitusele ja poja ülalpidamisele. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-18773,

milles menetletakse alaealise A. L. hagi hageja seadusliku esindaja M. L. vastu miinimumelatise

saamiseks. Kostja leiab, et käesolev hagi on esitatud, et minimeerida M. L. rahalisi kohustusi,

mis määratakse temale teises tsiviilasjas. Lisaks käib hageja kooli kõrvalt aastaringselt tööl Jõhvi

Kontserdimajas garderoobi töötajana ning saab selle eest eeldatavasti palgatulu.

5. 26.09.2025 esitas kostja esindaja täiendava seisukoha. Hageja ema viib kohut eksitusse, väites

et isa pole tütart toetanud suuremate kulude juures lisaks elatise maksmisele. 2024. aastal kinkis

isa tütrele sünnipäevaks ca 230 EUR maksva nutikella, 9. klassi lõpetamiseks ostis tütrele

lõpukleidi ja kingad. Lisaks on isa tütrele soetanud riideid, jalanõud, kosmeetikat, kõrvaklapid

sünnipäevaks.

KOHTUISTUNG

6. 20.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde. Tütar saab elatist

miinimummääras ja temalt mõisteti poja kasuks välja miinimumelatis. Tütar töötab kooli kõrvalt.

Isa pole tütart täiendavalt toetanud, on vaid kõrvaklapid ostnud 2 aastat tagasi. Tütar isaga ei

suhtle, kuna isa esitas tema vastu kuriteoteate. Kriminaalasi lõpetati ära. Eramus on gaasiküte

ning talvel on selle maksumus üle 200 euro. Eluasemekulud üle 400 euro, valve 50 eurot,

kindlustus 120 eurot, telefoni arve 100 eurot. Kõik kreemid ei ole retseptiravimid, on väikese

soodustusega. Uued prillid lapsele maksid 200 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu, leides et hageja suurenenud vajadus pole tõendatud. Hagejal lasub

antud juhul tõendamiskohustus. Kostja esindaja palus anda hagejale tähtaeg tõendite esitamiseks

ning jätkata menetlust kirjalikus menetluses.

Hageja nõustus jätkama kirjalikus menetluses.

Kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 28.10.2025 ning kostjale

tähtaja kuni 12.11.2025.

7. Hageja esindaja esitas 26.10.2025 kohtule kulusid tõendava teabe 01.08.2024 kuni 31.07.2025

ajavahemiku kohta. Eluasemelaenu makse on 528 eurot kuus ning hageja osa sellest on 264

eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud osaliselt.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

E. L. on L. L. tütar. Viru Maakohtu 15.12.2023 otsusega on L. L.lt välja mõistetud hageja

ülalpidamiseks igakuiselt 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78

eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni tütre E. täisealiseks saamiseni, so kuni 20.08.2026. a või

kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni (ts asi nr 2-23-11852). Alates

01.04.2025 moodustab elatise summa 301,74 eurot.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista

L. L.lt välja elatise E. L. ülalpidamiseks 450 eurot alates 01.08.2024.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks

(Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Kohus selgitab, et välja mõistetud elatise suurust ei saa muuta tagasiulatuvalt, vaid ainult uue

hagi esitamisest. Hagi on käesolevas asjas esitatud 27.07.2025. Kuna hageja seaduslik esindaja

palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2024 ja tagasiulatuvalt elatise suurust muuta

ei saa, siis jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.

11. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel.

Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada

lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Hageja seaduslik esindaja on hagis esile toonud asjaolud, millest nähtuvad lapse vajaduste ja

elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi suurenemine /muutumine.

Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulek hageja teada märkimisväärselt tõusnud. Kostjal on

kinnisvara Toila alevikus ning kaks korterit Tallinnas, mida ta üürib välja ning lisaks on ta

hiljuti ostnud kalli auto Porsche, mille maksumus ületab 40 000 eurot. Ta on mitme äriühingu

omanik ja juhatuse liige. Sellest nähtub, et tema varaline seis on tugev ja tal on võimalus lapse

ülalpidamises suuremas ulatuses osaleda. Kuna täpsed andmed puuduvad, palus hageja kohtul

kohustada kostjat esitama sissetulekut kinnitavad tõendid.

Kostja lepinguline esindaja teatas 12.08.2025 vastuses hagiavaldusele, et kostja töötasu suurus

oli alates 01.01.2024.a. 4900 eurot (bruto). Alates 01.04.2025 suurendati kostja töötasu 5190

eurole (töölepingu lisad lisatud), seega on kostja töötasu alates varasema kohtuotsuse

jõustumisest suurenenud 5,92%, so brutos 290 euro võrra. KÜ Põllu 128 maksab kostjale

juhatuse tööga seotud kulude katteks hüvitist 190 eurot kuus.

Kostja soetas tõesti sõiduauto Porsche Panamera, mis on toodetud 2017.a. Tallinnas kuulub

temale 1-toaline korter asukohaga XXX, mille eest tasub kodulaenu kuni 2046.a. ja välja seda ei

üüri. Teise - XXX korteri võõrandas ta 27.08.2024. Põhjuseks oli vajadus täiendavate rahaliste

vahendite järgi, et jätkata aadressil Altküla tee 14, Toila ehitusjärgus oleva eramu ehitust. Lisaks

peab ta ülal alaealist poega.

Kohus kontrollis kinnistusregistri andmeid ning tuvastas, et L. L.le kuuluvad korter XXX ja

eramu XXX.

Kohus kontrollis hageja seadusliku esindaja taotlusel korteri, asukohaga XXX kandeid, ning

tuvastas, et selle omanikuks on alates 27.08.2024 M.A.G Teenused OÜ, mis ei ole kostjaga

seotud.

Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub L. L.le paadiveok TKI (2022), ta on kasutajaks

sõiduautodele Lexus (2022) ja Honda HR-V (2024) ning vastutavaks kasutajaks sõiduautole

Porsche Panamera (2017).

Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli L. L. sissetulekuks 01.08.2024-31.08.2025

kokku 52 892,03 eurot, millest palgatulu oli 50 263,52 eurot ja juriidilise isiku liikme tasu

2621,44 eurot. Seega on kohus kindlaks teinud, et L. L. saab alates hagi esitamisest töötasu 3983

eurot (neto) ja juhatuse liikme tasu 199 eurot (neto), kokku 4182 eurot.

Lisaks tuvastas kohus äriregistri väljavõttega, et L. L. on OÜ M osanik ja juhatuse liige, kuid

majandusaasta aruande kohaselt pole 2023-2024 majandustegevust toimunud, ettevõte on

kahjumis. Peale selle tuvastas kohus, et L. L. on ka OÜ X osanik ja juhatuse liige ning 2024.a

majandusaasta aruande kohaselt oli kasum 14 336 eurot. Seega saab nimetatud ettevõtted samuti

lugeda L. L. vara hulka.

Samuti on kohus töötamise registri väljavõttega tuvastanud, et hageja E. L. töötab alates

01.09.2024 X VÕS lepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli tema

sissetulek 01.08.2024-31.08.2025 kokku 408,06 eurot (9 kuu eest s.o keskmiselt 45,34 eurot

kuus). Tegu on hageja sissetulekuga, mida tuleb arvestada tema kuludest maha.

Lisaks on kohus kindlaks teinud hageja ema M. L. varalise seisundi. Kinnistusregistri väljavõtte

kohaselt kuulub temale eramu aadressil xxx. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub talle

sõiduauto Skoda Superb (2016).

Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli M. L. sissetulek 01.08.2024-31.08.2025

kokku 36 530,65 eurot, millest palgatulu oli 34 174,98 eurot, VÕS lepingu alusel makstud töö-

või teenustasu 2052,05 eurot ning kogumispensioni väljamakse 302 eurot. Seega on M. L.

keskmiseks sissetulekuks 2810 eurot kuus.

Hageja ja tema ema keskmine kuu sissetulek on umbes 2855 eurot. Seega on L. L. sissetulek

hageja ja tema ema sissetulekust suurem 1327 eurot.

M. L. avaldas kohtuistungil, et maksab elatist pojale miinimummääras. Kohus tuvastas kohtute

infosüsteemis, et Viru Maakohtu 03.09.2025 otsusega tsiviilasjas 2-24-18773 mõisteti M. L.lt

poja ülalpidamiseks elatis miinimummääras (301,74 eurot) ja tagasiulatuvalt hüvitis 599,76

eurot, mida ta tasub L. L.le. Samas summas tasub L. L. elatist ka E. L.le.

12. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Seega saab miinimumelatisest suurema elatise välja mõista, arvestades lapse vajadusi ja

vaenemate varalist seisu ning lapsega seotud kulude jaotust vanemate vahel.

Kohus leiab, et võrreldes hageja vanemate varalist seisu, on kostja varaline seis tunduvalt parem

kui hageja seadusliku esindaja oma. Seoses sellega on kostjal võimalus tasuda elatist seadusega

sätestatud miinimumsummast suuremas määras.

13. Järgnevalt teeb kohus kindlaks hageja vajadused ja temaga seotud ülalpidamiskulud.

06.08.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt ulatuvad kulud lapsele kuni 900 euroni

(eluasemekulud 220 eurot, sidekulud 50 eurot, toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot,

juuksur ja hügieenitarbed 60 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, ravimid, vitamiinid ja

ravikosmeetika 80 eurot, õppevahendid 40 eurot, vaba aeg 70 eurot).

Kohtuistungil lisas hageja seaduslik esindaja, et lisaks maksab ta koduvalve ja kodukindlustuse

eest, mis on ka eluasemekulu. Gaasiküte maksab talvel üle 200 euro.

Hageja esindaja esitas 26.10.2025 kohtule kulusid tõendava teabe 01.08.2024 kuni 31.07.2025

ajavahemiku kohta. Eluasemelaenu makse on 528 eurot kuus ning hageja osa sellest on 264

eurot. Järgnevalt toob kohus ära hageja esindaja poolt arvutatud kulud hagejale ühe kuu eest:

vesi 10,90 eurot, valve 31,47 eurot, elekter 24,09 eurot, kindlustus 37,67 eurot, küte 46,72 eurot,

internet ja telefon 63,62 eurot, kosmeetika 21,30 eurot, juuksur ja hooldus 42,62 eurot, õppevara

21,41 eurot – kokku koos eluasemelaenuga 563,80 eurot. Sellele lisanduvad veel algselt esitatud

kulud, mille osas kostja vastu ei vaielnud – toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot,

riided ja jalanõud 80 eurot, vaba aeg 70 eurot. Apteegist tehtavad ostud on tõendatud kokku

72,39 euro ulatuses ning hageja märkis, et ostis sealt valdavalt sularaha eest. Kohtule esitatud E.

L. haigusloo väljavõttest nähtub, et ta pöördus arstile seoses aknega 17.06.2025 ning talle oli

määratud ravi Duac geel 1-2 kuu jooksul ja Differin kreem 3-4 kuu jooksul. Kohtule esitatud

väljavõtte kohaselt pole M. L. juunis 2025 apteegist ostusid kaardiga sooritanud, seega peab

kohus tõenäoliseks, et ta tegi seda sularaha eest. Hageja seadusliku esindaja 18.08.2025 vastuse

kohaselt tasus ta nende ravimite eest 29,21 eurot. Kohus loeb põhjendatud kuluks ravimitele ja

vitamiinidele kokku 20 eurot kuus.

Sellest tulenevalt on hageja kulud kokku 1033,80 eurot. Lisaks on ta lapsele ostnud prillid ja

arvuti.

Kostja vaidles vastu, et hagejal oleksid uued prillid ja kostja lepinguline esindaja leidis, et nii

kalli arvuti ostmine oli ebamõistlik, kuna selle oleks saanud palju odavamalt. Kohus märgib, et

prillide ja arvuti osas ei ole hageja esitanud kostjale hüvitise maksmise nõuet, seega ei oma

nende maksumus antud asjas mingit tähtsust. Need ostud olid hageja ema poolt ära toodud, et

näidata, et tema kulutused on palju suuremad, kui lapse isa poolt makstav elatise summa. Kohus

elatise summa määramisel nende soetamist arvesse ei võta.

Samuti ei olnud kostja lepinguline esindaja nõus, et ca 20 kuu jooksul alates eelmisest

kohtuotsusest on hageja ülalpidamiskulud suurenenud 106,9% võrra. Nimelt oli 21.08.2023

elatise hagis märgitud, et kulud ühele lapsele on 435 eurot (2 last). Kohus märgib, et kuna 2

aastat tagasi elas hageja seaduslik esindaja majas koos 2 lapsega, siis eluasemekulud jagunesid

kolme peale, mis moodustabki väiksema osa. Samuti olid toidukulud väiksemad, kuna hinnad on

2 aasta jooksul teadaolevalt palju tõusnud ning ka lapse vajadused on ajas muutunud. Lisaks ei

arvestanud hageja ema eelmisel korral kulude hulka eluasemelaenu ja kindlustust, mis on samuti

eluasemekulude osa vastavalt Riigikohtu 16.10.2013 lahendile 3-2-1-69-13. Seega leiab kohus,

et ülaltooduga on leidnud kinnitust, et hagejaga seotud kulud on keskmiselt 1033 eurot kuus.

14. Riigikohus on lahendis 2-21-16454 selgitanud, et seadusandja on sätestanud PKS § 102 lg-s

3 võimaluse välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise, kui

seda nõuavad lapse vajadused, tema tavaline elulaad, seda õigustab vanemate varaline seisund

või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Kuivõrd kohtul on võimalik PKS § 102

alusel kohandada PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus lapse huvidele vastavaks olukorras,

kus PKS § 101 alusel arvutatud elatisest ei piisa lapse kõikide vajaduste rahuldamiseks,

arvestades ka lapsega koos elava vanema panust, ei ole PKS § 101 lg 7 vastuolus PS-ga.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda

selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale

võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on

kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01

2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

Antud asjas ei ela kostja hagejaga koos ning maksab talle elatist.

15. Arvestades kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit

iseloomustavate andmete põhjal) leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1

toodud määrast (301,74 eurot) suuremas määras ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav.

Kostja sissetulek on rohkem kui 2 keskmist Eesti bruto palka. Tema ülalpidamisel on küll üks

alaealine laps, kuid lapse emalt (hageja seaduslikult esindajalt) on väljamõistetud elatis

miinimummääras. Kohus arvestab asjaolu, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on

tunduvalt väiksem kostja sissetulekust, kuid tema poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulud

on oluliselt suuremad kostja poolt makstava miinimumelatise summast.

Kohus võtab elatise summa arvestamisel aluseks eelpool välja arvutatud hageja

ülalpidamiskulud 1033 eurot, arvab sellest maha hageja poolt keskmiselt teenitava tulu 45

eurot. Seega peavad vanemad kandma ülejäänud 988 eurot, mis teeb kummagi vanema osaks

494 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist kuni 450 euroni,

siis on see isegi väiksem osa, kui jääb kanda hageja seaduslikule esindajale.

Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi nõutud ulatuses.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. Kostja on

senini maksnud hagejale elatist 301,74 eurot kuus.

Kohus märgib, et ei pea antud juhul vajalikuks kohaldada elatise suhtes iga-aastast

indekseerimist, kuna elatis mõistetakse välja miinimumelatisest oluliselt suuremas määras

ning hageja saab täisealiseks juba 10 kuu pärast.

Menetluskulude jaotus

16. Kohus märgib, et kostja on menetluses endale palganud esindaja ning esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on esinduskulud kokku 2210 eurot.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda

/allkirjastatud digitaalselt/

Larissa Prokopenko

Kohtunik