4-25-2256/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoobril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-2256 (2302,25,006641)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

M. T.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H.

26.05.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,006641

liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi

Menetlusalune isik (kaebuse

esitaja)

M. T.: isikukood: XXX; elukoht: XXX ; XXX

kodakondsusega; töökoht: XXX; emakeel: xxx keel; e-

post: XXX; telefon: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja T. L.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 26.05.2025 otsus väärteoasjas

nr 2302,25,006641 muutmata ning M. T.i kaebus rahuldamata.

2. M. T.ile LS § 221 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 160 eurot tuleb 45 päeva

jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255036356.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 22.10.2025), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 11. detsembril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteotoimikust nähtuvalt karistati M. T.it Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 26.05.2025

otsusega LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot.

2. Otsuse aluseks oleva 26.04.2025 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis M. T.

26.04.2025 kella 22.07 ajal Tartu mnt 143 juures mootorsõidukit Volkswagen Amarok

registreerimismärgiga XXX, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava (punase) tule

ajal. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 58 lg 3 nõudeid, pannes toime LS §

221 lg-s 1 sätestatud väärteo.

3. M. T. esitas kohtuotsuse punktis 2 nimetatud otsuse peale kaebuse, milles selgitab, et

26.04.2025 õhtul, pärast kella 22.00, sõitis ta Tartu maanteed mööda Tallinnasse. Sõitis lubatud

kiirusega, u 70 km/h. Linna sissesõidul Peetri Selveri juures ristmikul olevas fooris põles

roheline tuli. Kui ta oli juba foorile üsna lähedal, hakkas roheline tuli vilkuma. See vilkus vaid

paar korda, väga lühidalt, kohe süttis kollane, mis keelab liikuda. Kuna ta oli foorile väga

lähedal, pidi ta sekundi murdosa jooksul otsustama, kas proovida järsult pidurdada, mis on

liiklusvoos (eriti suuremal kiirusel) väga ohtlik manööver või jätkata sõitu. Kuna oli õhtune

aeg, ristmik oli paremalt ja vasakult poolt tühi, mingit ohtu ei paistnud, otsustas ta sõitu jätkata.

Samal hetkel, mil ta foorist möödus, süttis seal punane tuli. Seejärel pidas teda kinni politsei,

kellele ta püüdis juhtunut selgitada, kuid kes resoluutselt tahtis talle lühimenetluses trahvi teha.

Kaebaja soovis asja menetlemist tavapärases korras.

M. T. märgib, et ta otsustas hiljem üle mõõta rohelise tule vilkumise kestuse ning sai selleks 2

sekundit, siis süttis kollane, liikumist keelav tuli. 70 km/h kiirusel liikuv auto läbib sekundis

ligikaudu 20 meetrit, sellisel kiirusel on peatumisteekond (sh reageerimisaeg) u 70 meetrit.

Seega on kõnealune foor seadistatud selliselt, et liikleja, kes sõidab lubatud sõidukiirusega ja

on rohelise vilkuma hakates foorist 2-4 sõidusekundi ehk u 40-80 meetri kaugusel, ei jõua selle

ajaga normaalselt reageerida ja pidurdada, vaid on sunnitud sõitma ristmikule keelava tulega.

Alternatiiviks on järsk pidurdamine, mis on liikluses ohtlik.

M. T. toob kaebuses välja, et antud kohas on foorid nii enne kui peale ristmikku. Kas punane

põles tema möödumise hetkel enne või pärast ristmikku olevas fooris, ei suuda ta enam

meenutada, kuid on võimalik, et ristmikule sõites põles fooris alles kollane tuli (mis on samuti

keelav, kuid mida eelpool kirjeldatud põhjustel ei olnud neil asjaoludel võimalik mõistlikult

vältida) ja punane süttis teisel pool ristmikku olevast foorist möödudes.

Tahtlust ristmikule sõita keelava tulega tal ei olnud. Kaebaja leiab, et politsei ei peaks igale

sellisele pisirikkumisele reageerima. Liiklusreeglid ei ole väärtus- ega ideoloogiapõhised ning

ei peaks olema riigivõimu enesekehtestamise või jõunäitamise instrumendiks.

Kaebuse kohaselt tegelesid hiljem temaga ligi 2 tunnise ajavahemiku vältel neli politseinikku,

kes otsustasid näidata riigi sunnijõudu. Teda hoiti pisirikkumise eest kella 22.00-st südaööni

sisuliselt maantee ääres kinni. Hiljem valitses kohapeal olukord, kus üks vilkuritega

politseiauto seisis ühel ning teine politseiauto teisel pool ülekäigurada ja ülekäigurajal olevas

fooris vilkus kollane tuli. Teed ületada soovinud inimesed, keda oli mitmeid, pidid sõiduteele

astuma kahe lakkamatult sähvivate eredate vilkuritega politseiautode vahelt oluliselt piiratud

nähtavuse tingimustes. Seega politseiametnikke ei huvitanud liiklusohutus vähimalgi määral.

M. T. osutab, et väärteootsuse kohaselt menetleja karistust raskendavaid asjaolusid ei

tuvastanud. Tuvastati karistust kergendav asjaolu ehk kahetsus. Samas on karistuseks määratud

enam-vähem sanktsiooni keskmine määr, ehkki see peaks Riigikohtu juhiste järgi olema alles

sanktsiooni kaalutletud määramise lähtepunkt. Seega taotleb kaebuse esitaja kaevatava otsuse

täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist süü puudumise tõttu või alternatiivselt

menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1/p 11 alusel. Kui kohus ei peaks lõpetama

väärteomenetlust, tuleb kaebaja hinnangul otsus tühistada ja määrata õiglane karistus rikkumise

asjaolusid arvestades, piirdudes hoiatuse või minimaalse võimaliku trahvi määramisega.

4. 09.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi M. T. esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tol

hetkel kui ta ristmikule sõitis, süttis kollane tuli ja punane tuli süttis teisel pool ristmikku olevas

fooris. Ta nägi seda alles siis, kui oli juba ristmikule sõitnud. Politseiauto, kes oli temast natuke

maad tagapool, jõudis küll pidurdada, kuid tema mitte, sest ta sõidukil oli hoog sees. Sel

põhjusel ta ristmikule fooris süttinud kollase tulega sõitiski. Tegemist oli kaebaja hinnangul

momendimänguga ja ta tegi otsuse pidurit mitte vajutada. Kaebaja arvates on foor antud

ristimikul seadistatud valesti, on jäetud arvestamata lubatud sõidukiiruse (70 km/h) ja rohelise

tule vilkumise aeg. Kohtulike vaidluste käigus leidis kaebuse esitaja, et süü puudumise tõttu

tuleb menetlus lõpetada. Juhul kui kohus peaks leidma, et ta on süüdi, siis ei ole tema süü suur

ning ta ei väärinud üldse seda menetlust.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine M. T.i poolt on tõendamist

leidnud ning talle on mõistetud karistus, mis on õiglane ja vastavuses Riigikohtu praktikaga. M.

T. pani oma käitumisega ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara ning tegemist

ei olnud pisirikkumisega. Politsei ülesanne ongi teha järelevalvet mootorsõidukijuhtide üle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. LS § 58 lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma

stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni

lõikuva sõidutee ääreni.

8. LS § 221 lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise

eest foori keelava tule ajal ning selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

9. Kohtu hinnangul on M. T.i poolt LS § 221 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine täielikult

tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

10. Kohtuliku uurimise käigus vaadati Transpordiametilt saadud videosalvestist, mis on

talletatud 26.04.2025 kella 22.07 ajal (Tartu mnt 143 juures). Videosalvestiselt

_205250426_2212 (72:24:20 alates) nähtub, kuidas Tartu poolt Tallinnasse liiguvad kaks

sõidukit paralleelselt, kolmas sõiduk on neist veidi tagapool. Kõrvuti on kolm sõidurada.

Ristmikul keerab kõige vasakpoolne rada Peetri Selveri poole, parempoolne restoran Pirosmani

poole ja keskmine rada suundub lennujaama poole. Nähtub, kuidas keskmisel rajal olev sõiduk

kiirendab võrreldes parempoolse sõidukiga. Sel hetkel kui roheline tuli hakkab vilkuma ja on

näha mõlemaid sõidukeid (parempoolses reas politseibussi, keskel M. T.i sõidukit), kiirendab

M. T. ja sõidab politseist ette. On selgelt näha, et ristmikule jõudes on fooris juba punane tuli.

Ristmikuni on sel hetkel vahemaad, kui foorituli vilkuma hakkab, ligi kolme elektriposti vahe

jagu. On näha, kuidas M. T.i poolt juhitud sõiduk on punase tulega ristmikul, veidi esimesest

foorist edasi. Videosalvestiselt nähtub ka see, kuidas paremal pool on ristmiku ületamist ehk

vasakpoolset pööret ootamas valge sõiduk.

11. Peale videosalvestise vaatamist kohtuistungil ei osanud M. T. kaebuses esitatud väidet,

mille kohaselt oli ristmik nii paremalt kui vasakult poolt tühi, millegagi põhjendada, kui vaid

sellega, et tegemist oli dünaamilise liiklussituatsiooniga. M. T.i selgituste kohaselt pidi ta

otsustama, kas pidurdada järsult või kiirust lisades ristmik ületada. Ta otsustas neist esimese

valiku kasuks, kuna vastasel juhul oleks ta põhjustanud liiklusohtliku olukorra.

12. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et paremalt poolt on ristmiku ületamist ehk vasakpoolset

pööret ootamas valge sõiduk, seega ristmik ei olnud sel hetkel tühi nagu väidab M. T.. Ka

nähtub videolt, et nii politseisõiduki kui M. T.i poolt juhitud sõiduki kiirused olid sisuliselt

samad. Politsei jõudis oma sõiduki kiirust sujuvalt vähendada ja seejärel pidurdada, kui samal

ajal ületas M. T. kiirendades ristimiku keelatud fooritulega. Sel momendil ei sadanud vihma,

mille tõttu oleks asfaltkate märg olnud ega esinenud muid halbu ilmastikuolusid. M. T.i poolt

juhitud sõidukile ei järgnenud tagant ka ühtegi teist sõidukit. Seega ei olnud M. T.il mingit

vajadust ületada ristimik keelava fooritulega, vastupidi – oli M. T.il kiiruse vähendamiseks

piisavalt aega, seda mh valgusfoorini ulatuvat distantsi arvesse võttes. M. T. tekitas ise liikluses

potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus vasakpööret ootav valge sõiduk võinuks tema sõidukiga

kokku põrgata.

13. Kohus märgib, et LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane foorituli liikuda; peatumiseks

ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata

võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.

14. Tuginedes kohtuotsuse punktis 12 toodule, ei esinenud M. T.il ühtegi LS § 7 lg 1 p-s 3

lubatud alust kollase fooritulega liikuda – tegemist ei olnud olukorraga, kus peatumine oleks

olnud ilma liiklust ohustamata võimatu ning kollane foorituli ei süttinud hetkel, mil M. T. oli

juba ristmikul.

15. LS § 50 lg 3 p-st 1 tuleneb üheselt, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Ka M. T. pidi oma

sõiduki kiiruse kohandama selliseks, et tal oleks olnud võimalik peatuda teel oleva etteaimatava

takistuse ehk liiklust reguleeriva foori ees.

16. Kohtu hinnangul on M. T.ile etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii

objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud. M. T. rikkus LS § 58 lg 3 nõuet ja pani seeläbi

toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. M. T. on väärteo toime pannud vähemalt

kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. M. T.

otsustas sõidukiirust mitte vastavaks kohandada, vaid ristimikule sõita kollase fooritulega,

seega ta pidi möönma, et selliselt võib ta toime panna LS § 221 lg-s 1 sätestatud teo, mille

kohaselt on keelatud juhi poolt ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal.

17. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. M. T. on

süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

18. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. Kohtuväline menetleja on M. T.ile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ning

kergendava asjaoluna kahetsuse esinemist.

20. Kuigi M. T. leiab, et tema süü ei olnud suur, on see kohtu hinnangul keskmine. M. T.

tekitas liikluses potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus tema poolt juhitud sõiduk oleks võinud

ristmikul vasakpööret ootava sõidukiga kokku põrgata. Foori keelava tulega ristmiku ületamine

on selline liiklusrikkumine, kus raskete tagajärgede saabumise tõenäosus on suur. Kuna M. T.

ei arvestanud oma teo võimalike tagajärgedega ja seadis oma käitumisega ohtu nii iseenda kui

kaasliiklejate elu, tervise ja vara, on põhjendatud määrata ka karistus sellele vastavalt. Vaid

seeläbi saab teda mõjutada edaspidi selliste süütegude toimepanemisest hoiduma.

Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt.

Menetleja on mõistnud LS § 221 lg 1 järgi M. T.ile rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o summas 160

eurot ehk LS § 221 lg 1 võimaliku sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra madalama karistuse,

kuna seadusandja võimaldab antud liiklusrikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 50

trahviühikut. Arvestades toimepandud tegu, kergendava asjaoluna kahetsuse esinemist, ka eri-

ning üldpreventiivseid kaalutlusi, on keskmäärast mõnevõrra madalama karistuse ehk 20

trahviühiku ulatuses rahatrahvi kohaldamine igati põhjendatud, proportsionaalne toimepandud

teoga ning vastab ka M. T.i süü suurusele. M. T. peab vahetult tajuma toimepandud väärteo

raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas edaspidi õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohaldatav

rahatrahv võib M. T.ile küll tunduda ebameeldiva tagajärjena, mis väärteo toimepanemisele

järgnes ning mida ta ise peab pisirikkumiseks, kuid see on põhjuslikult seotud tema enda

õigusvastase käitumisega.

21. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning lg-st 11

tulenvalt kui esinevad VTMS §-s 31 sätestatud vähetähtsa väärteo suhtes menetluse

mittealustamise tingimused. Selliseid aluseid antud väärteoasjas ei esine.

22. Lõpetuseks märgib kohus, et M. T. on kaebuses teinud etteheiteid ka politsei tegevusele ehk

kuidas politsei käitus ristmikul peale tema sõiduki kinnipidamist. VTMS § 76 lg 1 näeb ette, et

menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse

tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

Seega oli M. T.il õigus esitada VTMS § 76 korras kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele,

kuid see võimalus on tema poolt mööda lastud.

23. Veel on M. T. kaebuses kritiseerinud vaidlusaluse ristimiku liikluskorraldust – foori

rohelise tule vilkumise aega ning lubatud sõidukiirust. Kohus märgib, et liikluskeskkonda ning

ohutut taristut korraldab Transpordiamet, kelle poole saab M. T. neis küsimustes pöörduda.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)