3-25-1073/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1073

Haldusasi

N.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2025 otsuse

nr 15.7-16/47-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – N.W

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-

Marita Alliksoo

Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindajad Karel

Virks ja Siim Jurkatam

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 12.01.2026

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 16.01.2024 otsuse EL kodaniku

viibimisõiguse piiramiseks ja ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052275836 (dtl 8

jj). Otsuse adressaadiks on Venemaa Föderatsiooni ja Rumeenia topeltkodakondsusega

N.W (endise nimega F.G). Otsuse kohaselt lõpetati PPA 15.01.2024 otsusega N.W

alaline elamisõigus alates 16.01.2024 Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 43 lg

1 p 3 alusel, kuna esines oht riigi julgeolekule. PPA leidis 16.01.2024 otsuses, et N.W-

3-25-1073

st lähtub oht riigi julgeolekule ja otsustas teha N.W-le ettekirjutuse Eestist

lahkumiseks ELKS § 529 lg 5 alusel koheselt, kuid mitte hiljem kui 16.01.2024, ning

kohaldada tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 5 aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmise päevast, vastavalt ELKS §-dele 524 ja 5210 ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg-tele 2 ja 41.

2. N.W suhtes kehtib PPA poolt kohaldatud sissesõidukeeld 16.01.2024–

16.01.2029.

3. Kaitsepolitsei (KAPO) ettepanekul kohaldas Siseministeerium 16.01.2024

otsusega nr 1-24/5 kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 10 aastaks.

4. N.W esitas 27.01.2025 taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtetuks tunnistamiseks, leides, et oht riigi julgeolekule puudub täielikult. Ta tõi

välja, et on alates jaanuarist 2025. a abielus Eesti Vabariigi kodanikuga; teda

autasustati jaanuaris 2025. a kiriku kõrgeima piiskopiordeniga „Aurist“; ta ei ole

kaotanud sidemeid Eesti Vabariigiga, vaid tegeleb siiani heategevusliku ja

ühiskondliku tegevusega (eelkõige Sihtasutus XXX juhatuse liikmena), mis kinnitab

ohu puudumist avalikule turvalususele ja korrale; ta on 2024. a nimetatud kasakate

majori ja Püha Miikaeli humanitaarordu kandidaadiks vabatahtliku ja rahalise toetuse

eest; ta tootis 2024. a Eesti sõjavastase dokumentaalfilmi „Escape“; ta on alates 2022.

a aktiivselt kaasa löönud Vodi (vadda) soome-ugri väikerahva säilitamisel ja asutanud

2024. a mälestusmedali; ta andis 2024. a koostöös Eesti postiteenusega Omniva välja

Narva linnale kui Ingerimaa ajaloolisele pealinnale ning koos Soome Postiga Põhja-

Ingeri Vabariigi aastapäevale pühendatud postmargid; ta initsieeris 2024. a Ukraina

kunstniku Yuriy Khymychi näituse korraldamise Eesti Vabariigi Riigikogu saalis ning

andis koostöös Omnivaga välja näitusele pühendatud postmargi; ta on koos Sihtasutus

XXX-ga sõlminud Ukraina suurkunstniku Yuriy Khymychi pärandi omanikega

lepingu, et ostavad kõik „Baltic Series“ kollektsiooni teosed, sh kõik Eestile

pühendatud teosed, mille korraldamise edasine plaan on püsinäitus Tallinnas.

5. PPA jättis 21.03.2025 otsusega nr 15.7-16/47-4 N.W taotluse rahuldamata.

Otsuse põhjendused olid järgmised.

1)

KAPO märkis 04.02.2025 kirjaga nr 784-3 PPA-le edastatud seisukohas, et nende

hinnangul on N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld jätkuvalt põhjendatud ning tema taotluses

esitatud asjaolud ei kaalu üles temast tulenevat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. KAPO lisas,

et N.W abielu Eesti kodanikuga ei ole aluseks tema sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks

või muutmiseks.

2)

Sissesõidukeelu kohaldamisel on preventiivne, heidutav mõju. Euroopa Liidu kodaniku

või tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on

põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist

(ELKS § 5210 lg 1). VSS § 32 lg-st 1 tulenevalt võib isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtetuks tunnistada või sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada, kui sissesõidukeelu

kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel

kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.

3)

N.W on ebausaldusväärne isik. PPA 15.01.2024 otsusega nr 15.3/3.4/12-3 lõpetati N.W

alaline elamisõigus alates 16.01.2024, kuna esineb oht riigi julgeolekule. KAPO hinnangul on

N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld jätkuvalt põhjendatud ning taotluses esitatud asjaolud ei

kaalu üles temast tulenevat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. N.W hilisem abielu Eesti

kodanikuga ei ole aluseks tema sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks.

2(10)

3-25-1073

Kuna abielu on sõlmitud peale sissesõidukeelu kohaldamist, pidid isikud abiellumisel

arvestama, et sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei ole nende kooselu Eesti Vabariigi territooriumil

võimalik. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. N.W ei ole

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluses toonud välja asjaolusid, mis on muutunud või

ära langenud. Seega ei ole sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud,

samuti ei esine humaanseid kaalutlusi. Abikaasadel on võimalik elada perekonnaelu ka

väljaspool Eestit ja sissesõidukeeld ei ole N.W-l takistanud tegelemast majandustegevusega

Eestis. Eeltoodud põhjendustele tuginedes peab N.W taluma sissesõidukeeluga kaasnevat

piirangut. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda ja julgeolekut, et tagada

õigusnormide järgmine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste

kaitseks. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis elamiseks. N.W põhiõiguse riive on tingitud

riigi julgeoleku kaitse vajadusest ja tal tuleb taluda sissesõidukeeluga kaasnevat riivet.

PPA on seisukohal, et kuna isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeld KAPO ettepanekul, siis on

KAPO pädevuses hinnata, kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on

muutunud või ära langenud. KAPO on seisukohal, et N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld

jätkuvalt põhjendatud ning tema taotluses esitatud asjaolud ei kaalu üles temast tulenevat ohtu

Eesti Vabariigi julgeolekule.

6. N.W esitas Tallinna Halduskohtule 16.04.2025 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada PPA 21.03.2025 otsus nr 15.7-16/47-4 ja kohustada

vastustajat kaebaja 27.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

21.03.2025 keeldumine on alusetu, vastuolus ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga,

ebaadekvaatne ja diskrimineeriv liikumisvabaduse seisukohalt. See lähtub poliitilistest alustest

ja eriturvateenistuse motoveeritud vihjetest. Keeldumine põhineb KAPO salastatud

dokumendil nr 9461, mille sisu on teada vaid ühele organisatsioonile Eestis ja mis teostab

totaalset kontrolli sõnavabaduse üle Eesti Vabariigis, mitte aga reaalsete tegude üle Eesti

Vabariigi julgeoleku ja sõnavabaduse vastu. Kaebajat süüdistatakse üksnes tema vaadete ja

väljaütlemiste pärast.

2)

Kaebaja taotles sissesõidukeelu tühistamist ja näitas oma tõsist soovi end rehabiliteerida.

Ta eemaldas end Facebooki grupist „El Acto Regimientoinmortal CostaRica“ (Surematu

rügement Costa Rica), samuti postitused, mis kujutasid ohtu Eesti julgeolekule ning

postitused, mis sisaldasid või viitasid ajaloolist ja poliitilist laadi sisule. Ta lõpetas suhtlemise

ametlikult registreeritud ja Eestis veel mittekeelatud poliitiline liikumise ja erakonnaga

KOOS, lõpetas täielikult nende jõulupidudel käimise, lõpetas avalikult kasutamast

antifašistlikku tervitust „NO PASARAN“ ja tunnistas, et Suurbritannia ja USA alistasid

Teises maailmasõjas Saksamaa, mitte Nõukogude Liit. Ta ei suhtle ega toeta Venemaa-

Ukraina konflikti kumbagi poolt, sest on veendumuse järgi patsifist. Venemaa kodakondsuse

omamine ei ole kuritegu ega kujuta endast ohtu, seda enam, et kaebajal kui Rumeenia

kodanikul perekonnanimega Q, puudub Vene pass. KAPO-le on teada, et kaebaja reisis

Venemaale Euroopa viisaga, mitte Venemaa kodanikuna. Lähtudes ülalmainitud pattudest,

mille pärast kaebaja tunneb siirast kahetsust, on ta lakanud olemast ohtlik Eesti Vabariigile ja

on valmis Eesti Vabariigi majandust, kaitset ja julgeolekut laiaulatuslikult rahastama (kuni

200 miljonit eurot).

2. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

3(10)

3-25-1073

1)

PPA varasemad otsused, s.o otsused, mis koostati 2024. a jaanuaris ning mille tulemusena

kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu, ei saa olla käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja

neid otsuseid ei vaidlustanud ning need on kehtivad. Järelikult kaebaja ka nõustus nendes

otsustes tooduga, vastasel juhul ta oleks need vaidlustanud. Kokkuvõtlikult on kaebaja puhul

põhjendatud alust arvata, et tegu on aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses osaleva isikuga,

mistõttu tema Eestis viibimine ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Kaebaja on aidanud luua

kuvandit Eesti Vabariigist kui vene rahvusest inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades

taolise tegevusega Eesti ühiskonda ning kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte (vt

PPA 16.01.2024 otsuse nr 15.3-3.4/12-3, p 21).

2)

Kaebaja oma 24.01.2025 taotluses põhjendatud asjaolusid sissesõidukeelu kehtivusaja

muutmiseks välja ei toonud (seda, et taotlus peab olema põhjendatud, on kinnitatud ka

kohtupraktikas, vt Tallinna Halduskohtu 16.07.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1392, p 13).

Lisaks on oluline arvestada, et VSS § 32 lg 1 ei võimalda isegi humaansetel kaalutlustel

sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist, kui sellega ohustataks riigi julgeolekut või avalikku

korda. Kaebaja osas on pädeva asutuse poolt antud julgeolekuohu hinnang ning selle hinnangu

juurde jäädi ka sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise taotluse läbi vaatamise ajal 04.02.2025

seisukohas (dtl 50)). Seega kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld pidi jääma kehtima,

sest selle kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud muutunud ega ära langenud.

3)

Kaebuses ei viidata, et PPA ei oleks mõne asjaoluga arvestanud, küll aga tuuakse esile

uusi asjaolusid, mida 24.01.2025 avalduses (registreeritud 27.01.2025) ei olnud esitatud ning

millega PPA seetõttu ei saanud otsuse tegemisel arvestada.

Tegemist ei ole ka selliste asjaoludega, mis oleks saanud tingida lõpptulemusena teistsugust

otsust. Välismaalase ülesanne on oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis

õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või lühendamist. Avalduses ei olnud välja

toodud ühtegi asjaolu, mis saanuks tingida sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise. Kaebaja

väitis, et on sõlminud abielu Eesti Vabariigi kodanikuga. PPA on nimetatuga arvestanud, kuid

on põhjendanud, miks nimetatu ei saa tingida sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist.

Vastustaja peab ka vajalikuks märkida, et tegelikkuses on tegemist tõendamata väitega.

Kaebaja ei ole selle väite kinnituseks esitanud tõendit ning Rahvastikuregistrist ei nähtu, et

kaebaja oleks abielus. Kusjuures kaebuses ei ole nimetatud asjaolule enam tuginetud ehk selle

asjaolu tõi kaebaja välja üksnes 24.01.2025 avalduses. Sellest võib järeldada, et isegi kui

kaebaja tõepoolest sõlmis abielu Eesti Vabariigi kodanikuga ning see ei kajastu

Rahvastikuregistris, võiski vastava abielu sõlmimine vahetult enne PPA-le sissesõidukeelu

kehtivusaja muutmise avalduse esitamist olla tingitud lootusest pääseda selle abil enda suhtes

kehtinud siseriiklikust sissesõidukeelust.

4)

KAPO on Eesti Vabariigi pädev asutus, kes julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud

ülesannetest tulenevalt hindab ohtu riigi julgeolekule. Eesti Vabariigil suveräänse riigina on

õigus ise otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna

avalikule korrale ja Eesti Vabariigi julgeolekule. Isikust tuleneva ohu suurust ei saa hinnata

isik ise. See, milline on hinnang isiku ohtlikkusele ohuprognoosi kontekstis, on riigi otsustada.

Ehk julgeoleku ohu hindamine on KAPO pädevuses ning kaebaja ei saa ise hinnata, kas tema

tegevus või tegevusetus võib olla ohuks julgeolekule.

5)

Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik olenemata sellest, kas ta omab kehtivat

Venemaa Föderatsiooni passi. Sellest sidemest tulenevad talle nii õigused kui ka kohustused

riigi ees ning need ei ole niisama lihtsalt minetatavad. Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet, et

ta reisib Venemaale Euroopa viisaga, mitte Venemaa kodanikuna. Esiteks, ei ole sellist asja

4(10)

3-25-1073

nagu Euroopa viisa. Teiseks, kui kaebaja ka reisib Venemaale kui Rumeenia kodanik ja vajab

sisenemiseks viisat, saab tegemist olla eelkõige Venemaa poolt väljastatud viisa või loaga.

6)

Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on olnud antud juhul ohu ennetamine kaebaja

Eestisse saabumise välistamine teatud ajaperioodi jooksul. Riigil on kohustus kaitsta riigis

kehtivat avalikku korda kui ka tagada riigi julgeolek. Kaebaja õiguste riive on seega tingitud

riigi julgeoleku kaitse vajadusest.

7)

PPA otsus on seega õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA on

kaalutletult ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldatud

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. PPA otsuse puhul on kohtulik

kontroll piiratud ning kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

3. Kaasatud haldusorgan palub seisukohas jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1) KAPO esitas 20.12.2023 teatisega nr 10457 (dtl 66-70) PPA-le teabe kaebaja

tegevuse kohta. KAPO hinnangul kujutas kaebaja tegevus ohtu Eesti Vabariigi

julgeolekule ja esines ELKS § 43 lg 1 p-s 3 nimetatud alus lõpetada kaebaja alaline

elamisõigus. Samuti tegi KAPO ettepaneku rakendada kaebaja suhtes ELKS § 524 lg-

te 1 ja 3 ning § 529 lg 5 alusel Eestist lahkumiskohustust koos kohese sundtäitmisega.

Teatises viidati ka KAPO varasemale 22.11.2023 memole nr 9461, milles sisaldusid

konkreetsed faktilised asjaolud kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta. PPA esindaja

tutvus viidatud salajase memoga 20.12.2023.

2) Kaebaja tegevus ohustab Eesti julgeolekut. KAPO jääb kaebaja tegevuse

kirjeldamisel kõikide varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja tegevus ohustab Eesti

Vabariigi julgeolekut ja seetõttu esines ELKS § 43 lg 1 p-st 3 tulenev alus. Samuti oli

põhjendatud teha kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos kohese

sundtäitmisega ning esines vajadus kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Eesti

Vabariiki 5 aastaks. Kaebuses esitatud väited ei anna alust vastupidise väitmiseks ega

tõenda, et ameti hinnang oleks meelevaldne.

Kaebaja on alates 2017. a Rumeenia kodanik, kuid on sündinud Venemaal ja tal on lisaks

Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Kaebaja ei ole Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest

loobunud. KAPO praktika kohaselt on VF kodanikud EL kodakondsuse taotlemisel huvitatud

ennekõike oma reisivõimaluste avardamisest, mitte EL (sh Eesti) ühiskonda integreerumisest.

Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad

õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Venemaa julgeolekuasutused

suhtuvad topeltkodakondsusega Venemaa Föderatsiooni inimestesse eranditult kui ainult

Venemaa Föderatsiooni kodanikesse ja sellest tulenevalt ootavad neilt ka igakülgset koostööd

(Kaitsepolitseiameti 2023-2024. a aastaraamat, lk 20).

Kaebaja osaleb aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses ning aitab levitada Eesti Vabariigist

kahjulikku väärkuvandit. Sealjuures on olnud kaebaja tegevus VFi mõjutustegevuste

toetamisel pikaaegne, süsteemne ja mitmekesine. Kaebaja tegevust ja temast lähtuvat ohtu

tuleb hinnata praeguses Eesti ja Euroopa julgeolekusituatsioonis. 24.02.2022 Venemaa

Föderatsiooni taasalustatud sõjaline agressioon Ukrainas on suurendanud julgeolekuohte

Eestis ja lähi-piirkonnas. Agressioonile eelnes VFi vaenulik mõjutustegevus sõjalise

kallaletungi näiliseks õigustamiseks ettekäänete ja väljamõeldistega VFi julgeolekuasutuste ja

VFi lõhestuspoliitika asutuste kaasabil. Ukraina näitel võib KAPO aastaraamatutes kirjeldatud

VFi aastatepikkune vaenulik mõjutustegevus Eesti vastu praeguses julgeolekuolukorras

eskaleeruda Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust ohustavaks

5(10)

3-25-1073

julgeolekukriisiks, mille vältimiseks on põhjendatud proportsionaalsete tõkestavate meetmete

rakendamine. Säärase julgeolekukriisi puhkemise võimalust tuleb pidada reaalseks olukorras,

kus Venemaa luureteenistused on 2023. aastast alates oluliselt laiendanud ja muutunud

agressiivsemaks hübriidoperatsioonide läbiviimisel ELi ja NATO riikide suhtes. VF vaenulik

tegevus seisneb sabotaažis, vägivallategudes, küber- ja elektroonilises sekkumises,

desinformatsiooni kampaaniates ja muudes hübriidoperatsioonides. Sealjuures on uudiste

kohaselt viimasel ajal märgatud Venemaa sabotaažipüüdluste märkimisväärset suurenemist

kõikjal Euroopas. Eestis on füüsiliselt rünnatud II maailmasõja mälestusmärke ja avaliku elu

tegelaste vara, sh vandaalitseti 2023. a detsembris Eesti siseministri auto kallal. Eestis läbi

viidud operatsioonid on olnud seotud VF julgeolekuasutustega.

Julgeolekuohte hindavad riigis selleks pädevad julgeolekuasutused, sh KAPO. KAPO hindab

nii avalikult kui varjatult kogutud teavet ja koostab selle pinnalt ohuhinnanguid Eesti riigi

julgeolekule ohtu põhjustada võiva tegevuse kohta. KAPO kohustuseks on oma pädevuse

piires tagada mh see, et välismaalaste Eestis viibimine vastaks Eesti julgeoleku kaitse

vajadusele.

Kaebaja alalise elamisõiguse lõpetamine ja tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamine oli

proportsionaalne meede. Välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada nende

isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist,

arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik,

puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Seda põhimõtet on

korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites. Vajadus kaitsta riigi

julgeolekut välismaalasest tingitud võimaliku ohu eest kaalub igal juhul üles välismaalase

õiguse viibida Eestis, nagu ka õiguse saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks tema

õigusi piiratakse. Alalise elamisõiguse lõpetamine ja sissesõidukeelu kohaldamine ei saa

lähtuda tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust. Alalise elamisõiguse lõpetamise ja

sissesõidukeelu kohaldamise puhul on tegemist prognoosil põhineva haldusorgani

otsustusega, mille eesmärgiks on võimalik ohtude ennetamine. Prognoosotsuse õiguspärasust

kontrollitakse nende asjaolude valguses, mis olid haldusorganile teada otsuse tegemise ajal.

Prognoosotsus ei ole selle andmise ajal õigusvastane ega muutu ka tagantjärgi õigusvastaseks

põhjusel, et oht ei ole realiseerunud.

3) KAPO 22.11.2023 memos nr 9461 ja 20.12.2023 teatises nr 10457 ning PPA

21.03.2025 otsuses nr 15.7-16/47-4 kajastatud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebajast

lähtuv ohuhinnang ei ole olnud meelevaldne. Faktilised asjaolud kinnitavad, et kaebaja

suhtes on õiguspäraselt tuvastatud, et tema tegevus kujutab ohtu Eesti Vabariigi

julgeolekule. Eesti Vabariigil suveräänse riigina õigus otsustada, kui intensiivne peab

olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna julgeolekule. Välismaalase Eestisse

saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma

kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja

tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu

saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud (VMS § 15 lg

1 koosmõjus VSS § 62 lg 1 ja ELKS § 1 lg 11). Kaebaja puhul ei esine selliseid

asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et PPA otsus oleks olnud ebaproportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Selles asjas seisneb vaidlus küsimuses, kas PPA jättis õiguspäraselt

rahuldamata kaebaja taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamiseks. Seevastu ei ole praeguse vaidluse esemeks kaebaja alalise

6(10)

3-25-1073

elamisõiguse lõpetamine ja temale sissesõidukeelu kohaldamine 2024. a tehtud

otsustega. Vastavaid otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud ning tegu on kehtivate

haldusaktidega. Seega ei hinda kohus praeguses asjas muuhulgas 2024. a kaebaja

suhtes kohaldatud sissesõidukeelu põhjendatust.

5. VSS § 32 lg 1 näeb ette, et Siseministeerium või selleks volitatud

Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab

sissesõidukeelu kehtivusaega muuhulgas välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui

sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud,

samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku

korda. Seega saab VSS § 32 lg 1 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või

kehtivusaja lühendamise tingida kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud

ajaolude muutumine või äralangemine ning teiseks võivad sissesõidukeelu muutmise

aluseks olla ka humaansed kaalutlused, kuid seda juhul, kui sellega ei ohustata riigi

julgeolekut ega avalikku korda.

6. Kaebaja tugines PPA-le esitatud taotluses asjaolule, et temast ei lähtu ohtu riigi

julgeolekule. Seega on kaebaja hinnangul asjaolud on muutunud temast lähtuva ohu

osas. Vastustaja leidis, et pädeva asutuse hinnangul esineb jätkuvalt oht riigi

julgeolekule, tuginedes seejuures KAPO seisukohale, kes omakorda jäi selles

küsimuses enda varasemas menetluses antud seisukoha juurde. PPA märkis, et N.W ei

ole sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluses toonud välja asjaolusid, mis on

muutunud või ära langenud. Samuti viitas PPA, et ei esine ka humaanseid kaalutlusi.

7. Asja materjalide kohaselt lõpetas PPA 15.01.2024 otsusega N.W alalise

elamisõiguse alates 16.01.2024 ELKS § 43 lg 1 p 3 alusel ohu tõttu riigi julgeolekule.

PPA leidis ka 16.01.2024 otsuses, et N.W-st lähtub oht riigi julgeolekule ja otsustas

teha talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ELKS § 529 lg 5 alusel koheselt, kuid mitte

hiljem kui 16.01.2024, ning kohaldada tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 5

aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast, vastavalt ELKS §-dele 524 ja 5210

ning VSS § 74 lg-tele 2 ja 41. Esitatud materjalide järgi on KAPO haldusmenetluses

esitanud 20.12.2023 teatisega nr 10457 (dtl 66-70) PPA-le teabe kaebaja tegevuse

kohta, leides, et kaebaja tegevus kujutas ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, mistõttu

esines KAPO hinnangul ELKS § 43 lg 1 p-s 3 nimetatud alus lõpetada kaebaja alaline

elamisõigus. Samuti tegi KAPO ettepaneku rakendada kaebaja suhtes ELKS § 524 lg-

te 1 ja 3 ning § 529 lg 5 alusel Eestist lahkumiskohustust koos kohese sundtäitmisega.

KAPO teatises viidati ka nende 22.11.2023 memole nr 9461, milles sisaldusid

konkreetsed faktilised asjaolud kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta ja mida

tutvustati ka PPA esindajale, ent mitte kaebajale. Seda memo praeguse asja materjalide

juurde võetud ei ole.

8. KAPO teatise nr 10457 kohaselt (ja nõnda kajastati seda ka kaebaja alalise

elamisõiguse lõpetamise algatamisel 04.01.2024) põhines hinnang, et kaebajast lähtub

oht riigi julgeolekule, kokkuvõttes tema senisel pikaajalisel aktiivselt Venemaa

mõjutustegevuses osalemisel. Kirjeldatud on mh kaebaja poolt erinevate VF

tähtpäevade tähistamisel osalemist ja nende propageerimist; ajavahemikul 2015-2023

Facebooki grupis tehtud ja Facebookis jagatud postitusi, sh Nõukogude sümboolikaga

fotode jagamine ja toetuse avaldamine kahe kremlimeelse aktivisti aktsioonile Eestis;

MTÜ Koos Rahu Eest Eestis ja liikumise „Koos“ tegevuse toetamist alates 2022. a;

2022. a-l kaebaja esinemist meeleavaldusel, millel ta levitas narratiivi, et Eesti ei

tohiks sekkuda mingil moel välismaailma asjadesse ning peaks säilitama Venemaa

Föderatsiooni ja Ukraina vahelises sõjas neutraliteedi ja mille lõpus ta kasutas

7(10)

3-25-1073

antifašistlikuks peetavat loosungit „No pasaran“; jmt. Kokkuvõtvalt leiti teatises ja

põhjendati ka haldusmenetluse algatamisel, et on põhjendatult alust arvata, et N.W

puhul on tegu aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses osaleva isikuga, mistõttu tema

Eestis viibimine ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Leiti, et N.W aitab luua kuvandit

Eesti Vabariigist kui vene rahvusest inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades taolise

tegevusega Eesti ühiskonda ning kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte.

Põhjendati, et N.W eitab Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, väites, et

Nõukogude Liidu punaarmee sõdurid vabastasid Eesti natsismist, levitades selliselt

Nõukogude Liidu kui vabastaja narratiivi. Tema laiemaks eesmärgiks on ellu viia Eesti

Vabariigi vastu suunatud mõjutustegevust, lõhestamaks Eesti Vabariigi ühiskonda, mis

praeguses julgeolekuolukorras võib kujutada otsest ohtu Eesti Vabariigi

põhiseaduslikule korrale. Taoline pingete tekitamine rahvuse ja emakeele pinnalt võib

anda VFile ajendi hakata esitama Eesti Vabariigi suveräänsust kahjustavaid nõudmisi

oma n-ö kaasmaalaste kaitse, fašismivastase võitluse vms argumentidel. Selgitati, et

N.W tegevus kujutab tänases julgeolekuolukorras ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule

ning sellise tegevusega taotletavate eesmärkide saavutamine on pikaajaline protsess.

N.W tegevus VFi mõjutustegevuse toetamisel on olnud aastatepikkune, süsteemne ja

mitmekesine (hõlmates nii tegevusi sotsiaalmeedias kui ka vahetult inimestega

kohtumist ja aktsioonidel osalemist) ning ei ole põhjust arvata, et Eestis VFi

lõhestuspoliitika mõjud lühiajaliselt mööduks või N.W oma tegevuse lõpetaks.

9. Kuna sissesõidukeelu kohaldamise sisuliseks aluseks oli praegusel juhul

kaebaja senise pikaajalise aktiivse Venemaa mõjutustegevuses osalemise tõttu temast

lähtuv oht Eesti Vabariigi julgeolekule, eeldab asjaolude muutumine või äralangemine

VSS § 32 lg 1 tähenduses seda, et pärast 2024. a jaanuari on kaebajast riigi

julgeolekule lähtuv oht mingil põhjusel vähenenud või kadunud. Kui kaebaja ohustab

jätkuvalt riigi julgeolekut, ei saa seejuures sissesõidukeeldu muuta ka humaansetel

kaalutlustel. Tuleb ka silmas pidada, et kohus hindab PPA 21.03.2025 otsuse

õiguspärasust selle haldusakti andmise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2 teine lause).

10. Kuna sissesõidukeelu saab kehtetuks tunnistada või seda lühendada

välismaalase põhjendatud taotluse alusel, siis on välismaalase ülesanne oma taotluses

põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist või lühendamist. Vastustaja märgib seega õigesti, et taotlus

sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab olema põhjendatud ja nende põhjenduste

esile toomine on kaebaja enda ülesanne.

11. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluses puudusid praegusel juhul

viited, millest saanuks järeldada, et muutunud või ära langenud oleksid sissesõidukeelu

kohaldamise aluseks olnud asjaolud, mida kirjeldati nii KAPO teatises nr 10457 kui ka

kaebaja alalise elamisõiguse lõpetamise algatamisel 04.01.2024 (vt dtl 3 jj ja

kokkuvõtlikult ülal p 14). Kaebaja leidis 27.01.2025 taotluses, et temast lähtuv oht

riigi julgeolekule puudub täielikult, kuna ta on alates jaanuarist 2025. a abielus Eesti

kodanikuga, teda on autasustatud kiriku kõrgeima piiskopiordeniga „Aurist“, ta ei ole

kaotanud sidemeid Eesti Vabariigiga, vaid tegeleb siiani heategevusliku ja

ühiskondliku vabatahtliku tegevusega (sh osaleb erinevates kultuuritegevustes, on

tootnud sõjavastase filmi, andnud välja teatud ajaloosündmustele pühendatud

postmarke, korraldanud Ukraina kunstniku Yuriy Khymychi kunstinäituse ja sõlminud

lepingu mh tema Eestile pühendatud teoste ostmiseks).

12. Tuleb arvestada, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et oli

põhjendatud alus arvata, et tegu on pikaajaliselt aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses

8(10)

3-25-1073

osaleva isikuga, kes on aidanud luua kuvandit Eesti Vabariigist kui vene rahvusest

inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades taolise tegevusega Eesti ühiskonda ning

kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte. Kaebaja ei ole enda esitatud

taotluses eelnevalt kirjeldatud asjaolude muutumist põhjendanud, vaid kirjeldas enda

heategevuslikku ja vabatahtlikku tegevust, millest aga ei järeldunud, et kaebajast

tulenev oht riigi julgeolekule olnuks märkimisväärselt vähenenud.

13. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud veel täiendavaid põhjendusi: ta on

kustutanud enda varasemad sotsiaalmeedia postitused, mis kujutasid ohtu Eesti

julgeolekule ning mis sisaldasid või viitasid ajaloolist ja poliitilist laadi sisule; ta on

eemaldunud Facebooki grupist „El Acto Regimientoinmortal CostaRica“ (surematu

rügement Costa Rica); ta on lõpetanud suhtlemise poliitilise liikumisega Koos; ta on

lõpetanud antifašistliku tervituse „NO PASARAN“ avalikult kasutamise; ta tunnistab,

et Suurbritannia ja USA ning mitte Nõukogude Liit alistasid Teises maailmasõjas

Saksamaa; patsifistiks olemine; Vene passi puudumine ning reisimine Venemaale

viisaga Rumeenia kodanikuna, mitte Venemaa kodanikuna; kahetsus varasema

käitumise pärast.

14. Selles osas märgib kohus kõigepealt, et kuna kaebaja neid põhjendusi

sissesõidukeeldu kehtetuks tunnistamist või lühendamist õigustavate asjaoludena PPA-

le ei esitanud, ei olnud PPA-l võimalust ega kohustust neid otsuse tegemisel ka

kaaluda ning vastavas osas omapoolseid põhjendusi esitada. Lisaks tuleb arvestada, et

riigi, mitte konkreetse inimese enda otsustada on see, milline on hinnang tema

ohtlikkusele ohuprognoosi kontekstis. KAPO on Eesti Vabariigi pädev asutus, kes

julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud ülesannetest tulenevalt hindab ohtu riigi

julgeolekule. Vastustaja oli varasemas, 2024. a otsuses KAPO koostatud teatisele

tuginedes välja selgitanud ning põhjendanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu Eesti

Vabariigi julgeolekule. Seejuures tugineti kaebajast lähtuva ohu põhjendamisel

sissesõidukeelu kohaldamisel tema pikaajalisele (alates 2015. a) Venemaa

mõjutustegevuses osalemisele, samas kui kaebuses kaebaja poolt käsitletud ca 1 aasta

pikkune ajavahemik on küllalt lühike aeg selleks, et selle põhjal saaks tekkida

veendumus kaebajast lähtuva ohu olulisest vähenemisest. Olukorras, kus kaebaja, nagu

ta ka ise kaebuses möönab, on pikema aja jooksul oma tegevusega toetanud Venemaa

mõjutustegevust ning see tegevus on olnud süsteemne ja mitmekesine (hõlmates nii

tegevusi sotsiaalmeedias kui ka vahetult inimestega kohtumist ja aktsioonidel

osalemist), ei ole sellisest aastatepikkusest tegevusest lähtuvaid ohte eelduslikult

võimalik kustutada sama kiiresti kui sotsiaalmeedia postitusi või ainuüksi enda

tõekspidamiste muutumist väites.

15. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebuse väited selle kohta, et kaebaja

on pärast sissesõidukeelu kohaldamist lakanud olemast ohtlik Eesti Vabariigi

julgeolekule, ning konkreetsed tegevused, mida kaebaja on teinud, et näidata üles enda

tõsist soovi end rehabiliteerida. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja

vastavatest väidetest järeldub, et kaebaja sisuliselt nõustub sellega, et ta on olnud

ohtlik, kuid arvab ekslikult, et tal on niisama lihtsalt võimalik enda suhtes antud ja

tema varasemal tegevusel baseeruvat julgeoleku ohu hinnangut muuta. Vastustaja leiab

seega asjakohaselt, et ka esmakordselt kaebuses esitatud väidete näol ei ole tegemist

selliste asjaoludega, mis oleks saanud tingida lõpptulemusena teistsuguse otsuse

tegemise.

16. Lisaks eeltoodule oli üheks PPA 2024. a otsusega võrreldes muutunud

asjaoluks ka kaebaja väidetud perekonnaelu puudutavad asjaolud (2025. a abielu Eesti

9(10)

3-25-1073

kodanikuga). Sellised perekonnaelulised asjaolud võivad iseenesest olla olulised mh

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise kaalumisel

(nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19).

17. Eelnevalt nähtus, et kaebaja ei toonud välja selliseid asjaolusid, millest saaks

järeldada, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära

langenud. Kaebaja tugines küll abiellumisele Eesti kodanikuga, kuid

Rahvastikuregistrist nähtuva perekonnaseisuinfo järgi on kaebaja lahutatud ning

hoolimata kohtu nõudest kaebaja enda abiellumist kinnitavat tõendit ei esitanud.

Ühtlasi ei vähendaks ainuüksi abielu Eesti kodanikuga iseenesest inimesest lähtuvat

julgeolekuohtu. Isegi kui väidetavat abielu, mille kohta siiski ühtegi tõendit esitatud ei

ole, käsitada võimaliku humaanse kaalutlusena, on vastustaja perekonnaelu riive

proportsionaalsust hinnanud ja leidnud, et peale sissesõidukeelu kohaldamist abielu

sõlmimisel pidid isikud arvestama ja aktsepteerima, et neil ei pruugi osutuda

võimalikuks jääda perekonnana Eestisse elama. Kaebaja ei ole ära näidanud, et

sissesõidukeeld riivaks intensiivselt tema perekonna- või eraelu. Seega ei olnuks,

arvestades ka sedastust jätkuva ohu esinemise kohta riigi julgeolekule, võimalik

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine või selle kehtivusaja lühendamine

humaansetele kaalutlustel.

18. Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA ei teinud kaebaja taotluse lahendamisel

kaalutlusvigu ja jättis kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu õigesti kehtetuks

tunnistamata. PPA on kaebaja taotluse lahendamisel kohaselt kaalunud, kas

sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, sh ka väidetavat

riivet kaebaja pereelule. Kaebus PPA 21.03.2025 otsuse tühistamise nõudes jääb seega

rahuldamata.

19. Kuna tühistamisnõudes jääb kaebus rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja

nõue kohustada PPA-d kaebaja 27.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

21. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s

175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne

otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)