3-23-2089/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2089

Haldusasi

B.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 5. juuli 2023. a

teate nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15. augusti 2023. a

vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning

järelevalvemenetluse alustamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – B.I

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon,

esindaja Andres Kudrjavtsev

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a

otsus haldusasjas nr 3-23-2089 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava kriminaalasja

number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. jaanuaril 2026

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-23-2089

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav B.I esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 15.03.2023 kaebuse, milles

palus algatada Telia Eesti AS-i suhtes järelevalvemenetlus, sest nimetatud sideettevõtja on

seadusevastaselt võimaldanud Tallinna Vanglale vaba ligipääsu isikuandmetele, mille suhtes

sideettevõtjal on konfidentsiaalsuskohustus. Tallinna Vangla on teostanud www.prion.ee

kaudu päringuid kaebaja poolt tema kaitsja advokaadibüroo telefoninumbritele tehtud kõnede

kohta. Selliste päringute tegemine ei ole prokuratuuri loata õiguspärane (vt vangistusseaduse

(VangS) § 331) ning sideettevõtjal on seadusest tulenev kohustus tagada andmete

konfidentsiaalsus (vt elektroonilise side seaduse (ESS) § 101 lg 1, § 102 lg 1, § 106).

2. Andmekaitse Inspektsioon selgitas 05.07.2023 menetluse lõpetamise teates nr 2.1.-

1/23/247-690-2, et ESS § 1111 lg 11 p 6 kohaselt peab sideettevõtja ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3

nimetatud andmeid edastama mh VangS-s sätestatud juhtudel. Vanglateenistusel on VangS §

29 lg 21 kohaselt õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kinnipeetavatele

telefoniteenuse osutamiseks, teenuse haldamiseks ja kõnede üle järelevalve teostamiseks on

sõlmitud leping Telia Eesti AS-ga. Järelevalve teostaja on vanglateenistus, kes kasutab selleks

sideettevõtja prion-teenust. Tegemist on lepingulise suhtega, kus sideettevõtja on

isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele VangS §

29 lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks. Sellest sättest ei tulene vanglale õigust ainuüksi

andmeid registreerida, vaid registreeritud andmed on aluseks kontrolli läbiviimisel. Vangla ei

ole teinud sideettevõtjale VangS §-s 331 nimetatud päringuid, mis vajaksid prokuratuuri luba.

Kuivõrd Telia Eesti AS-l on ESS § 1111 lg 11 p-st 6 tulenev kohustus VangS § 29 lg 21 alusel

andmeid edastada ning konfidentsiaalsuskohustust ei ole rikutud, siis ei ole sideettevõtja

seadust rikkunud ja AKI-l puudub sekkumiseks alus.

3. Andmekaitse Inspektsioon jättis 15.08.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/795-1992-2

rahuldamata B.I 07.08.2023 vaide AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teate peale, jäädes

varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vaide esitaja viitab ekslikult VangS §-le 331, mis

puudutab jälitustoimingutega seotud päringute teostamist. VangS § 29 lg-s 21 nimetatud

telefonikõnede andmete registreerimisel ei varjata andmetöötluse fakti ja tegemist ei ole seega

jälitustoiminguga. Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr 1-16-6179 puudutas kriminaalmenetlust ja

jälitustoiminguid, millega ei ole praegu tegemist. VangS § 29 lg-st 21 ei tulene, et vangla

õigus kontrollide kinnipeetava telefonisuhtlust on piiratud registreerimislehtedega, vaid

vanglal on muu hulgas õigus täpselt fikseerida helistamise aeg ja kõne kestus ning sõlmida

selliste andmete töötlemiseks ka leping sideettevõtjaga. Telia Eesti AS on sõlmitud lepingu

alusel isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele

VangS § 29 lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks. Seega on tõendatud, et isikuandmete

töötlemine vanglateenistuse ja Telia Eesti AS-i poolt on olnud õiguspärane.

4. B.I esitas Tallinna Halduskohtule 20.09.2023 kaebuse AKI 05.07.2023 teate nr 2.1.-

1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning AKI

2(7)

3-23-2089

kohustamiseks alustada Telia Eesti AS-i suhtes järelevalvemenetlust. Vanglal on õigus

kontrollida kinnipeetava suhtlust üksnes telefonikõnede registreerimise kaudu, mitte töödelda

andmeid oma äranägemise järgi prion.ee keskkonnas. AKI leidis vääralt, et VangS § 29 lg 21

ja ESS § 1111 lg 11 p 6 annavad vanglateenistusele iseseisva õiguse sideandmete

töötlemiseks. Vanglateenistust ei ole nimetatud ESS §-s 106 loetletud isikute seas, kes on

volitatud andmeid töötlema. Prion-teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus

kinnipeetavatele isikutele. Teenusepakkuja ja side haldaja on Telia Eesti AS, mistõttu ei saa

isikuandmete vastutav töötleja olla Tallinna Vangla. Sideettevõtjal on kohustus tagada

sidevõrgu ja andmetöötluse turvalisus (vt ESS § 101 lg 1, § 106). AKI viidatud ESS § 1111 lg

11 p 6 ei ole asjassepuutuv, sest kohustab sideettevõtjat andmeid säilitama ning andmete

esitamine toimub ainult ESS §-s 112 sätestatud päringu alusel. Sellest tulenevalt puudub

Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmeid töödelda. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud

kontrollida kaitsjale tehtud kõnesid, mistõttu oli vanglale ligipääsu võimaldamine selle sättega

vastuolus.

5. Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vanglal

oli VangS § 29 lg-st 21 ja § 96 lg-st 1 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 15

tulenevalt õigus andmeid töödelda. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist

sisuliselt vangla, kes teostab ühtlasi järelevalvet kõnede üle. Ülesande täitmiseks kasutab

vangla selleks lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i. Andmed kõnede kohta

kantakse VangS § 53 lg 1 p 10 alusel vangiregistrisse, mille põhimääruse § 4 lg-te 2 ja 31

kohaselt on volitatud töötleja mh vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja

kirjaliku lepingu alusel (hetkel Telia Eesti AS). Menetluse lõpetamise teates on ekslikult

viidatud ka ESS § 1111 lg 11 p-le 6, kuid see säte puudutab üksnes andmete edastamist

vanglale kui jälitusasutusele nt VangS § 331 alusel. VangS § 29 lg 21 raames andmete

vanglale lepingu alusel edastamisele ESS ei kohaldu. Tallinna Vangla poolt Harju

Maakohtule kriminaalasjas edastatud 24.01.2022 teatest nähtub, et vangla tuvastas, et kaebaja

kuritarvitab kaitsja kaasabil piiramatut õigust kaitsjale helistada ning suhtleb tegelikkuses

isikutega, kellega tal ei ole õigust suhelda. Tallinna Vangla on 23.12.2022 käskkirja kohaselt

distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et kaebaja kasutas vanglas helistamiseks teise vahistatu

telefonikaarti, mis on vanglas keelatud. Kaebaja püüab sisuliselt leida erinevaid põhjendusi, et

õigustada tema poolt toime pandud rikkumisi (vanglas telefoni kasutamise korra ja

kohtumäärusega kehtestatud suhtluspiirangute eiramist). Vanglale antud õigus kontrollida

kinnipeetavate telefonikõnesid kannabki mh eesmärki vältida olukordi, kus kinnipeetav

suhtleb tegelikult teise isikuga, mitte sellega, kellega ta väidab suhtlevat. Selline kontroll ei

saa piirduda ainult kõne tegemise ajal vanglaametnikule telefoni tabloo näitamisega. Kaebaja

isikuandmete töötlemine ei olnud vastuolus VangS § 29 lg-ga 4.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et AKI

05.07.2023 otsus nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2

vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 56 nõuetele, ning kohus nõustub

vastustaja menetluse lõpetamise teates, vaideotsuses ja vastuses kaebusele esitatud

põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja mõistab VangS § 29 lg-ga 21 vanglale antud

telefonikõnede kontrollimise õigust ja kohustust ebaõigesti, leides sisuliselt, et see piirdub

üksnes registreerimiskohustusega või ESS-s sätestatud päringu tegemise kohustusega.

Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et VangS § 29 lg 21 ls 1 annab laiema õiguse vastavate

andmete töötlemiseks. Kõnesideteenust ja selle haldamist osutab kinnipeetavatele sisuliselt

vangla, kes teostab ka järelevalvet kõnede üle. Selle ülesande täitmiseks kasutab vangla

lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i ning õigusvastane ei ole kasutada selleks

automaatsüsteemi (prion.ee keskkonda). Andmed kõnede kohta kantakse vangiregistrisse

(VangS § 53 lg 1 p 10), mille volitatud töötlejaks on mh Telia Eesti AS kui lepinguline

3(7)

3-23-2089

kõnesideteenuse pakkuja (vt põhimääruse § 4 lg-d 2 ja 31). Andmete töötlemine toimub seega

seaduse alusel ning on kooskõlas IKS §-ga 15 ja isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art

6 lg 1 p-ga c. Õige on ka AKI seisukoht, et VangS § 29 lg 21 raames tehtav kontroll ei kujuta

endast jälitustoimingute tegemist ning VangS § 29 lg-t 4 ei ole rikutud. Puudub vaidlus, et

sõnumite sisu ei kontrollitud. Kaebaja on ise välja toonud, et kindlaks tehti üksnes asjaolu, et

ta ei helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas.

Distsiplinaarmenetlust alustati üldse seoses asjaoluga, et kaebaja kasutas teisele

kinnipeetavale kuuluvat telefonikaarti, mis on vanglas keelatud, mitte seoses sellega, kellele

kaebaja helistas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. B.I palub 16.08.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

rahuldada tema kaebus. Kaebaja pöördus AKI poole seoses sellega, et Telia Eesti AS

võimaldab Tallinna Vanglale iseseisva juurdepääsu kõnesideteenuse kasutamise

üksikasjadele, mis on õigusvastane. Halduskohus jättis kaebaja 11.12.2023 täiendava

seisukoha tähelepanuta. VangS § 29 lg 21 esimene lause ei sätesta kohtu viidatud laiemat

õigust andmete töötlemiseks. Halduskohus ei ole seda seisukohta kuidagi põhjendanud.

VangS § 29 lg 21 teise lause järgi on vangla kontrolliõigus sätestatud registreerimiskohustuse

kaudu (vt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 511).

Kõnesideteenust saab osutada ainult sideettevõtja ESS §-de 3 ja 4 tingimuste täitmise korra.

Tallinna Vangla ei ole sideettevõtja ja ei saa seega olla ka kõnesideteenuse osutaja.

Kõnesideteenust osutab kinnipeetavatele Telia Eesti AS, kes on väljastanud ettemaksuga

telefonikaardid ja kellele tasutakse ka kõnede eest. Vanglateenistusele ei ole antud õigust

sideandmeid töödelda (vt ESS § 106). Telia Eesti AS-l kui sideettevõtjal on

konfidentsiaalsuskohustus (ESS § 101 lg 1), mida ta on vanglale andmetele ligipääsu

võimaldamisega rikkunud. VangS § 331 ja ESS § 112 kohaselt peab vanglateenistus esitama

sideettevõtjale järelepärimise ning VangS § 29 lg 21 ei anna vanglale laiemaid õigusi (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 27.07.2014 otsus nr 3-13-1877, p 8 alap 1). Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks seadused praegusel juhul ei kehti või ei oma tähtsust, vaid asus sisuliselt

seadusandja asemel looma uut õigust. See rikub võimude lahususe põhimõtet. Kaebaja ei ole

vaidlustanud Telia Eesti AS-i õigust vangiregistri andmeid töödelda, mistõttu ei ole kohtu

viited vangiregistri põhimäärusele asjassepuutuvad.

8. Andmekaitse Inspektsioon palub 29.08.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varem esitatud

seisukohtade juurde ja ei korda neid ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja asjaolusid või seisukohti, mida ei oleks varasemalt

käsitletud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Praeguses asjas on vaidlustatud AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.-

1/23/247-690-2 (dtl 10–12) ja AKI 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 (dtl 13–15)

ning peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas Tallinna Vanglal oli õigus kontrollida kaebaja

telefonikõnesid vanglas kõnesideteenust pakkuva Telia Eesti AS haldusliidese www.prion.ee

vahendusel iseseisvalt või tohib sideettevõtja selliseid andmeid vanglale edastada üksnes

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

4(7)

3-23-2089

eraldi päringu alusel. Küsimus on tõusetunud seoses asjaoludega, et Tallinna Vangla on

24.01.2022 edastanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtule teavet kahtluse kohta, et

kaebaja võib olla suhelnud oma kaitsja telefoninumbritele helistades isikutega, kellega tal ei

olnud kriminaalasjas kehtestatud lisapiirangute järgi lubatud suhelda (dtl 58–60), ning kaebaja

suhtes algatati lisaks 05.12.2022 distsiplinaarmenetlus ja talle määrati Tallinna Vangla

23.12.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/482 distsiplinaarkaristus (dtl 62–68), sest kaebaja tegi

ajavahemikul 26.–27.11.2022 teise kinni peetava isiku telefonikaardilt 18 kõnet oma kaitsja

advokaadibüroo telefoninumbritele. Need asjaolud selgusid Tallinna Vanglale mh

telefonikõnede logide kontrollimise tulemusel, mida tehti Telia Eesti AS haldusliidese kaudu.

B.I vaidlustas Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirja ning selle kohta tehtud 27.01.2023

vaideotsuse haldusasjas nr 3-23-262, kuid tema kaebus jäi rahuldamata. Tallinna Halduskohtu

22.12.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2025 otsus on jõustunud koos Riigikohtu

04.11.2025 määrusega, millega jäeti B.I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

10. Kaebaja pöördus enne AKI-le 15.03.2023 kaebuse (dtl 44–56) esitamist ka sideettevõtja

poole ning Telia Eesti AS 07.02.2023 vastuses nr EF.3-13.1/007 (dtl 70) on talle selgitatud, et

kinnipeetavatele kõnesideteenuse osutamiseks, teenuse haldamiseks ja kõnede üle järelevalve

teostamiseks on sõlmitud leping Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ja Telia Eesti AS

vahel. Seejuures on Telia Eesti AS üksnes teenuse osutaja ning vanglatele osutatakse

teenuseid eeltoodud lepingu alusel ja seda VangS-i, mitte ESS-i nõudeid järgides. Kõnede

kontrollimisel lähtutakse VangS § 29 lg-st 21. Sisuliselt on AKI 05.07.2023 teates ja

15.08.2023 vaideotsuses nõustunud sideettevõtja selgitustega, ehkki vastustaja viitas lisaks

sideettevõtjale ESS § 1111 lg 11 p-st 6 tulenevale kohustusele edastada vanglale ESS § 1111

lg-tes 2 ja 3 toodud andmeid. Kohtumenetluses on vastustaja möönnud, et viide ESS § 1111 lg

11 p-le 6 ei olnud asjakohane, sest kõnealune säte reguleerib üksnes andmete edastamist

vanglale kui jälitusasutusele. Asjas ei ole olnud vaidlust, et Tallinna Vangla ei ole praegusel

juhul tegutsenud kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 ega VangS § 331 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna AKI ekslik viide ESS § 1111 lg 11 p-le 6 alust kaebust

rahuldada, sest menetluse lõpetamine ja vaide rahuldamata jätmine olid sisuliselt õiguspärased

ning AKI tugines asjakohaselt mh VangS § 29 lg-le 21.

11. Asja lahendamine oleneb esmajoones VangS § 29 lg-s 21 tõlgendamisest ehk hinnangust

sellele, kas nimetatud sättes ettenähtud kontroll kinnipeetava telefonikõnede üle peab

piirduma üksnes kõnede registreerimisega või on kinnipeetava telefonikõnesid lubatav

kontrollida mh kõnelogide andmetega tutvudes. VangS § 29 lg 21 kaks esimest lauset näevad

ette järgmist: „Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või

kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku

ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber,

helistamise aeg ja kõne kestus.“ Sätte kolmas lause puudutab üksnes kirjavahetuse

registreerimist ja ei ole praegu asjakohane. VangS § 97 ei sisalda vahistatu telefonisuhtluse

jälgimise osas erisusi, mistõttu laieneb VangS § 29 lg-s 21 sätestatu VangS § 90 lg-st 1

tulenevalt mh vahistatutele.

12. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et VangS § 29 lg-s 21 esimeses

lauses sätestatud vanglateenistuse kontroll selle üle, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb,

ei piirdu üksnes kinnipeetava telefonikõnede registreerimisega vastavalt VSKE §-le 511, vaid

vanglateenistusel on õigus ja kohustus kontrollida, et kinnipeetav tõepoolest suhtleb isikuga,

kellega ta väidab end suhtlevat. Selleks ei ole lubatud kontrollida sõnumite sisu (v.a seaduses

sätestatud erandid – vt VangS § 29 lg 2), kuid vanglateenistus võib kontrollida mh kõnelogide

andmeid ja kõrvutada neid temale kättesaadavate muude andmetega (nt väidetavalt helistas

kaebaja korduvalt enda kaitsjale, kuid turvakaamera salvestistelt nähtuvalt viibis tema kaitsja

5(7)

3-23-2089

telefonikõnede toimumise ajal hoopis Tallinna Vanglas menetlustoimingutel ning ei saanud

olla telefonikõnede vastuvõtjaks; samuti on teisele kinnipeetavale väljastatud telefonikaardilt

tehtud kõnesid kaebaja kaitsja telefoninumbritele, kuigi vangla turvakaamera salvestiste

kohaselt oli telefoniaparaat kõnede ajal väljastatud üksnes kaebaja kambrisse). Sedalaadi

kontrollimist ei piira ka VangS § 29 lg 4 (vt J. Sootak. VangS § 29 kommentaarid, p 3. – L.

Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, 2.

täiendatud vlj, Tallinn 2014, lk 95). Eeltoodu on kooskõlas mh Tallinna Ringkonnakohtu

27.08.2014 otsusega nr 3-13-1877 (p 14). Kui VangS § 29 lg 21 alusel oleks vanglateenistusel

üksnes õigus kinnipeetavate telefonikõnesid registreerida või saaks telefonikõnesid (nt valitud

telefoninumbrit) kontrollida üksnes helistamise ajal, siis ei oleks telefonikõnede kontrollimise

eesmärk vähemasti osaliselt saavutatav või tuleks telefoni kasutamist oluliselt piirata. VSKE §

51 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetav helistamiseks kasutada mh teisaldatavat telefoniaparaati

ning VSKE § 51 lg 2 näeb mh ette, et telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud

teenistuja. Kinnipeetavale kambrisse antava teisaldatava telefoni iseseisev kasutamine ei

saaks olla aktsepteeritav, kui vanglateenistusel ei oleks võimalik teostada tehtud kõnede üle

tõhusat kontrolli mh tutvudes kõnelogide andmetega. Seetõttu tuleb VangS § 29 lg-t 21

tõlgendada selliselt, et sätte teine lause reguleerib üksnes telefonikõnede registreerimist (mis

on vajalik tõhusa kontrolli teostamiseks), mitte ei piira telefonikõnede kontrollimise

võimalusi.

13. Kuivõrd vanglas kinni peetavate isikute telefoni kasutamine ja telefonikõnede jälgimine

toimub vastavalt VangS-s sätestatule ning Telia Eesti AS pakub vanglates kõnesideteenust

RIK-ga sõlmitud lepingu alusel ja vanglateenistuse järelevalve all, siis ei ole kaebaja viidatud

ESS-i sätted praeguses vaidluses asjassepuutuvad. Vanglateenistusel on õigusaktidest tulenev

õigus töödelda mh andmeid kinni peetavate isikute telefonikõnede ja nende kontrollimise

kohta, mis kantakse VangS § 53 lg 1 p 10 kohaselt ka vangiregistrisse. Vabariigi Valitsuse

01.03.2018 määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus“ (kuni 04.07.2024 kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 1 p 1 ja lg 4 p 1

ning põhimääruse lisa 1 p-d 11.3.1–11.3.4 ja p-de 11.5.1–11.5.2 alusel kantakse

vangiregistrisse telefonikõnede kohta järgmised andmed: kuupäev ja kellaaeg; kestus;

telefoninumber, millele kõne tehti; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, kuhu

helistati. Kuna kinnipeetavate telefonikõnesid puudutavate andmete töötlemise õiguslikud

alused on sätestatud vangistust reguleerivates õigusaktides, siis ei saa andmete töötlemist

piirata ESS 10. ptk-st sideettevõtjale tulenevad nõuded sideandmete turvalisuse ja

konfidentsiaalsuse tagamiseks. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seaduslikult ning kaebaja

õigusi ei riku iseseisvalt see, millise tehnilise lahenduse abil vangla telefonikõnede

kontrollimiseks vajalike andmetega tutvub.

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. B.I on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei

ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ei ole ringkonnakohtu menetlusega seotud

kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

6(7)

3-23-2089

16. Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi ja teda

puudutava kriminaalasja number (X-XX-XXXX) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)