3-24-1206/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1206

Haldusasi

H.J kaebus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja H.J

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.J korduv määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.J korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse

haldusasjas nr 3-24-1206 peale läbi vaatamata.

2. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on H.J kaebus Tallinna Vanglalt 5000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mis on tekitatud kaebaja inimväärikuse alandamisega

kaebaja naaberkambris kinnipeetava poolt 27.02.2024–28.02.2024 vahelisel ööl müra

tekitamise võimaldamisega ja kaebaja peal 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamisega.

2. H.J esitas 21.03.2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et Viru

Vangla paneb teda kartserisse kohtuasjade eest ning soovis, et kohus seda takistaks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Kaebajal tuli selgitada, kuidas esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebaja soovib takistada

Viru Vangla poolt kartserikaristuse kohaldamist, seondub praeguse haldusasjaga, milles

kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu. Ühtlasi tuli

kaebajal tasuda taotluselt riigilõiv 20 eurot.

3-24-1206

4. H.J selgitas 25.03.2025 vastuses, et Viru Vangla määras talle kartserikaristuse ( kolm

ööpäeva) selle eest, et kaebaja solvas oma kohtutekstis juriste ning kasutas sõimavaid

väljendeid meediku ja valvurite suhtes. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi

saamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2025 määrusega menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud põhivaidluse esemeks oleva haldusakti või

toiminguga. Põhivaidluse ese on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla

vastu seoses kaebaja naaberkambrist tuleneva müraga ning kaebaja peal füüsilise jõu

kasutamisega. Kaebaja soovib 21.03.2025 esialgse õiguskaitse taotlusega aga takistada Viru

Vangla poolt kaebajale määratud kartserikaristuse kohaldamist. Seega taotleb kaebaja sellise

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis ei ole seotud praeguse haldusasja põhivaidluse

esemega. Nii on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eduväljavaadeteta ning menetlusabi

taotluse rahuldamine taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks on põhjendamatu. Samal

põhjuselt tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kohus selgitas

kaebajale 24.03.2025 määruses, et juhul, kui kõnealune esialgse õiguskaitse taotlus on

ekslikult esitatud haldusasja nr 3-24-1206 juurde, tuleb kaebajal kohut sellest teavitada või

kui kaebaja soovib vaidlustada mõnda uut vangla haldusakti või toimingut, tuleb kaebajal

esitada uus kaebus vangla tegevuse vaidlustamiseks, mille kohus saab registreerida uue

haldusasjana. Kaebaja ei ole vastavatele kohtu suunistele reageerinud ning on esitanud

esialgse õiguskaitse taotluse haldusasja nr 3-24-1206 juurde olenemata sellest, et taotletav

abinõu ei seondu kuidagi haldusasja põhivaidluse esemega. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on

korduv ega sisalda varasemaga võrreldes uusi asjaolusid. Kuivõrd kartserikaristuse

vaidlustamine ei kuulu praeguse haldusasja vaidluse eseme hulka, ei esine uusi asjaolusid, mis

annaks kohtule aluse riigi õigusabi andmist uuesti sisuliselt otsustada. Seetõttu jääb kaebaja

taotlus läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Kui kaebaja soovib riigi õigusabi taotleda

kartserikaristuse kohaldamise vaidlustamiseks, saab ta vastava taotluse esitada koos uue

kaebusega.

Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt oleks kaebajale menetlusabi andmine

HKMS § 112 lg 1 punktis 1 sätestatud valemit arvestades lubatav. Ent võimetus rahalises

mõttes riigilõivu tasuda ei ole ainus kriteerium, mida kohus riigilõivust vabastades peab

arvestama. Lisaks võimetusele riigilõivu tasuda peab kohus arvestama ka seda, kas on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas ning milline on asja tähendus

menetlusabi taotlejale. HKMS § 111 lg 3 keelab menetlusabi andmise isikule, kui menetluses

osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega näeb

seadus ette, et kohus ei vaata täiemahulises kohtumenetluses riigilõivuvabalt läbi

eduväljavaadeteta kaebust.

6. H.J esitas 26.03.2025 teistmisavalduse 26.03.2025 Tallinna Halduskohtu määrusele,

Riigikohus jättis 09.04.2025 määrusega teistmisavalduse menetlusse võtmata.

7. H.J palus 27.03.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.

2(4)

3-24-1206

Kaebaja palus tühistada ebaõige kartserikaristus. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu

tasumiseks, sest puudub töö ja sissetulek. Samal põhjusel tuleb kaebajale anda riigi õigusabi.

8. Tallinna Ringkonnakohus võttis 28.03.2025 määrusega H.J määruskaebuse menetlusse

ja jättis selle rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega neid kõiki üle kordamata

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi

kaevata (HKMS § 235 lg 1 ja § 119 lg 1). Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – 3-

24-1206 HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras,

kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus

on asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotlusel ei ole eduväljavaateid, sest kaebaja

taotleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis väljub praeguse põhiasja raamest.

Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud.

Samal põhjusel jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

Esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma põhivaidlusest ning esialgse õiguskaitse

kohaldamise tagajärjeks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse

korral saavutatavad. Kuna kaebaja ei ole 25.03.2025 menetlusdokumendis esitanud

varasemaga võrreldes uusi asjaolusid (kartserikaristuse vaidlustamine ei kuulu praeguse

haldusasja vaidluse eseme hulka), siis märkis halduskohus õigesti, et kaebaja riigi õigusabi

taotlus oli korduv HKMS § 55 lg 3 mõttes. Seega võis halduskohus jätta kaebaja korduva

taotluse läbi vaatamata.

9. H.J esitas 19.04.2025 Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 26.03.2025

määruse peale uuesti määruskaebuse.

Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks, sest puudub töö ja sissetulek. Samal

põhjusel tuleb kaebajale anda riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et samas küsimuses korduva määruskaebuse esitamine ei ole

lubatav.

11. HKMS § 179 lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada

määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada

muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga

rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse

peale on Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2025 jõustunud määrusega läbi vaadatud ning selle

jõustumisega on ka halduskohtu 26.03.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus tähendab, et

menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes

teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse

esitamisega. Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi

väiteid, sest määruskaebuse selle eduväljavaadete puudumise motiivil tagastamise

otsustamisel ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega, vaid kontrollib kaebaja

võimalusi oma õigusi kaitsta kõikidest aspektidest. Kui kaebajal on menetlusabi saamise

põhistamiseks tuua uusi, muutunud asjaolusid, saab ta esitada halduskohtule uue menetlusabi

taotluse (HKMS § 55 lg 3).

12. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi initsiaalidega.

3(4)

3-24-1206

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)