2-25-105329/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105329

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi D N vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

873.90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja A T, e-post xxx;

kostja D N (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kogu B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi D N’i (isikukood xxx)

vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-25-105329

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact OÜ esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 27.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

19.06.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 20.06.2025 hagiavalduse D N vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlg 873.90 eurot, intress 127.66 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 49.74 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhinõudelt, so 873.90 eurolt alates 21.06.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni, menetluskulud summas 300 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 65 eurot + 215 eurot hagiavalduselt ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot)

ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 06.11.2022 sõlmitud

krediidileping nr #xxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles

XXX AS lepingu 17.12.2024 üles. XXX AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact

osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks.

Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte postkasti jätmise teel TsMS § 3141 ja §

326 alusel 30.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

22.08.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et laenuleping oli

sõlmitud tähtajatult, seega tuleb leping lugeda lõppenuks, kui kostja jätab tasumata osaliselt

või täielikult 3 järjestikust osamakset. Kostja tasus kuni 05.08.2024 ja pärast seda jättis kõik

arved tasumata. Krediidiandja ütles lepingu üles 17.12.2024. Kostja ei ole teinud

ettemakseid ning uut maksegraafikut ei ole käesoleva krediiditoote puhul võimalik

genereerida, kuivõrd pooled ei leppinud kokku kindlas tagasimakse graafikus. Seega tuleb

leping lugeda ülesöelduks 17.12.2024 ja ümberarvestuse kohaselt tuleb kõik kostja poolt

tehtud tagasimaksed lugeda põhiosa katteks. Kostja sai krediiti summas 1540 eurot ja tegi

tagasimaksed summas 1436.47 eurot. Seega kostjal on tagastamata põhiosa 103.53 eurot

(=1540 -1436.47).

Ümberarvestuse kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi VÕS § 94 määras. Kuivõrd kostja

sai laenu korduvalt juurde ja samal ajal perioodiliselt tagastas, siis arvestab hageja intressi

põhiosajäägilt ja kostjale tehtud viimase väljamakse järgnevast päevast kogu laenatud

summalt 1540 eurolt s.o alates 06.08.2024 kuni 17.12.2024 ja intress on kokku 23.96 eurot.

2-25-105329

02.12.2025 määras kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse täpsustamiseks.

05.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul on

hageja ebavõrdses seisus, sest menetlus on suunatud hageja vastu, kuigi tsiviilkohtumenetlus

on võistlev. Hageja jääb esitatud nõude juurde ning palub kohtul nõuet menetleda asjas

esitatud dokumentide ja seadusega kooskõlas. Kohus ei kogu omal algatusel tõendeid ega

tuvasta asjaolusid, millele pooled ei ole tuginenud. Tarbijakrediidilepingust tulenevate

nõuete menetlemisele TsMS-s erikorda ei ole sätestatud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-105329

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

6. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul on hageja ebavõrdses seisus, sest menetlus on

suunatud hageja vastu, kuigi tsiviilkohtumenetlus on võistlev. Hageja jääb esitatud nõude

juurde ning palub kohtul nõuet menetleda asjas esitatud dokumentide ja seadusega

kooskõlas. Hageja toob välja, et kohus ei kogu omal algatusel tõendeid ega tuvasta

asjaolusid, millele pooled ei ole tuginenud. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

menetlemisele TsMS-s erikorda ei ole sätestatud.

Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue

oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad

nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel (vt Riigikohtu 24.11.2023 lahend tsiviilasjas

2-21-13098), kas:

1. poolte vahel oli kehtiv krediidileping;

2. krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal ei ületanud maksimaalset määra;

3. krediidiandja on tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral on kohtul Riigikohtu praktika kohaselt

sõltumata menetlusliigist kohustus kontrollida, kas krediidiandja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 17).

2-25-105329

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja

esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister,

Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi

Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna

ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud

teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

7. Hageja toob välja, et laenuleping oli sõlmitud tähtajatult, seega tuleb leping lugeda

lõppenuks, kui kostja jätab tasumata osaliselt või täielikult 3 järjestikust osamakset. Kostja

tasus kuni 05.08.2024 ja pärast seda jättis kõik arved tasumata. Krediidiandja ütles lepingu

üles 17.12.2024. Kostja ei ole teinud ettemakseid ning uut maksegraafikut ei ole käesoleva

krediiditoote puhul võimalik genereerida, kuivõrd pooled ei leppinud kokku kindlas

tagasimakse graafikus. Seega tuleb leping lugeda ülesöelduks 17.12.2024 ja ümberarvestuse

kohaselt tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed lugeda põhiosa katteks. Kostja sai

krediiti summas 1540 eurot ja tegi tagasimaksed summas 1436.47 eurot. Seega kostjal on

tagastamata põhiosa 103.53 eurot (=1540 - 1436.47).

Kohus nõustub hageja põhinõude ümberarvestusega.

8. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud.

Hageja toob välja, et käesoleva krediiditoote puhul ei ole võimalik genereerida uut

maksegraafikut. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, kuna lepingu kohaselt on kasutusse

võetud krediidi tagasimaksete arv 60. Kohus selgitas hagejale, et tal tuleb kindlaks teha

millal tehti kostjale viimane laenu väljamakse ja kui suures summas oli kostjal sellel hetkel

laen tagastamata. Saadud summa tuleb jagada 60-ga. Hagile lisatud maksekorraldustest

nähtub, et viimane väljamakse on kostjale tehtud 01.01.2023. 22.08.2025

menetlusdokumendi kohaselt tehti viimane väljamakse 05.08.2024. Asja materjalidest ei

nähtu, kui palju oli kostjal viimase väljamakse tegemise hetkel laen tagastamata.

2-25-105329

Võttes arvesse, et hageja ei esitanud kohtule nõude ümberarvestuse järgset maksegraafikut,

ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise tingimused olid

täidetud. Lepingu kohaselt oli tagasimaksete perioodiks 60 kuud, mistõttu ei ole lepingu

tähtaeg saabunud.

Kohtule esitatu alusel ei ole võimalik kontrollida, mis summas on hageja ümberarvestuse

järgne nõue muutunud sissenõutavaks.

9. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

Kohus on hagejale 21.08.2025 ja 02.12.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti

määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või

esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate

kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole vastavaid taotlusi esitanud.

Kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse oma nõuet täpsustada. Kohtul ei ole

võimalik hageja esitatu alusel tuvastada, mis summas on laenulepingust tulenev nõue

muutunud sissenõutavaks. Hageja on toonud välja vaid laenusumma ning kostja teostatud

tagasimaksete summa, kuid puudub info kuumakse suuruse kohta, mistõttu ei ole võimalik

tuvastada, mis summas on muutunud hageja nõue sissenõutavaks.

Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas leping on kehtivalt üles öeldud, ei ole

põhjendatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõue.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kogu hagi rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

2-25-105329

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik