2-25-11124/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11124

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi O. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2052.31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja A. T. (B2 Impact osaühing, e-

post XXX);

kostja O. G. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 762.78 eurot, intress 69.40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 41.95 eurot.

3. Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt, so 762.78 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi O. G.

(isikukood XXX) vastu põhivõla 784.60 eurot, intressi 137.70 eurot, viivise 63.88

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 54% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kanda ja 46% ulatuses O. G. (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 46% ulatuses s.o summas 161 eurot.

2-25-11124

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal O. G.’il (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing esitas 11.07.2025 hagiavalduse O. G. vastu, millega hageja palub

välja mõista põhivõla 1547.38 eurot, intressi 207.10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

105.83 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis põhinõudelt, so 1547.38 eurolt alates

12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõivu 350 eurot ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 15.06.2023 sõlmitud

krediidileping 5575089, limiidiga 1000 eurot ja 07.03.2023 sõlmitud leping 5638744

limiidiga 1600 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud

ütles IPF Digital AS lepingu 01.12.2024 üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude

B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

25.08.2025 kohtumäärus on O. G.’ile kätte toimetatud TsMS § 3141 ja § 326 alusel

26.09.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 2795.32 eurot ja tegi tagasimakseid

(perioodil 18.11.2022-24.07.2024) kokku 2032.54 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on

tagastamata põhiosa 762.78 eurot. Perioodil 08.11.2022-11.11.2024 kogunes intress 69.40

eurot.

2-25-11124

Lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates

25.07.2024 ning krediidiandja ütles lepingu üles 11.11.2024. Lepinguga leppisid pooled

kokku, et kostja teeb tagasimakseid igakuiselt kuu esimesel päeval temale saadetud arve

alusel. Krediidikonto lepinguga ei ole pooled kokku leppinud kindlas maksegraafikus,

kuivõrd krediidikonto on krediitkaardi iseloomuga ja selle igakuine tagasimakse sõltub

kostja poolt kasutusele võetavast summast.

Ka ümberarvestatud nõudele lisandub viivis alates 12.11.2024 kuni põhiosa tasumiseni ja

sissenõudekulud summas 30 kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja

(hagiavalduse lisad 7-9) eest VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid

selles osas kokku lepingus.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-25-11124

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on esialgse krediidilepingu 5575089 sõlmimisel kostja kohustuste

kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed

avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et

ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid,

Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt,

Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja

kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud

2-25-11124

teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohtu hinnangul on teise

krediidilepingu 5638744 sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid

tegemist oli laenulimiidi suurendamisega, mistõttu ei ole korrektne kogu nõude arvestus.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 2795.32 eurot ja tegi tagasimakseid

(perioodil 18.11.2022-24.07.2024) kokku 2032.54 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on

tagastamata põhiosa 762.78 eurot. Perioodil 08.11.2022-11.11.2024 kogunes intress 69.40

eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et lepingu

ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 25.07.2024 ning

krediidiandja ütles lepingu üles 11.11.2024. Lepinguga leppisid pooled kokku, et kostja teeb

tagasimakseid igakuiselt kuu esimesel päeval temale saadetud arve alusel. Krediidikonto

lepinguga ei ole pooled kokku leppinud kindlas maksegraafikus, kuivõrd krediidikonto on

krediitkaardi iseloomuga ja selle igakuine tagasimakse sõltub kostja poolt kasutusele

võetavast summast.

Asja materjalidest nähtub, et viimane laenu väljamakse tehti kostjale 11.04.2024. Lepingu

kohaselt on minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Kohtu hinnangul ei olnud

kostja ümberarvestuse kohaselt lepingu ülesütlemise seisuga 01.12.2024 makseviivituses.

Kohtu hinnangul ei ole leping VÕS § 416 alusel 01.12.2024 üles öeldud ja kogu tagastamata

laen summas 762.78 eurot muutunud sissenõutavaks.

Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu laenuleping, millele kohaldub VÕS § 4141. VÕS § 4141 lg

2 sätestab, et krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui

selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud

enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat

etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine.

Krediidikonto üldtingimuste punkti 18.3. kohaselt võib IPF Digital AS krediidilepingu igal

ajal põhjust avaldamata üles öelda, teatades sellest sulle vähemalt 2 (kaks) kuud ette

kirjalikult, e-kirja teel, Äpi või Iseteenindussüsteemi kaudu.

Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 01.12.2024 üles. Krediidiandja saatis

11.11.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 01.12.2024 andmise kohta ja

lepingu ülesütlemisavalduse.

VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse

kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud

2-25-11124

tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks

korralise ülesütlemisega 11.01.2025.

8. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhiosa

tasumiseni. Hagiavalduses nõuab hageja viivist kuni hagi esitamiseni 11.07.2025 ning

täiendavat viivist alates 12.07.2025. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et leping lõppes

11.01.2025 on hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamiseni põhjendatud

summas 41.95 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:

-

summa 762.78 eurot, periood 12.01.2025 -30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 39.62 eurot;

-

summa 762.78 eurot, periood 01.07.2025-11.07.2025, viivisemäär 10.15% aastas,

summa 2.33 eurot.

9. Hageja nõuab ka sissenõudekulusid summas 30 kostjale saadetud vähemalt kolme

meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 7-9) eest VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kuivõrd

pooled leppisid selles osas kokku lepingus. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudekulu

suuruseks 35 eurot.

VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus

kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud

sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS §

115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 35

eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.

10. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 762.78 eurot, intress 69.40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 41.95 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt, so 762.78 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 784.60 eurot, intressi 137.70 eurot, viivise 63.88

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

2-25-11124

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Hageja nõude suurus kokku oli 1895.31 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 874.13

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 46%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 54% ulatuses hageja kanda ning 46% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 350 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 350 eurot, millest kostja kanda jääb 46%

ehk 161 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik