Legislator Case Law & Legislation
2-25-19010/7 AI generated

2-25-19010/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 2-25-19010/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada T.U (T.U, isikukood XXX) ja U.U (T.U, isikukood XXX) abielu, mis astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

2-25-19010/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Keywords

AI generated
unnecessary costs insufficiently substantiated grievance failure to state reasons unsuccessful bidder untimely notification of defects unfit notwithstanding health condition
AI generated
2-23-6408/8
A. R. (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib abielu lahutamist, kuivõrd abielulist kooselu enam ei ole ning seda taastada ei ole võimalik. Suhted on aastate jooksul üha halvenenud ja kostja on perest ka varem eraldi elanud. Koosoldud ajad on olnud tüliderohked ja konfliktsed, poolte vahel puudub teineteisemõistmine ja usaldus. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 21. detsembrist 2022. 27 detsembril 2022 kolis kostja välja hagejale kuuluvast eluasemest. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja leppimisaega ei soovi.
2-08-79281/4
jaanuar 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-79281 Tsiviilasi J G hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J G (isikukood xxx, elukoht xxx) Lahutada J G ja S G abielu, mis sõlmiti 10. septembril 1999.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 252.
2-25-19075/14
Abielu lahutamise järel jääb D.K perekonnanimeks tema abielueelne nimi „XXX“.
2-21-7922/12
K. P. esitas 18.05.2021. a kohtule hagiavalduse K. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 15.02.2020. a. Alates märtsist 2021. aastal on aga poolte kooselu lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub abielu lahutamisel taastada tema endine perekonnanimi K. .
2-24-5619/6
S. A. esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse I. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 20.05.2015 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abikaasad elavad ühel aadressil, aga abielulised suhted lõppesid juba 2022.a. Kostja keeldub abielu lahutamast perekonnaseisuametis.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-19010

Tsiviilasi

T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Hagi hind

Asja lahendamine, istungimenetlus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: T.U , isikukood XXX

Kostja: U.U , isikukood XXX

09.12.2025 kell 14.00

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada T.U (T.U, isikukood XXX) ja U.U (T.U, isikukood XXX) abielu, mis

sõlmiti xxxx xxxx Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas.

3. Jätta abielu lahutamisel T.U perekonnanimeks X.

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-19010

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.U esitas 10.11.2025 kohtule hagiavalduse U.U vastu abielu lahutamiseks. Hagi

kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik.

Hageja esitas 11.11.2025 täiendava selgituse ning märgib, et abielu ei ole võimalik

lahutada perekonnaseisuametis, kuna kostja ei ole lahutamisega nõus.

2. Kohus võttis oma 18.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras

kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest ning poolte

ärakuulamiseks istungi 09.12.2025. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ega

ilmunud määratud istungile.

3. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult 29.11.2025 ning istungist teadlik. Kostja

ei ole teavitanud kohust mõjuvast põhjusest istungil mitte osalemiseks. Kostjat

kohustas kohus isiklikult istungile ilmuma ning kutse sisaldas hoiatusi istungile

mitteilmumise tagajärgede kohta.

4. Kohus kuulas 09.12.2025 istungil ära hageja seisukoha. Hageja jäi enda nõude juurde

abielu lahutada. Hageja kinnitas, et kostjaga ei ole olnud võimalik kohtuväliselt abielu

lahutada, kostja ei anna nõusolekut, ega ole nõus ilmuma perekonnaseisuametisse.

Abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja soovib tagasi võtta oma neiupõlve

nime X. Hageja ei taotle menetluskulude jätmist kostja kanda.

5. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus märkis istungil, et

tagaseljaotsuse tegemiseks on alused olemas. Samas leiab kohus, et asjaolud

võimaldavad asjas teha sisulise lahendi, vaatamata asjaolule, et kostja ei ole enda

seisukohta avaldanud. Kostjat on hoiatatud tagajärgedest, kui ta istungile ei ilmu.

Kohtukutse on kostja kätte saanud ning seega võimalikest tagajärgedest teadlik, s.o

muuhulgas, et asi võidakse lahendada ka ilma kostja istungil kohalolekuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi

lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega

seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu

lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 08.02.2001

Harju Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Kohus jõudis hageja esitatu põhjal

veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist

kooselu ei ole enam juba alates 13. juulist 2024 ning on alust arvata, et nad kooselu ei

taasta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks pool avaldab kindlat soovi abielu

lahutada, ei ole ka lepitusmenetlusse suunamine ning menetluse peatamine mõistlik

2-25-19010

ega kohane. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks

kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada.

9. Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks X.

Menetluskulud

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib

asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida

ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Hageja on ka avaldanud, et tema ei soovi menetluskulude välja

mõistmist kostjalt. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende

endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik