2-25-12539/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-12539

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.S vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4080.14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: D.S (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D.S vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance

vahel 30.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev:

2.1. 11.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 538.03 eurot;

2.2. sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates 20.09.2025 kuni 20.04.2027, kokku

summas 1738.90 eurot, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

20.09.2025

1738.90

72.05

20.10.2025

1666.85

74.42

20.11.2025

1592.43

74.81

20.12.2025

1517.62

77.14

20.01.2026

1440.48

77.67

20.02.2026

1362.81

79.14

20.03.2026

1283.67

82.97

20.04.2026

1200.70

82.20

20.05.2026

1118.50

84.43

20.06.2026

1034.07

85.34

20.07.2026

948.73

87.53

20.08.2026

861.20

88.60

20.09.2026

772.60

90.27

20.10.2026

682.33

92.39

20.11.2026

589.94

93.71

20.12.2026

496.23

95.78

1(8)

20.01.2027

400.45

97.29

20.02.2027

303.16

99.12

20.03.2027

204.04

101.36

20.04.2027

102.68

102.68

2.3. viivis resolutsiooni punktis 2.1. märgitud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.4. viivis resolutsiooni punktis 2.2. märgitud põhivõla osamaksetelt iga osamakse

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 väljamõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 52% ulatuses D.S kanda ja 48% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 338 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 332.80 eurot ja

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

8. D.S-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga

717736133.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 Viru Maakohtule hagi D.S (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 2 676.76 eurot, intressi 207.67 eurot, haldustasu 15.60 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 543.90 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel 30.10.2023

sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxx, krediidi kulukuse määraga 29,28% aastas, mille alusel

sai kostja laenu 3000 eurot. Pooled leppisid kokku laenuintressis 21,9% aastas, lepingu

sõlmimise tasus 60 eurot ja igakuises lepingu haldustasus 3.90 eurot. Laen tuli tagastada

kokkulepitud maksegraafiku alusel, tagastamise lõpptähtpäevaga 20.04.2027.

Kostja sai lepingu alusel laenu summas 3000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas

2(8)

663.07 eurot, millest krediidiandja arvestas 263.24 eurot põhiosa, 305.80 eurot intressi, 60

eurot lepingutasu, 23.40 eurot haldustasu, 10 eurot meeldetuletuste ja 0.63 eurot viivise

katteks. Kostja on tasunud hagejale põhiosa katteks veel 60 eurot.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, jäädes osamaksetega viivitusse alates

7. osamaksest, s.o 20.05.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 10. osamakseni, s.o 20.08.2024.

Krediidiandja saatis kostjale 05.08.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse aadressile XXX,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja saatis 27.08.2024

saatis kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Hageja selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks

hinnanud kostja maksevõimet kostja taotlusest ja maksehäireregistritest nähtuvate andmete

põhjal. Krediidiotsuse käigus tuvastas süsteem pangakontolt kuue kuu keskmise regulaarse

sissetuleku 1778.55 eurot. Tegemist on automaatse protsessiga, mispärast ei kontrollitud

kliendi kohustusi. Kogutud teabe põhjal jõudis krediidiandja veendumusele, et võetud

kohustuse täitmine oli kostjale jõukohane.

Hageja leiab, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2336.92 eurot (3000 –

663.07). Arvestades kõik tehtud maksed põhinõude katteks, ei ole leping 27.08.2024 kehtivalt

üldse öeldud, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja esitab

kostja vastu alternatiivse nõude, mille järgi hageja nõuab esitatud ümberarvestuse järgi

20.12.2024 - 20.08.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust 598.03 eurot (alates 14.

osamaksest kuni 22. osamakseni) ja sellelt arvestatud viivist lepingujärgses viivisemääras

21,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat

võlgnevust kogusummas 1738.90 eurot osamaksetena vastavalt lisatud maksegraafikule ja

lepingujärgset viivist 21,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast. Hageja leiab, et

kuivõrd kostja ei ole pea poolteist aasta täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et

ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

2. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 02.10.2025 isiklikult. Kohus andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Hagi hind on 4080.14 eurot, s.h põhinõue 2676.76 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga väikelaenulepingut (dtl 12-17) sõlmides krediidiandja

tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Samuti on

3(8)

krediidiandja menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

laenu kostjale välja maksnud (dtl 13). Kostjal oli vastavalt kokkuleppele kohustus tagastada

laen maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetega (dtl 52).

5. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

6. Kohus tuvastas, et 30.10.2023 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 29,28%

aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2023 16,72%,

kolmekordne määr seega 50,16%).

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku

laenamise põhimõte oma eesmärke.

8. Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksevõime hindamisel kostja

taotluses esitatud avaldatud teabest (sissetulek 1000 eurot, kohustused 250 eurot) ja

maksehäireregistritest nähtuvatest andmetest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud).

Hagiavalduse põhjal on krediidiotsuse käigus tuvastatud pangakontolt keskmine regulaarne

sissetulek 1778.55 eurot kuue kuu kohta. Hageja ei ole kohtule kontoväljavõtet või selle põhjal

koostatud analüüsi esitanud.

Kohus 01.09.2025 määruses selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist. Kohus selgitas muuhulgas, et hagist peab nähtuma, milliste

andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud kostjal finants- ja muude

kohustuste olemasolu ja suurust. Samuti kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

4(8)

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole

kohtule esitanud andmeid ega tõendeid, millest nähtuks hagiavalduses märgitud kinnitatud

sissetuleku 1778.55 eurot kujunemine (koosseis) ja millise konkreetse ajaperioodi kohta see on

arvestatud. Samuti ei ole krediidiandja kohtu hinnangul kontrollinud kostja esitatud teavet

tema kohustuste kohta piisavalt määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei

anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav

laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja selgituse järgi andis kostja nõusoleku

ligipääsuks tema pangakonto andmetele, kuid keskmise regulaarse sissetuleku tuvastamisel ei

kontrollita kliendi kohustusi. Ainult maksehäire andmebaasist saadavad andmed aga ei

võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja

suurust. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema kohustuste

kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja

oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Kohus selgitab, et tarbija maksevõime hindamisel ei saa lähtuda vaid konkreetse

krediidiandjaga sõlmitavast lepingust tarbijale tekkiva kohustuse suurusest võrrelduna isiku

sissetulekuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida

tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad saavad

võtta mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning

seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude tagasimakseid.

Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete

tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu

taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS §

4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei

esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohtu selgituste kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Samas isegi juhul, kui hageja ei suuda ära tõendada,

et algne krediidiandja on lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuulub ka selle rikkumise tagajärjel hagi rahuldamisele sissenõutavaks

muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses (vt RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p-d 24, 25).

10. Kostja on saanud laenu 3000 eurot ja teinud enne krediidiandja poolt lepingu ülesütlemist

tagasimakseid kokku 663.07 eurot. Kokkulepitud maksegraafiku põhjal pidi kostja tasuma 1.-

5(8)

10. põhiosamakse katteks 485.64 eurot, millele vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjena saab veel lisanduda seadusjärgne intress (jääb laenusumma vähenemist

arvestades vahemikku 9.86-9.46 eurot kuus, kokku umbes 97 eurot). Kuivõrd kostja poolt juba

tasutuga on kaetud ka lepingu ülesütlemise aluseks olevad 7.-10. osamaksete põhisummad

koos võimaliku intressiga, siis on kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused täitmata ja ülesütlemine 27.08.2024 kehtetu. Viimasega nõustus ka hageja.

11. Hageja arvestab kõik maksed (663.07 eurot) põhiosa katteks ja taotleb kostjalt

alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 alusel võlgnevuse jäägi 2336.93 eurot

(3000 – 663.07) tasumist järgmiselt.

12. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 1.-13 osamaksed, s.o 20.11.2023-

20.11.2024 täielikult ning 14., s.o 20.12.2024 osamakse summas 0.37 eurot. Kostjal on seega

sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 20.12.2024 osamaksest (summas 61.81 eurot).

Hageja arvestuse järgi on 11.09.2025 (s.o hageja ümberarvestuse kohtule esitamise aja)

seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 598.03 eurot, s.o 14.-22.

osamaksed (20.12.2024 -20.08.2025).

Kohus nõustub hageja selgitusega nõude täiendavas osas sissenõutavaks muutumise kohta,

kuid leiab, et hageja vastav nõue on põhjendatud osaliselt, kuivõrd hageja ei ole arvestanud

kostja poolt vahetult hagejale, s.o pärast krediidiandja poolt lepingu ülesütlemist tehtud

maksega summas 60 eurot (vt hagiavalduse p 2.1.). Hageja nõue on 11.09.2025 seisuga

muutunud seega sissenõutavaks summas 538.03 eurot (598.03 – 60).

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 11.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosa võlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras, s.o 21,90% aastas ning seda alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu ei saa hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes,

vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgses määras. Kuivõrd

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oli tühine krediidiandja ja kostja vahel

sõlmitud lepingus sisalduv intressikokkulepe, ei kohaldu ka VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, mis

näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus mõistab kostjalt seega välja viivise 11.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosa osamaksete summalt 538.03 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

13. Hageja taotleb kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete väljamõistmist

vastavalt maksegraafikule kokku summas 1738.90 eurot (laen 3000 – tasutud 723.07 –

sissenõutavaks muutunud 538.03).

TsMS § § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta (viimane tasumine on

toimunud 06.05.2024) täitnud hageja nõude aluseks olevast tarbijakrediidilepingust tulenevat

kohustust, hageja selgituse põhjal on ta teinud täiendavalt vaid makse summas 60 eurot, võib

eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohus

peab põhjendatuks ja rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud põhivõla

väljamõistmiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete väljamõistmise nõudes

kokku summas 1 738.90 eurot vastavalt poolte kokkulepitud maksegraafikule.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlgnevuselt

lepingujärgses määras 21,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt

6(8)

maksegraafikule.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, tuginedes eelpool juba esitatud selgitustele

kohaldatava viivisemäära kohta. Kohus mõistab kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast) kuni osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena on hagejal õigus saada

intressi seadusjärgses määras ja muid tasusid kostja krediidiandjale ei võlgne.

Hageja ei ole kohtule esitanud intressinõude ümberarvestust VÕS § 94 järgses määras ega ka

taotlenud selle väljamõistmist. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel ning hagis esitatud intressinõue ei ole põhjendatud ja seadusjärgse

intressinõude arvestust ei ole esitatud, jätab kohus hageja esitatud intressinõude (summas

207.67 eurot) rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja hagejale muu tasuna laenuhaldustasu

(15.60 eurot).

15. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel (s.o pärast lepingu lõppemist) võla

sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise

(06.09.2024, 01.10.2024 ja 11.03.2025) ja muude makseviivitusega tekkinud kulude kulude

katteks.

Kohus selgitab, et seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav

„muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine välistaks (nt TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-142669/28, p 21),

vaid tegemist on õiguskaitsevahendiga kohustuste täitmise tagamiseks (nt TrtRnKo

17.06.2022, 2-21-125271, p 9)

Samas kuivõrd käesoleval juhul ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal 27.08.2024 veel

maksetega viivituses ja lepingut ei ole seetõttu kehtivalt üles öeldud, puudub ka alus kostjalt

võla sissenõudmiskulude VÕS § 1132 lg 2 alusel väljamõistmiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 538.03 eurot,

viivise põhivõlalt 538.03 eurolt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning vastavalt maksegraafikule sissenõutavaks muutuvad laenu osamaksed

kogusummas 1738.90 eurot (osamaksed alates 20.09.2025 kuni 20.04.2027) ja viivise põhiosa

osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

18. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 2111.50 eurot (põhinõue kokku

1916.93 + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas 194.57 eurot), mis

moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 4080.14 eurot umbes 52%. Seega tuleb jätta

menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv

490 eurot (hagiavalduses ekslikult märgitud 607.52 eurot) ja hageja õigusabikulu 338 eurot (2

7(8)

h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 490 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on

169 eurot (km-ta). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80

eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks).

Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole advokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu 150 eurot ilma käibemaksuta.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 640 eurot (490 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 332.80 eurot

(52% 640 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

20. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

8(8)