3-25-4485/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-4485

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes taotluses nr 1-9/2-25/223-1 toodud asjaoludel

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Menetluse lõpetamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-4485 menetlus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Võtta asja juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 30. juuli

2025 kuni 29. november 2025 kohta.

6. Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

7. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

8. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 – 4 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles väljendab rahulolematus Tartu Vangla tegevusega ning täpsemalt konkreetse valvuri

toimingutega. Kaebus puudutab suuremas osas kaebaja väidetavat keelelist diskrimineerimist ning

asjaolu, et valvur lülitab tema kambris süstemaatiliselt välja valgustuse. Kaebaja viitab kaebuses enda

vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele nr 1-9/2-25/223-1 ja Tartu Vangla 29. juuli 2025. a

otsusele nr 1-9/2-25/223-3 ning on lisanud mõlemad dokumendid ka kaebuse juurde. Ta palub vanglalt

3-25-4485

välja mõista rahaline kompensatsioon 1000 eurot tema väärikuse alandamise eest. Kaebuses sisaldub

esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi

õigusabi saamiseks

2. Vastuseks kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 9. detsembril 2025 ja 10. detsembril 2025 kohtule

kaebaja erinevad kahjunõuded koos neile antud vastustega (sh kaebaja kahjunõude nr 1-9/2-25/223-1

tõlge eesti keelde, dtl 166-174) ja tõendi selle kohta, millal kaebaja sai kätte Tartu Vangla 29. juuli

2025. a otsuse nr 1-9/2-25/223-3.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus määratleb esmalt vaidluse eseme ning selgitab, miks tuleb menetlus lõpetada (I).

Seejärel lahendab kohus kaebaja taotlused ja muud menetluslikud küsimused (II).

I

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda kohtu poole hüvitamiskaebusega

(HKMS § 37 lg 2 p 4), mis on esitatud samadel alustel nagu kohtueelses menetluses esitatud

kahju hüvitamise taotlus nr 1-9/2-25/223-1. Kuigi kaebaja on kaebuses põgusalt viidanud ka

teistele HKMS § 37 lg-s 2 toodud nõuetele, on siiski mõistetav, et kaebaja eesmärk käesolevas

asjas on nõuda vanglalt hüvitist. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebuse lõpuosas on kaebaja

nõudena välja toonud hüvitamisnõude, soovides vanglalt 1000 euro suurust hüvitist. Samuti on

kaebaja kaebuse juurde lisanud enda vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-

25/223-1 ning selle osas tehtud vangla 29. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/223-3.

5. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada järgmistel põhjustel.

5.1. X on enne kohtule kaebuse esitamist läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud

kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla jättis 29. juuli 2025. a otsusega nr

1-9/2-25/223-3 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. X sai viidatud vangla otsuse kätte

samal päeval (dtl 215).

Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt on kaebetähtaeg 30 päeva sellest, kui vangla kahju

hüvitamise taotluse lahendas. Otsuses nr 1-9/2-25/223-3 on selgitatud, et kui kaebaja otsusega

ei nõustu, on tal õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule. Arvestades vangla otsuse

kättesaamist 29. juulil 2025, lõppes kohtule kahjunõude esitamise tähtaeg 28. augustil 2025.

Kaebaja esitas käesolevas asjas kaebuse 30. novembril 2025 ehk kaebetähtaega oluliselt

ületades.

5.2. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 näeb ette, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Kohtu hinnangul ei esine ilmselgelt mõjuvat põhjust kaebaja hüvitamiskaebuse osas

kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtub, et ajavahemikul

29. juuli 2025 kuni 28. august 2025 on kaebaja esitanud kolm uut kaebust halduskohtule, ühe

määruskaebuse ringkonnakohtule ja riigi õigusabi taotluse maakohtule. Seega ei saanud

3-25-4485

kaebajal esineda objektiivseid ega subjektiivseid takistusi ka hüvitamiskaebuse tähtaegsel

esitamisel seoses Tartu Vangla 29. juuli 2025. a otsusega nr -9/2-25/223-3. Kohus ei pea seda

arvestades vajalikuks anda kaebajale täiendavalt võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise

taotlus. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on

selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut

tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12).

5.3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamisel oluliselt

ületanud 30-päevast kaebetähtaega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab seetõttu

asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

6. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal

alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

II

7. X taotleb kaebuses talle menetlusabi andmist. Ta soovib riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist ning riigi õigusabi.

7.1. Kohus märgib, et menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja

taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus jätab selle taotluse

läbi vaatamata.

7.2. Kaebaja riigi õigusabi taotlust tuleb kohtu hinnangul mõista nii, et kaebaja soovib riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt

on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus leiab, et X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on X-il olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta

on varasemalt korduvalt esitanud kohtule kaebuseid, määruskaebuseid ja ka

apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma

oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga.

Lisaks välistab praegusel juhul kaebajale riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kohus lõpetab

asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja seetõttu on X-i võimalus oma õigusi käesolevas

asjas kaitsta ilmselt vähene.

Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel

rahuldamata.

8. X on kaebuse punktis 4 viidanud esialgse õiguskaitse kohaldamise soovile (dtl 15). Kaebaja

ei ole taotlust arusaadavalt põhjendanud.

8.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

Menetlusökonoomilistest kaalutlustest lähtudes ning tuginedes HKMS § 112 lg 1 p-le 1,

Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadele ning

3-25-4485

kaebaja vabakasutuskonto väljavõttele, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8.2. Kohus märgib, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas hüvitamiskaebuse, mille puhul ei

saa kaebaja õiguste kaitse tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda (HKMS § 249 lg 1).

HKMS §-s 251 loetletud esmaste õiguskaitse abinõude hulgas ei ole nimetatud esialgse

õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist hüvitise väljamaksmiseks. Isegi kui möönda

sellise abinõu kohaldamise võimalust, pole alust arvata, et tulevikus kahju hüvitamise nõude

võimaliku rahuldamise korral oleks kaebaja õiguste kaitse (s.o väljamõistetud hüvitise

kättesaamine) takistatud või eriliselt keeruline. Pole alust arvata, et Tartu Vangla jätaks

kaebajale kohtu poolt välja mõistetud hüvitise välja maksmata.

Kaebajal puudub seega esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab X-i esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik