1-25-3290/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-3290

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025.a, Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3290 (25263050160)

Kohtunik

Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Martin Ansi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Keili Tiirik

Süüdistatav

Kaitsja

Martin Ansi, isikukood: 37501100272; elukoht: XXX; EV

kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus;

töökoht: xxx; kuritegude eest varem karistamata isik.

vandeadvokaat I.Z

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Martin Ansi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin

Ansi ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg

1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Martin Ansi

kohustatud:

1) elama oma alalises elukohas: XXX.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-25-3290

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.11.2025.

Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. KarS § 75 lg 2 punkt 8 alusel on Martin Ansi käitumiskontrolli ajal kohustatud

osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

5. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Martin Ansilt

menetluskulu kokku 1771,30 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 174,46 eurot kohtueelses

menetluses ja 267,84 eurot kohtumenetluses, kokku 442,30 eurot ja sundraha 1329 eurot.

Määratud kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku 73,16 eurot jätta

riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99925700034297. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb tasuda ka kohtuotsuse täitmisega seotud kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu

kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus

tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumaja kantseleis 10. detsembril 2025.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Martin Ansit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi lähisuhtes toime pandud valu

tekitanud kehalises väärkohtlemises, selles, et tema täpselt tuvastamata ajal 2024.a detsembris

või 2025.a jaanuaris kella 21-22:00 paiku kannatanuga ühises elukohas XXX-i talus haaras

tahtlikult käega oma 15-aastase kasutütre kaelast, surus sõrmed ümber kaela ning pigistas seda.

Martin Ansi tekitas tahtlikult XX-ile füüsilist valu ning punetuse kaelal.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu põhjendused ja seisukoht.

2. Tõendamist on leidnud, et Martin Ansi haaras tahtlikult käega oma 15-aastase kasutütre

kaelast, surus sõrmed ümber kaela ning pigistas kaela, kannatanu tundis pigistamise tagajärjel

valu ning tema kaelale tekkis punetus.

3. Martin Ansile oli süüdistus arusaadav, kuid ta ei mäleta väga selgelt toimunut. Tema sõnul

1-25-3290

on raske ennast süüdi tunnistada, kui ei mäleta. Martin Ansi oli nõus lühimenetluse

kohaldamisega ning ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda.

4. Martin Ansi selgitas 26.01.2025.a kahtlustatavana ülekuulamisel, et kahtlustus on temale

arusaadav, kuid ta ei mäleta, kas on kuriteo toime pannud. Ta ei välista, et võis selle teo toime

panna, oli sellel ajal suure pinge ja stressi olukorras, ka alkohol võis mängus olla. Pingeline

olukord oli seotud sellega, et neil elukaaslasega olid juba aastaid kestnud erimeelsused laste

kasvatamisel. Martin Ansi mäletab, et tuli tuppa, laste tõukeratas vedeles maas. Ta lõi varba

ära, võttis tõukeratta ja lõi selle vastu põrandat, tõukerattal tuli ratas ära. Mis edasi sai, seda ei

mäleta, ta ei mäleta, kas pigistas XX-i kaelast. Möönab, et võis talle haiget teha. (tl 8)

5. Kannatanu XX rääkis 26.03.2025.a toimunud ülekuulamisel, et umbes kaks kuud tagasi

võimalik, et 27. detsembril, kella 21.00 kuni 22.00 ajal tuli kasuisa koju. Kannatanu oli oma

toas, kuid sai varasemast kogemusest aru, et Martin Ansi on purjus. Ta karjus elutoas ja tagus

midagi, kannatanu läks vaatama. Toas olid kannatanu 12 aastane õde ja 10 aastane vend.

Martin Ansi tagus tõukeratast vastu põrandat, tõukerattal olid rattad alt ära tulnud. Kannatanu

võttis tõukeratta maast ja hakkas oma toa poole liikuma, ta ei tahtnud, et keegi sellega viga

saaks. Martin Ansi käskis tõukeratta tagasi maha panna ja läks kannatanu poole. Kannatanu

pani tõukeratta maha, Martin Ansi seisis tema ette ja võttis oma käega kannatanu kaelast kinni,

surus parema käe sõrmed ümber kaela ja pigistas. See pigistamine tekitas kannatanule valu, ta

tundis valu mõlemal pool kaelal. Kaelale ei jäänud tugevaid jälgi, tekkis punetus. Kannatanu

sai hingata aga oli väga ehmunud. Ema tõusis diivanilt püsti ja nägi, kuidas Martin Ansi

kannatanut kägistab, ta tuli vahele ja alles siis lasi Martin Ansi lahti. Ta ei rahunenud kohe

maha, tahtis kannatanut uuesti kätte saada, hakkas teda ümber diivanit taga ajama. Emal

õnnestus Martin Ansi maha rahustada ja kannatanu sai oma tuppa minna. Pärast viis ema

kannatanu täiskasvanud õe juurde. Kannatanu ei soovinud algul politseid teavitada, ta kartis ja

ei tahtnud, et Martin Ansi saaks uuesti tigedaks ja väiksemad õde-vend seda pealt näeks. Kuid

seoses XX ja Martin Ansi vahel juhtunuga soovis, et politsei teaks seda, et ta on vägivaldne

olnud ka kannatanu suhtes. Kannatanu sõnul on Martin Ansi olnud XX suhtes ülekohtune,

kannatanu arvab, et XX püüdis vastu hakata ja sellepärast lõigi Martin Ansi noaga. (tl 2-3)

6. Kannatanu ütlustes puudub alus kahelda, tema ütlused riimuvad tunnistaja XX-i ütlustega

selle kohta, kuidas Martin Ansi tema suhtes vägivalda kasutas. Ka Martin Ansi möönab, et ta

võis kannatanule haiget teha, kuigi ta enda sõnul seda ei mäleta.

7. Kannatanu ema XX-i poolt 01.04.2025.a antud ütlustest selgub, et tunnistaja tütar XX on

olnud Martin Ansi kasulaps sellest ajast, kui oli kahe aastane. Tunnistaja poeg XX elab samuti

nendega koos. Kuu või kaks tagasi tuli Martin ühel õhtul koju kella 22 paiku, ta oli purjus.

Nende ühine poeg XX sõitis toas tõuksiga, see ei meeldinud Martinile. Ta tõmbas lapse käest

tõuksi ja hakkas seda vastu põrandat taguma, tõuksil tulid rattad alt ära. XX tuli oma toast ja

küsis Martinilt, mida ta teeb või miks ta seda teeb. Martin astus XX-i poole ning tunnistaja

arvates raputas teda ja pani käed tema kaela ümber. Tunnistaja täpselt ei näinud, kuidas ta XX-i

kaelast haaras, sest oli Martini poole seljaga. Tunnistaja tõusis ja Martin lasi XX-i kaelast

lahti. Tunnistaja astus nende poole, tema arust jäi XX-il hing kinni ja ta hakkas suure häälega

nutma, ta liikus Martini eest ära, kuid Martin üritas talle järele liikuda, tunnistaja asutus vahele.

XX-i kael oli pigistamisest punane. XX tahtis, et tunnistaja helistaks politseisse, kuid

tunnistaja arvas, et seda ei ole vaja. Tunnistaja viis XX-i igaks juhuks vanema tütre juurde.

Tunnistaja selgitab, et Martinile on varem „viharavi“ määratud XX löömise eest. Sellest ei

olnud kasu, ta ei vabandanud oma tegude pärast, ta ei ole väljendanud kahetsust, oma

vihahoogudes ja vägivallas süüdistab lapsi ja tunnistajat. (tl 5-6)

1-25-3290

8. XX-i ütlustest nähtub, et kannatanu puhkes kaelast pigistamise tagajärjel nutma ning tema

kaelale tekkis punetus. Seega ei ole vähimatki põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et Martin

Ansi kasutas tema suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda, mille tagajärjel kannatanu tundis

valu.

9. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse

kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena,

mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu,

et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri

inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest

seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis

tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo

tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Koosseisupärane tegu peab olema piisava

intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje

põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

10. Alkoholijoobes, ärritunud, täiskasvanud mees haaras tahtlikult käega oma 15-aastase

kasutütre kaelast, surus sõrmed ümber kaela ning pigistas sõrmedega kaela, kannatanu tundis

valu ja hakkas nutma. Pigistamise tagajärjel kannatanu kaelale tekkinud punetus kinnitab, et

süüdistatava poolt kasutatud vägivald oli piisava intensiivsusega, et põhjustada kannatanule

tugevat valuaistingut. Kahtlemata on Martin Ansi vägivallateo tagajärjena valuaisting

kannatanu kaela piirkonnas ka mõistliku kõrvalseisja seisukohast hinnatav Martin Ansi teo

tagajärjena ning täidab kehalise väärkohtlemise objektiivse kooseisu. Martin Ansi poolt

toimepandu näol ei ole tegemist nn bagatellründega, mis rikub teise isiku kaitstavat õigushüve

üksnes minimaalselt. Alkoholijoobes, ärritunud ja Martin Ansi poolt oma 15 aastase kasutütre

suhtes toimepandud vägivallategu ei saa võrrelda müksamisega, täiskasvanute poolt

vastastikuste kõrvakiiludega või süüdistatava jopest kinni haaranud kannatanu poolt oma

küünte murdmisega.

11. See, et kannatanu pöördus kuriteokaebusega politseisse alles pärast venna XX ja Martin

Ansi vahelist konflikti, ei ole kuidagi käsitatav kannatanu poolse kättemaksuna süüdistatava

suhtes. XX-i ütlustest selgub, et kannatanu tahtis politseisse helistada, kuid tunnistaja arvas, et

seda ei ole vaja. Kannatanu otsus teavitada politseid sellest, et Martin Ansi on olnud

vägivaldne ka tema suhtes, ei anna vähimatki alust arvata, et ta Martin Ansi süü suuremaks

rääkis.

12. Martin Ansi kasutas 15 aastase XX suhtes valu tekitanud vägivalda ning tema käitumine

täidab kehalise väärkohtlemise objektiivse kooseisu. Martin Ansi pani kuriteo toime oma

elukaaslase tütre suhtes, kellega ta elas koos ühise perena ning keda ta kasuisana kasvatas,

seega pani ta toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, seega on tema poolt toimepandu

kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Martin Ansi pani kuriteo toime tahtlikult, tema teo

õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning

temale tuleb toimepandu eest karistus mõista.

Karistuse mõistmine

13. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-25-3290

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kehaline väärkohtlemine on kuritegu, mille eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

14. Karistusregistri registriteate kohaselt on Martin Ansi kriminaalkorras karistamata (tl 9).

Pärnu Maakohtu 14.08.2023.a määrusega lõpetati Martin Ansi suhtes kriminaalmenetlus

süüdistuses KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 2 järgi KrMS 202 lg 1 alusel. Muuhulgas

kohustati

Martin Ansit läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine

Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse nõustaja juures. Kriminaalmenetluse lõpetamise

taotlusest selgub, et Martin Ansit süüdistati kasupoja XX ähvardamises 2021 aasta jaanuaris

ning 11.04.2021.a tema suhtes valu tekitanud vägivalla kasutamises. (tl 10-12) Martin Ansi

suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki ning hoidnud

teda uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest. Kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud kohustus, läbida vägivallast loobumise teemaline nõustamine, ei ole olnud

piisav mõjutamaks Martin Ansit oma vägivaldset käitumismustrit muutma.

15. Rahalise karistuse mõistmine Martin Ansi suhtes ei taga eripreventiivsete eesmärkide

täitmist tema suhtes, tema käitumise mõjutamiseks on vaja täiendavaid sekkumisi, mida on

võimalik kohaldada koos vangistuse mõistmisega. Martin Ansi poolt toimepandut arvestades,

seda, et vägivallaga ei kaasnenud tervisekahjustust, on tema teosüü keskmisest väiksem ning

temale on võimalik mõista karistus sanktsiooni alamäära lähedases määras, s.o kuus kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra,

kandmisele kuulub neli kuud vangistust.

16. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning Martin Ansit on võimalik karistada lühiajalise

vangistusega võib jätta temale mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Kuna

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustus ei ole olnud piisav

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on vaja Martin Ansi käitumise üle täiendava

kontrolli teostamiseks ning teda tuleb kohustada KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema

sotsiaalprogrammis, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul valida Martin Ansile

sekkumise sobiva sotsiaalprogrammi näol. Kohus kohaldab KarS § 74 lõikeid 1 ja 3 ning jätab

vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui Martin Ansi ei pane üheaastasel katseajal toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75

lg 2 punkt 8 alusel on Martin Ansi käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema

kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

Kriminaalmenetluse kulud

17. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks

määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 174,46 eurot kohtueelses menetluses ning 341 eurot

kohtumenetluses, kokku 515, 46 eurot (tl 23 ja tl 33-34 ). Määratud kaitsja tasu sõidule

kulutatud aja eest ja sõidukulud, kokku 73,16 eurot, tuleb jätta riigi kanda ning Martin Ansilt

välja mõista menetluskuluna määratud kaitsjale määratud tasu summas 442,30 eurot. Martin

Ansilt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista ka sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära (886), s.o 2025 aastal

1329 eurot. Kokku tuleb Martin Ansil tasuda menetluskulud summas 1771, 30 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)