3-25-1951/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1951

Määruse kuupäev

10. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle Tartu

Vangla ja Viru Vangla kaupluse tellimuslehtede ning

arestimajade pakkide üleandmise lehtede koopiad

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 25. märtsil 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles väljendas rahulolematust seoses

asjaoluga, et temalt võeti 7. veebruaril 2025 ära arvukalt esemeid.

2. Tartu Vangla selgitas 14. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1186-2 kaebajale, millistel

põhjustel temalt esemed ära võeti. Vangla märgib, et tutvus vastamise raames mh kõikide

kaebaja alates 20. aprillist 2020 esitatud Viru Vangla ja Tartu Vangla poe tellimuslehtedega

ning samal perioodil erinevates arestimajades koostatud paki üleandmise lehtedega.

3. Kaebaja esitas 2. mail 2025 Tartu Vanglale avalduse teabe väljastamiseks. Tartu Vangla

kinnitab 14. aprilli 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla

ja Tartu Vangla kaupluse tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud

pakkide nimekirjad. Kaebaja soovib talle vastava teabe väljastamist.

3-25-1951

4. Tartu Vangla jättis 7. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/2655-2 rahuldamata kaebaja

taotluse Tartu Vanglale esitatud tellimuslehtedest vangla kulul koopiate väljastamiseks ning

tagastas kaebaja teabenõude osas, milles ta soovib teavet erinevatele arestimajadele ning Viru

Vanglale esitatud dokumentide kohta. Enda esitatud pöördumisest koopia saamise taotlus ei

ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 1 mõttes ning kinnipeetavatele

nende enda poolt omakäeliselt täidetud ning vangla kauplusele esitatud tellimuslehtedest

koopiat ei väljastata. Kui kinnipeetav soovib koopiaid, võib ta taotleda neid üldises korras

vastavalt koopiate tegemise hinnakirjale. Tartu Vangla ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks

arestimajades koostatud paki üleandmise taotluste osas ega teistele vanglatele esitatud

tellimuslehtede osas, mistõttu tuleb vastava teabe saamiseks pöörduda korrektse asutuse

poole.

5. Kaebaja esitas 8. mail 2025 eelnimetatud vastuse Tartu Vanglale vaide. Kaebajal on õigus

tutvuda teabega, mis puudutab temaga seonduvat menetlust.

6. Tartu Vangla jättis 11. juuni 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/94-2 kaebaja vaide

rahuldamata. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud vanglas läbiviidava menetluse raames selle

käigus kogutud tõenditega tutvumist. Vanglale esitatud teabenõudega taotles kaebaja

dokumentide väljastamist. Menetluse raames dokumentidega tutvumine ei ole võrdsustatav

koopiate väljastamisega vangla kulul. Samuti ei laiene Tartu Vangla 14. aprilli 2025. a

vastusele nr 6-7/2-25/1186-2 haldusmenetluse seaduse nõuded, kuivõrd tegemist on vangla

vastusega isiku esitatud selgitustaotlusele.

7. Kaebaja esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada talle vangla valduses olev teave. Tartu Vangla kinnitab 14. aprilli 2025. a vastuses

nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla ja Tartu Vangla kaupluse

tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjad.

Eelkirjeldatud teave peab olema avalik, sest see sisaldab käimasolevate menetluste kohta

olulisi asjaolusid. Kaebaja arvates ei pruugi sellised andmed üldse vangla valduses olla.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.

8. Tartu Vangla esitas 25. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

9. Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata

dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide

Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

10. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla

kohustamist väljastada talle Tartu Vangla ja Viru Vangla kaupluse tellimuslehtede ning

arestimajade pakkide üleandmise lehtede koopiad.

11. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-1951

12. Kaebaja soovib Tartu Vanglalt teavet, mille sisust ta ise teadlik peab olema. Tegemist on

kaebaja enda esitatud ja koostatud kaupluse tellimuslehtedega ning kaebaja pakke

puudutavate dokumentidega. Kaebaja viitab üldsõnaliselt käimasolevale menetlusele, mille

raames dokumendid tähtsust võivad omada, kuid ei ole vanglale ega kohtule selgitanud,

millised reaalsed negatiivsed tagajärjed kaebajale dokumentide koopiate puudumisega

kaasneda võivad. Kui kaebaja jaoks omab dokumentide koopiate puudumine mingis

haldusmenetluses tõepoolest negatiivset mõju, siis on tal võimalik vaidlustada vastava

menetluse tulemust ning seeläbi oma õigusi kaitsta. Ühtlasi on vangla kaebajale selgitanud, et

tal on võimalik Tartu Vangla kaupluse tellimuslehtedest koopiad saada, kui ta nende eest

tasub. Muude dokumentide koopiaid on tal võimalik taotleda teistelt haldusorganitelt. Seega

ei ole kaebaja jaoks dokumentide koopiate saamine ilmtingimata välistatud. Kohtu hinnangul

ei saa kaebajale vaidlusaluste dokumentide koopiate väljastamata jätmine ülemääraseid

kannatusi põhjustada ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

13. Kaebaja ei nõudnud Tartu Vanglalt vaidlusaluste dokumentidega tutvumist

haldusmenetluse raames ning tegemist ei ole olukorraga, mil Tartu Vangla oleks rikkunud

haldusmenetluse seaduse § 37 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada haldusmenetluse

osalisel tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga. Kaebaja esitas vanglale konkreetse teabenõudena pealkirjastatud

avalduse, milles soovis talle kaupluse tellimuslehtede ja arestimajadesse saabunud pakkide

nimekirjade väljastamist ehk ta soovis dokumentidest koopiaid (dtl 14). Seega on vangla

kaebaja avalduse lahendamisel õigesti lähtunud avaliku teabe seaduse regulatsioonidest ja

vastavatest põhimõtetest.

14. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile

esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused

võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud

on seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr

11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja

poolt Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehti võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena,

mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat teavet justkui

käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole

kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada

igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes

demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma

võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja Tartu Vanglale

esitatud kaupluse tellimuslehtede sisu on talle endale teada ning sellised haldusorganile

esitatavad avaldused ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenivad konkreetselt

avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks

(Tartu Halduskohtu 7. mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-1282, p 8; 29. aprilli 2022. a määrus

asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna

Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu

Ringkonnakohtu 1. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja põhjendustest

ei ilmne, et tegemist oleks olukorraga, mil Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest

koopiate saamine oleks vajalik tema põhiõiguste kaitseks, mis õigustaks talle vangla kulul

koopiate väljastamist. Vangla on nõus kaebajale dokumentidest koopiad väljastama, kui ta

selle eest vastavalt Tartu Vangla kodukorrale tasub (vt täpsemalt kodukorra p-d 1.14 ja 11.6).

Samuti on kaebajale vangla kinnitusel edastatud vangla kaupluse teenuse kasutamise korral

kõikide tema poolt teostatud ostude kohta sama teavet sisaldanud tšekk (dtl 16). Eeltoodut

arvestades ei ole kaebajale Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest koopiate

väljastamata jätmine õigusvastane.

3-25-1951

15. Tartu Vangla on õigesti kaebajale selgitanud, et ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks

Viru Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtede ega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

arestimajades koostatud pakke puudutavate dokumentide osas. Nimetatud dokumentide osas

on teabevaldajateks Viru Vangla ja PPA, kuivõrd vastav teave on saadud või loodud

eelnimetatud haldusorganites avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Tartu Vangla on

kaebajale õigesti selgitanud, et tal tuleb teabe saamiseks pöörduda eelnimetatud

haldusorganite poole (AvTS § 15 lg 3). Kuigi Tartu Vangla oleks ka ise saanud kaebaja

teabenõude edastada pädevatele teabevaldajatele (AvTS § 21 lg 1), siis ei pea kohus kaebaja

isikut arvestades eeltoodu tegemata jätmist põhjendamatuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt

on kaebaja 2025. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 140 kohtuasja. Tartu

Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjalidest

nähtuvalt on kaebaja sarnases kui mitte suuremas mahus esitanud erinevaid avaldusi ka Tartu

Vanglale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a

otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla X-i vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu.

Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi

rikutakse erakordselt suures mahus ning et tal esineb põhjendatud vajadus sellises mahus

erinevaid avaldusi esitada. Pigem peab kohus usutavamaks, et kaebaja eesmärgiks on

vähemalt osaliselt haldusorgani koormamine. Kui kaebaja esitab Tartu Vanglale avalduse,

mille lahendamiseks haldusorganil pädevus puudub, siis saab eelkirjeldatud olukorda

arvestades pidada piisavaks, kui vangla suunab kaebaja õige haldusorgani poole ega edasta

vastavat avaldust ise. Kaebajal on võimalik soovi korral ise avaldus õigele haldusorganile

esitada ning tema õigused ei jää kuidagi kaitseta.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

18. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus, ta on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On

kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega

pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub

internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas,

samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut

põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle

alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

19. Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu

Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd

3-25-1951

kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi

AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i

vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule

paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et

kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks.

Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27.

novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt

eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Kaebaja võttis

haldusasjas nr 3-25-1858 AET-i kaudu 4. detsembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 3.

detsembri 2025. a määruse, esitas samal päeval elektrooniliselt määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule ning võttis 10. detsembril 2025 AET-i kaudu vastu ringkonnakohtu 9.

detsembri 2025. a määruse. Samuti esitas kaebaja 28. novembril 2025 AET-i kaudu

halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 3-25-4417). Lisaks esitas kaebaja

ajavahemikul 29. november kuni 10. detsember 2025 Tartu Halduskohtule elektrooniliselt

kokku 19 kaebust (nendest 2 kaebust enda nimel ning 17 kaebust teiste kinnipeetavate nimel).

Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise vajalikuks, ning

ei nähtu, et kaebajal oleks sama programmi kaudu kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt

takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on

seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele,

manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab

enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel.

Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2

sätestatust lähtumise vajadusele.

20. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider