2-25-111832/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2025. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111832

Tsiviilasi

S. K. hagi O. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1305,47 eurot

Menetlusosalised

Hageja: S. K. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: L. B. (e-post: XXX);

Kostja: O. K. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post

XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt O. K. hageja S. K. kasuks välja 825,07 eurot.

3. Mõista kostjalt O. K. hageja S. K. kasuks välja viivis põhinõudelt (825,07 eurot) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.06.2025 kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja O. K. kanda.

5. Rahuldada hageja S. K. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks.

6. Mõista kostjalt O. K. välja hageja S. K. kasuks menetluskulu summas 425 eurot.

7. Välja mõista kostjalt O. K. hageja S. K. kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-111832

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.02.2025 hageja (Ostja) ja kostja (Müüja) aadressil

XXX asuva korteri notariaalse ostu-müügilepingu.

Lepingu p. 6.1. alusel müüs Müüja Ostjale Lepingu eseme hinnaga 104 000 eurot.

Müügihinna tasumine Ostja poolt toimus alljärgnevalt:



4000 eurot oli Müüjale tasutud broneeringuna 20.01.2025 enne lepingu sõlmimist



1500 eurot oli Müüjale tasutud 10.02.2025



5000 eurot oli Müüjale tasutud 10.02.2025



1300 eurot oli Müüjale tasutud 07.03.2025



900 eurot oli Müüjale tasutud 15.03.2025



300 eurot oli Müüjale tasutud 15.03.2025

kokku 13 000 eurot.

Seega oli Ostja täitnud Lepingu p. 6.1 - 6.3. sätestatud kohustused ja Lepingu p. 6.5.

alusel palus võtta müügihinnast 91 000 eurot tagasivõtmise õiguseta Tallinna notar Ants

Ainson`i hoiukontole ja edastada seda Lepingu p. 6.5.1 – 6.5.5 kehtestatud korra kohaselt

ning kogu müügihind, ehk 104000 eurot oli tasutud Ostja poolt Müüjale.

2. Lepingu p. 7.1 leppisid Müüja ja Ostja kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse

Ostjale üle hiljemalt 06.03.2025. Lepingu p. 7.2 toodud tähtpäevaks on Müüja kohustatud

lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed

ning lepingu eseme kohta Müüjal olemasolevad dokumendid Ostjale üle andma ning Ostja

on kohustatud otsesevalduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse

täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi 0,028% müügihinnast

iga viivitatud päeva eest.

3. Lepingu p. 6.6.3 alusel Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnisturaamatu kandega,

mitte müügihinna tasumisega Müüjale. 21.02.2025 kanti hageja Lepingu eseme

omanikuna registrisse.

4. 06.03.2025 pöördus hageja kostja poole palvega anda üle lepingu eseme otsene valdus.

Hageja soovis võimalikult kiiresti ostetud korterisse kolida, kuna ta pidi vabastama

ajutiselt käsutuses oleva korteri 2025. a veebruarikuu jooksul. Selleks helistas ta korduvalt

Kostjale, kuid tulemusteta. Hiljem toimus suhtlemine kostjaga tema maakleri, N. J. kaudu,

kes vahendas tehingut. 07.03.2025 ehk päev hiljem pärast eeldatava valduse üleandmist,

2-25-111832

kohtusid pooled uuesti maakleriga. Maakler ja kostja palusid hagejat võimaldada

ajapikendust kostja kolimiseks. Hageja oli sellega nõus ja pooled kirjutasid alla

kokkuleppele, et korteri valduse üleandmine kostja poolt toimub 14.03.2025.

Kuna selleks ajaks oli kostjal saamata Lepingu p. 6.3 alusel müügihinna jääk 1200 eurot,

mille tasumise tähtaeg oli 10.03.2025, leppisid pooled, et kostja annab Lepingu eseme

võtmed hagejale 14.03.2025 ning peale me valduse üleandmist tasub hageja kostjale 1200

eurot.

5. 14.03.2025 kokkulepitud kohtumist ei toimunud. Kui kõik kolmekesi said kokku

15.03.2025 aadressil XXX asuvas korteris, selgus, et kostja asjad asuvad endiselt korteris

ning ta ei kavatsegi sealt välja kolida. Reaalselt korteri valduse üleandmist ei toimunud.

6. Vaatamata sellele kandis hageja kostja kontole 15.03.2025 viimase summa ehk 1200

eurot, kuna kostjal oli raha vaja uue eluaseme üürimiseks ja sai kostja käest ühe komplekti

korterivõtmeid ning võimaldas talle ajapikendust väljakolimiseks kuni 19.03.2025.

Pooled leppisid, et paari päeva pärast kolib kostja oma asjadega välja. Hageja nõustus

sellega, ja lepiti, et täna alustab ta sissekolimisega oma asjadega ning järgmisel päeval

alustab juba remonti. Kuid samal päeval paar tundi hiljem kui tuli Hageja korterisse ja

avas ukseluku oma võtmega nägi ta seal kostjat, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes ja

agressiivne. Ta hakkas karjuma, mis õigusega viibib Hageja tema korteris ning keeldus

korterist lahkumast. Selle peale lahkus kostja korterist. Sellest hetkest ei võtnud enam

hageja kostjaga ühendust.

7. Lisaks jättis Kostja kogu selle aja eest kommunaalmaksud tasumata.

8. 21.03.2025 pöördus hageja esindaja abil kostja poole kohtuliku hoiatusega, kus seletas

kostjale korterivalduse üleandmisega viivitamise perspektiivid. Hoiatuses nõudis hageja

korteri valduse üleandmist hiljemalt 31.03.2025.

9. 30.03.2025 võttis kostja ise hagejaga ühendust ja nõustus korteri vabastama. 31.03.2025

vormistasid pooled üleandmisakti 1 ja üleandmisakti 2. Kostja kolis korterist välja ning

andis valduse hagejale üle 31.03.2025, kuid jättis osa asju panipaika ja keldrisse ning

lubas need ära viia 10.04.2025. See fikseeriti üleandmise aktis.

Hageja tegi kostjale ettepaneku maksta ära veebruari ja märtsikuu kommunaalarved ning

pooled fikseerisid aktis üleandmisel avastatud puudused. Seega kinnitasid pooled

kahepoolselt korteri valduse üleandmist 31.03.2025.

10. Kostja jättis veebruari ja märtsikuu eest kommunaalmaksud tasumata ning rikkus sellega

lepingu p. 7.4 sätestatud kohustust kanda kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese

valduse üleandmiseni. Lepingu p 7.4 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega seotud nõue

põhineb X KÜ arvel nr. 4-068 summas 400,63 eurot, sh viivis 0,87 eurot.

11. Lepingu eseme hind oli 104 000 eurot. Valduse üleandmisega hilines kostja 24 päeva

(07.03 - 31.03.2025). Lepingu p 6.4. kohaselt on tasumisega viivitamisel Müüjal õigus

nõuda Ostjalt leppetrahvi 0,028% Lepingu eseme hinnast. Ühes päevas moodustab

leppetrahv 29.12 eurot. 24 viivitatud päeva eest moodustab leppetrahv 698,88 eurot.

2-25-111832

12. Kohtueelne õigusabikulu moodustas 75 eurot, mille hüvitamist soovib hageja VÕS § 115

lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

13. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 174,51eurot ning viivis põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku rahuldamiseni.

14. Seoses kostja vastusega märgib hageja järgmist. Kostja viide suulisele kokkuleppele on

tõendamata. Asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja kantud kulud olid vajalikud ja

möödapääsmatud ning kantud üksnes seoses kostja käitumisega ja temapoolse

viivitamisega lepingu eseme üleandmisel.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

15. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kostja selgitas, et võtab hagi õigeks vaid osaliselt, mis puudutab lepingus p.7.1 sätestatud

kommunaaltasude eest maksmata jätmist. Hagi ülejäänud osas ei võta õigeks, kuna objekt

ei olnud 06.03.20025 üleantud vastavalt suulisele kokkuleppele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Käesoleva asja hind on 1305,47 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuigi

kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus

siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

17. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

18. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:



07.02.2025 sõlmisid pooled XXX asuva korteri notariaalse ostu-müügilepingu;



müügihind oli 104 000 eurot ning viimase osamakse tasus hageja kostjale 15.03.2025;



21.03.2025 pöördus hageja esindaja abil kostja poole hagihoiatusega, milles mh

2-25-111832

nõudis korteri valduse üleandmist hiljemalt 31.03.2025;



kostja andis korteri valduse hagejale üle 31.03.2025;



kostja jättis tasumata kommunaalmaksed 400,63 eurot 2025. a veebruari ja märtsikuu

eest, mis on kajastatud X KÜ arvel nr. 4-068.

19. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 174,51eurot ning viivis põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku rahuldamiseni.

20. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ning märgib, et korteri valdus anti hagejale üle

lepingus sätestatud kuupäevast hiljem, kuna see oli poolte kokkulepe.

21. Esmalt analüüsib kohus hageja leppetrahvi nõuet. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja

poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja

aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvinõude eeldused on järgmised:

1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi eeltoodud asjaolude tõendamise koormis on hagejal (RKTKo nr 3-2-1-36-17, p 11).

22. 07.02.2025 sõlmisid pooled XXX asuva korteri notariaalse ostu-müügilepingu. Viidatud

leping on kehtiv, vastupidist ei ole väidetud.

Lepingu p 7.1 sätestab, et müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus

antakse Ostjale üle hiljemalt 06.03.2025.a. Lepingu p 7.2 sätestab, et lepingus toodud

tähtpäevaks on Müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele

juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme kohta Müüjal olemasolevad

dokumendid Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma.

Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda

Müüjalt leppetrahvi 0,028% müügihinnast iga viivitatud päeva eest.

Lepingu p 7.2 viimases lauses sätestatud leppetrahvikokkulepe on kehtiv, vastupidist ei

ole väidetud. Seega on täidetud nõude esimene eeldus - poolte vahel on kehtiv leping, sh

kehtiv leppetrahvikokkulepe.

23. Lepingu p 7.1 sätestas, et lepingu eseme otsene valdus antakse hagejale üle hiljemalt

06.03.2025. Pooled on viidatud kokkulepet 07.03.2025 kokkuleppega (dtl 79) muutnud

ning leppinud kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse hagejale üle hiljemalt

14.03.2025. Hageja on märkinud, et 15.03.2025 kohtumisel võimaldas ta kostjale

ajapikendust väljakolimiseks kuni 19.03.2025. Puudub vaidlus, et valdust nimetatud

2-25-111832

kuupäeval üle ei antud. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe,

mille kohaselt lükatakse valduse üleandmist veelgi edasi. Seega on täidetud ka teine nõude

eeldus - kostja on lepingulist kohustust rikkunud, kuivõrd ei ole valdus üle andnud

19.03.2025.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et eelviidatud kohustuse rikkumine oleks

vabandatav. Seega on täidetud ka kolmas nõude eeldus – kostja vastutab rikkumise eest.

24. Hageja on kostjat hoiatanud leppetrahvi nõudmise osas 21.03.2025 hagihoiatuses (dtl 80).

Leppetrahvi nõudmise hagi on hageja esitanud 04.06.2025. Iseenesest ei ole kostja

tuginenud väitele, et hageja oleks leppetrahvinõude esitanud hilinenult.

Leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab, et võlausaldaja käitumine on võlgniku

jaoks piisavalt ettenähtav ja võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises

arvestada (12.10.2023, 2-21-7989/94, p 19; 09.05.2018, 2-16-18005/54, p 12; 29.04.2008,

3-2-1-28-08, p 14). Teates leppetrahvi kohaldamise kohta ei pea ära näitama leppetrahvi

suurust. Teatamine võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele

abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste

kohustuste suhtes (20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 12). Teate ei pea sisaldama sõna

"leppetrahv" ega viitama leppetrahvi reguleerivale lepingu punktile. Kohus peab hindama,

kas lepingut rikkunud pool või mõistlik isik tema asemel oleks pidanud aru saama, et

konkreetse tahteavaldusega teatab õigustatud pool oma kavatsusest nõuda lepingus

rikkumise puhuks kokku lepitud rahasummat (12.10.2023, 2-21-7989/94, p 20).

Kohus leiab, et hageja on kostjat leppetrahvinõudest teavitanud mõistliku aja jooksul.

Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb

kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (12.10.2023, 2-21-7989/94, p 22;

29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13; 02.10.2009, 3-2-1-91-09, p 11) Mõistliku aja hindamisel ei

ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid

arvestada tuleb ka muid asjaolusid, sh pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingus

kokkulepitud tingimusi, täitmise tähtaja pikkust ning poolte käitumist lepingu täitmisel ja

pärast seda (07.12.2009, 3-2-1-128-09, p 11; 20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 13). Mõistlik aeg

hakkab kulgema kohustuse rikkumise avastamisest, mitte rikkumise algusest (20.03.2008,

3-2-1-15-08, p 11). Kui pooled pikendasid kokkuleppel kohustuse täitmise tähtaega, tuleb

leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikku aega arvestada alates kohustuse täitmiseks

kokkulepitud uue tähtaja möödumisest. Sellisel juhul ei ole hagejal õigus nõuda

leppetrahvi aja eest, mille võrra lepingu täitmise aega pikendati (20.12.2007, 3-2-1-121-

07, p 12; 20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 11).

Kuivõrd hageja on kostjat hoiatanud leppetrahvi nõudmise osas 21.03.2025 hagihoiatuses

ning rikkumine algas alates 20.03.2025, on hageja kostjat leppetrahvinõudest teavitanud

mõistliku aja jooksul. Seega on täidetud ka viimane leppetrahvinõude eeldus.

25. Hageja märgib, et valduse üleandmisega hilines kostja 24 päeva (07.03 - 31.03.2025).

Eelmise punkti valguses on hageja käsitlus väär. Pooled on pikendanud kohustuse täitmise

tähtaega, mistõttu tuleb leppetrahvi arvestada pikendatud tähtaja möödumisest, so alates

20.03.2025. Kuivõrd valdus anti üle 31.03.2025, oli kostja viivituses 12 päeva. Lepingu

eseme hind oli 104 000 eurot ning leppetrahvi suurus 0,028% Lepingu eseme hinnast, st

29,12 eurot päevas. Seega on leppetrahvi suurus 349,44 eurot (12 x 29,12). Viidatud

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-25-111832

26. Hageja on märkinud, et kostja jättis tasumata kommunaalmaksed 400,63 eurot 2025. a

veebruari ja märtsikuu eest, mis on kajastatud X KÜ arvel nr. 4-068 (dtl 83). Lepingu p

7.4 sätestab, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse

üleandmiseni, tasudes need hiljemalt 1 kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning

Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse

täitmist. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud, kostja on hagi selles

osas õigeks võtnud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata

kommunaalmaksed 400,63 eurot.

27. Hageja nõude koosseisu kuulub kohtueelne õigusabikulu 75 eurot. Kohtueelne

õigusabikulu on käsitletav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses (2-18-

13432/108, p 20; 2-16-8751/184, p 28). VÕS § 128 lõige 3 sätestab, et otsene varaline

kahju hõlmab ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke

kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtuväliste

õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas

õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik (st kas ilma selleta oleks hageja saanud

oma õigusi tõhusalt kaitsta) ning kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (2-22-

17410/44, p 28). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt

üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad (2-16-8751/184, p 28). Kohtueelsed õigusabikulud peavad olema põhjuslikus

seoses kostja rikkumisega.

Puudub vaidlus, et kostja ei andnud korteri valdust hagejale üle kokkulepitud ajal. Puudub

vaidlus, et valdus anti üle alles pärast lepingulise esindaja poolt edastatud hagihoiatust (dtl

126). Seega oli kohtueelne õigusabikulu põhjendatud ja vajalik - kostja sõnamurdlikust

käitumisest tulenevalt saab järeldada, et õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik

(ilma selleta ei oleks hageja eelduslikult saanud oma õigusi sama tõhusalt kaitsta). Kostja

ei ole väitnud, et õigusabikulu 75 eurot oleks ebamõistlikult suur ning sellisele

seisukohale ei asu ka kohus. Puudub vaidlus, et õigusabikulul ning kostja rikkumisel on

põhjuslik seos – kui kostja oleks valduse üle andnud kokkulepitud ajal, poleks hagejal

olnud vajalik õigusnõustajat kaasata ega sellega seonduvalt kulusid kanda. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 75 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 825,07 eurot (349,44 +

400,63 + 75).

29. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

2-25-111832

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui

tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult

viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.

Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Puudub vaidlus, et kostja ei ole

hagejale ülal väljamõistetud rahasummasid tasunud, mistõttu on kostja rikkumises ning

esineb alus viivise väljamõistmiseks. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

põhinõudelt 825,07 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

04.06.2025 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

30. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

825,07 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 04.06.2025 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

33. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kohus on menetlusosalistele teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning esitanud

omapoolse nägemuse tingimustest (dtl 193). Hageja on kohtu ettepanekuga nõustunud,

koostanud kompromissilepingu projekti ning edastanud selle kostjale (dtl 204), kuid kostja

on leidnud, et tegemist on väljapressimisega (dtl 205). Kohus on hagi rahuldanud

sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja. Seega

leiab kohus, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine

kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

35. Hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulus 20

eurot ning lepingulise esindaja kuludes 125 eurot (1,25h, tunnihind 100 eurot KM-ta).

Hageja menetluskulud on kokku 425 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on seotud käesoleva

vaidlusega. Hageja soovib menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

2-25-111832

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Riigikohus on märkinud, et põhjendamiskohustuse rikkumist ei saa järeldada, kui kohus

jättis määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud

menetluskulude nimekirjast ning ei hinnanud igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma

hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust

arvestades (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-

114596/21, p 11; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17). Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm

29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14; RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).

37. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot. Kulu kandmine on

tõendatud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.

38. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: hageja esitatud dokumendi tõlge vene

keelest eesti keelde 15 min ja hagiavalduse koostamine ja e-toimikusse esitamine 60 min,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt

tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ega ole tsiviilasjas materjale arvestades

ülemäärase ajakuluga. Hageja esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas

aktsepteeritud tasumääradega.

39. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis

summas 425 eurot.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2-25-111832

41. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik