4-11-4694/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-11-4694

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2012. a Tallinn

Väärteoasja number

4-11-4694 (2317,11,010038; 2315,12,000316)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

E.I, ik: xxx, elukoht: xxx

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. E.I süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 3 päeva kaupa.

3. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest aresti ärakandmisele. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.2012.

4. E.I-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.I, 4-11-4694, joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2012.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.11.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1258364 selles, et 13.10.2011 kella 13.00 ajal peeti Kotka 1 juures kinni E.I, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 11.01.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1245500 selles, et 11.01.2012 kella 21.15 ajal peeti Mustakivi tee 3A juures kinni E.I, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, amfetamiini ja parametoksüamfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil seletas, et ema suri ära, teine kord oli jaanuaris sõpradega, tarvitas midagi, mida tarvitas, seda ei tea. Politsei pidas kinni, viis politseisse ööbima. Töötas detsembrini ametlikult, praegu töötab mitteametlikult. Eelmistest trahvidest plaanis mõne ära tasuda, aga maksab ka naisele elatist. Teeb praegu ka üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 6 päeva. Ära kanda hiljemalt 01.05.2012, ositi 3 päeva kaupa.

Välja mõista menetluskulud 70 eurot. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust kohtuistungil, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata.

Samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises ja talle ei ole varem aresti määratud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming

kohtunik