2-25-18411/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-18411

Kohtuasi

Kohtumenetlus

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tartu

Tippmaakler OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Swedbank P&C Insurance AS (RK

11269248, asukoht Liivalaia tn 8,

Tallinn 10118)

K. R. (e-post: XXX)

Tartu Tippmaakler OÜ (RK

14130203, asukoht Rüütli tn 23,

51005 Tartu, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Tartu Tippmaakler OÜ-lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 4

423 (neli tuhat nelisada kakskümmend kolm) eurot 78 senti (millest 3 698,31 on

kahjuhüvitis ja 725,47 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista Tartu Tippmaakler OÜ-lt Swedbank P&C Insurance AS kasuks

viivis alates 1.11.2025.a. kuni põhinõude 3 698,31 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta Tartu Tippmaakler OÜ kanda.

4.1 Välja mõista Tartu Tippmaakler OÜ-lt Swedbank P&C Insurance AS kasuks

menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas kohtule avalduse Tartu Tippmaakler OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt toimus 17.11.2022 Ida-Viru maakonnas XXX korteris nr X kahjujuhtum.

Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr X toimunud veeleke, mille tagajärjel sai vara

siseviimistlus kahjustada.

Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OT2217243.

Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel

Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1012365619.

Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3

698,31 eurot.

Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 21.11.2022 fikseeriti varal järgmised kahjustused: elutoa

seina seineksi kahjustused. Hinnapakkumises sisalduvad muuhulgas ka köögi seinte värvitud

seineksi vahetustööd, mis olid vajalikud juhtumieelse olukorra taastamiseks, sest kahjustunud

elutoa ja köögi vahel puudus uks ning nimetatud ruumide seinakate ja ruume eraldava ukseava

palede kate oli sama, s.o sama materjal, sama muster ja sama värvitoon. Nimetatud alade

seineksi vahetuseks oli vajalik välja vahetada ka seineksit kinnitavad nurgaliistud.

Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel vannitoa lael visuaalseid kahjustusi ei fikseeritud, mistõttu

puudus vajadus parandustöödeks vannitoas.

25.11.2022 edastas Suur Vanker OÜ remondi hinnapakkumise summas 3 888,31 eurot.

Avaldaja 07.12.2022 otsusega hüvitati 08.12.2022 vara omanikule kahjuhüvitisena 3 698,31

eurot. Avaldaja arvestas hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190

eurot.

5.02.2024 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja A01.10-275-02/66, milles palus

avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3698,31 eurot hiljemalt

19.02.2024. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis

avaldaja puudutatud isikule 07.10.2021 e-kirja, milles selgitas, et kui puudutatud isik nõuet

tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub

nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole

avaldaja nõuet tasunud.

MENETLUSE KÄIK

2. 10.11.2025.a määrusega võttis maakohus Swedbank P&C Insurance AS-i avalduse

menetlusse, saatis avalduse koos lisadega Tartu Tippmaakler OÜ-le ja andis tähtaja 14 päeva

kohtumääruse kättetoimetamisest arvates vastuse esitamiseks.

Kohtumäärus ja avaldus toimetati Tartu Tippmaakler OÜ-le kätte 20.11.2025. a Puudutatud isik

kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et avaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis

tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise

korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20)

Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri

omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13

p 14).

Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud

tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.

TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Asja materjalide kohaselt on avaldaja Swedbank P & C Insurance AS kindlustusandjana

ja XXX korteri nr X omanik V. D. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu (poliis nr

O1012365619 28.10.2020; dtl 2-3).

17.11.2022 toimus XXX korteris nr X kahjujuhtum, mille põhjustas veeleke korteris nr X.

Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli korteri nr X omanik Tartu Tippmaakler OÜ (dtl 36).

21.11.2022 teostati kahjustatud korteri nr X ülevaatus, koostati akt (juhtum 02217243) ja

fikseeriti veekahjustused (dtl 5-13).

Suur Vanker OÜ hinnapakkumise kohaselt oli remonditööde maksumus 3 888,31 eurot (dtl 14).

Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 8.12.2022.a. 3698,31 eurot (dtl 16).

5.02.2024.a. esitas avaldaja tagasinõude Tartu Tippmaakler OÜ-le summas 3 698,31 eurot (dtl

18)

Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi

eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult

kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 22).

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi peab korteriomanik hoidma

eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate

tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on

leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule

kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (viidatud Riigikohtu lahend p 34).

RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).

6. Puudutatud isiku Tartu Tippmaakler OÜ korteris toimunud veeleke (toru leke vannitoas)

kahjustas kindlustusvõtja korterit (dtl 5-6). Seega rikkus korteriomanik KrtS § 31 lg 1 p 1

tulenevat hoolduskohustust. Korteriomanik ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav.

Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.

Võlasuhe tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg

1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud

oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 132 lõigete 1 ja 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta

hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1.

7. Tartu Tippmaakler OÜ on avalduse koos lisadega kätte saanud TsMS § 3111 lg 51 alusel,

kuid omapoolseid vastuväiteid ega tõendeid esitanud ei ole.

Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust vääramatu

jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise

eest.

Tartu Tippmaakler OÜ ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema

rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).

Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu,

tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks toru lekkinud, ning sealt edasi vesi korterisse nr x

voolanud, ei oleks korteris nr x siseviimistluse kahjustusi tekkinud.

Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ka nõude suurusele. Sellest tulenevalt loeb kohus,

et puudutatud isik on avalduses esitatu omaks võtnud.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab Tartu Tippmaakler OÜ-lt välja kahjuhüvitise 3 698,31

eurot.

8. Avaldaja nõuab lisaks viivise väljamõistmist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 20.02.2024. a kuni 31.10.2025. a eest seadusjärgses

määras 725,47 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise 725,47 eurot ja lisanduva viivise alates 1.11.2025. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras vastavalt TsMS § 367 sätestatule.

Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis/avalduses

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi/avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Puudutatud isik kahjuhüvitist tasunud ei ole.

5.02.2024.a Tartu Tippmaakler OÜ-le saadetud tagasinõudes (dtl 18) andis avaldaja tähtaja

19.02.2024 kahjuhüvitise tasumiseks, kuid puudutatud isik seda ei teinud.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab

avaldajale õiguse kasutada kohustuse rikkuja suhtes VÕS § 101 tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist (§ 101

lg 1 p 1 ja 6).

9. Kohus rahuldab avalduse.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks

50 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik