2-25-9595/17 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-9595

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla saamiseks

Hagihind

1076,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja VV

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla saamiseks.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 18.06.2025 Viru Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla

saamiseks. Viru Maakohus edastas tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtule

08.07.2025 kohtumäärusega.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr x tuleneva võlgnevuse põhiosas

849,69 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 62,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

23,88 eurot, haldustasu 15,60 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

põhinõudelt, so 849,69 eurolt alates 19.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud

jätta kostja kanda.

3. Kosja ja ESTO AS (krediidiandja) sõlmisid 23.01.2024 järelmaksulepingu nr x, mille järgi

kostja sai enda kasutusse 859 eurot, intress 22,70% aastas, krediidi kulukuse määr 51,62%

aastas, haldustasu 3,90 eurot kuus. Kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul igakuiste

maksetena.

4. Kostja jäi maksetega võlgnevusse alates 01.01.2025. Krediidiandja saatis 04.03.2025 kostjale

lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud

võlgnevuse tasumiseks kuni 18.03.2025. Krediidiandja saatis 17.03.2025 kostjale lepingu

lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 18.03.2025. 30.03.2025 loovutas

krediidiandja nõuded hagejale.

5. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 859 eurot. Kostja tegi kokku tagasimakseid

381,04 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 9,31 eurot, 327,73 eurot intresside

katteks, haldustasu katteks 39 eurot ja meeldetuletustasude katteks 5 eurot. Põhiosa võlgnevus

on 849,69 eurot. Perioodi 20.11.2024-18.03.2025 eest in intressivõlgnevus 62,82 eurot. Perioodil

20.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 18.03.2025 jäi kostjal tasumata haldustasu 15,60

eurot ehk 3,90*4 (kuu eest). Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 19.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2025 VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 23,88 eurot.

6. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on

xtöötaja AS x (x) ning kostjal on regulaarne sissetulek. Krediiditaotluse märkis kostja oma

sissetulekuks 1400 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja kostja EMTA

sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek 904,85 eurot. Krediidiotsuse

tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta: 300 eurot ja majapidamiskuludeks 450 eurot,

kokku krediidiandja kohaldas kohustusteks 750 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid

kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

7. 29.08.2025 seisukohas märkis hageja, et pooled leppisid kokku lepinguga igakuises osamakses

34,64 eurot iga kuu 15 kuupäeval. Kostja tegi tagasimakseid kokku 381,04 eurot. Pärast

19.11.2024 ei ole kostja tagasimakseid teinud, seega tuleb lugeda, et kuni lepingu ülesütlemiseni

18.03.2025 jäid kostjal tasumata detsembri, jaanuari ja veebruari osamaksed. Lepingu

ülesütlemise eeldused tuleb lugeda täidetuks. Kostja tegi tagasimakseid igakuisel 10 kuu

jooksul. Kuivõrd tagasimaksed on maksed, mida kostja juba tegi, siis saab ka üksnes need

tagasimaksed uuesti määrata, ehk siis kõik tehtud tagasimaksed tuleb arvestada põhiosa katteks

ja VÕS§ 94 intresside katteks. Lepingu ütles krediidiandja üles 04.03.2025. Intress raha

kasutusse antud perioodi eest ehk alates lepingu sõlmimise järgnevast päevast s.o 23.01.2024

kuni lepingu ülesütlemiseni 18.03.2025 on 40,85 eurot: Selliselt kostja tehtud tagasimaksetes

381,04 eurot sisalduvad 40,85 eurot intresside katteks ja 340,19 eurot põhiosa katteks. Nõuded

kujunevad järgnevalt: põhivõlgnevus 477,96 eurot (859-340,19). Viivise arvestus alates

19.03.2025 (lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kuni 27.08.2025) summalt 477,96 eurot on

22,89 eurot. Sissenõudekulud 25 eurot kujunevad kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest.

Kostja vastuväited

8. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.09.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik

vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks

lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 05.09.2025 kohtumäärus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastus esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 23.01.2024 järelmaksulepingu nr x, mille alusel kostja sai

krediiti 859 eurot (dtl 66-72). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis

lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes

on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule

krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks

oleva järelmaksulepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%). Lepingu kohaselt oli intressimäär

22,7% aastas ja krediidi kulukuse määr 51,62% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping

eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr

oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses

selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus

laenuatotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest

saadavatest andmetest.

Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Üksnes võlgniku poolt küsimustiku täitmine, võlgniku

poolt kinnituste andmine ning riiklikest registritest saadavaid andmeid ei ole piisavad võlgniku

krediidivõimelisuse hindamisel (TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Laenutaotleja enda

kinnitused ei asenda krediidiandja aktiivset kohustust laenutaotleja esitatud andmeid kontrollida.

Laenuandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimelisust.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt

on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja

hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS §

4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet.

15. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

16. Kohus on eelpool tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule

ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need

tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping

tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

17. Järelmaksulepingu alusel sai kostja krediiti 859 eurot ja on tagastanud 381,04 eurot, millest

40,85 eurot on hageja väitel intress ja 340,19 eurot põhiosa.

18. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

19. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 04.03.2025 edastatud ülesütlemise

hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 18.03.2025, siis ütleb

laenuandja lepingu erakorraliselt üles (dtl 84-86). Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping lõppes

18.03.2025 (dtl 87-88).

20. 16.07.2025, 28.08.2025 ja 01.09.2025 kohtumääruses andis kohus hagejale võimaluse esitada

VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja enda vastustes

leiab, et ülesütlemine on kehtiv ja palub välja mõista võlgnevuse.

21. Kostja on tagastanud laenu kokku 381,04 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid,

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,5%, tuleb tehtud maksed lugeda põhiosa ja seadusjärgse

intressi tagasimakseteks. Hageja väitel seisuga 18.03.2025 oli intress 40,85 eurot ning ülejäänud

summa 340,19 eurot on põhiosa katteks. Muud arvestust hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus

on seisukohal, et kostjal ei saanud 04.03.2025 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel.

Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud. Pooled on lepingus kokku leppinud, et krediit

tuleb tagastada 60 kuu jooksul, mitte, et krediit tuleb tagastada igakuiselt summas 34,64 eurot.

Hageja ei ole välja toonud, milline on maksegraafik 60 kuu peale olukorras, kus tagastada tuleb

859 eurot ja seadusjärgne intress.

22. Kuna leping kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna

kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik