2-25-10578/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. detsember 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-10578

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.L.-i vastu Inbank

Finance AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89016463908 tuleneva põhivõlgnevuse 1832,78 euro,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis 299,85 eurot ning alates

02.07.2025 kuni põhinõude (1832,78 euro) täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 24% aastas ja lepingust nr

L89016463827 tuleneva põhivõlgnevuse 2679,98 euro,

intressi 272,05 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise

290,48 euro ning alates 02.07.2025 kuni põhinõude (2679,98

euro) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

6341,13 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Brittany Tuul

Kostja

E.L. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista E.L.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks teenuslepingust nr L89016463908

tulenev põhivõlgnevus 1832,78 eurot, viivis 495,08 eurot ning alates 11.12.2025 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni jooksev viivis nimetatud lepingult tasumata

põhivõlalt lepingus ette nähtud 24% aastamääras ja tarbijakrediidilepingust nr

L89016463827 tulenev põhivõlgnevus 2679,98 eurot, seadusjärgne intress 32,99 eurot,

viivis 329,76 eurot ning alates 11.12.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 85% kostja ja 15% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista E.L.-ilt

OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 807,50

eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 420 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-10578. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.07.2025 Tartu Maakohtule hagi E.L.-i (kostja)

vastu võlgnevuste nõudes (dtl 1-16). Hageja palub välja mõista kostjalt tarbijakrediidilepingutest

nr L89016463908 ja L89016463827 tulenevad võlgnevused. Esimese lepingu alusel nõutakse

põhivõlgnevust 1832,78 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist

299,85 eurot, samuti viivist põhinõudelt alates 02.07.2025 kuni summa täieliku tasumiseni

lepingujärgse 24% aastase viivisemääraga. Teise lepingu alusel palutakse mõista välja

põhivõlgnevus 2679,98 eurot, intress 272,05 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 290,48 eurot ning viivis põhinõudelt alates 02.07.2025 kuni kohustuse

täitmiseni lepingujärgse 15,9% aastase määraga. Lisaks taotleb hageja menetluskulude, sh

riigilõivu 630 euro ja õigusabikulude 507 euro väljamõistmist ning viivise mõistmist

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni

nende tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teise lause alusel.

2. Vastavalt hagile on Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud kaks

lepingut, mille alusel sai kostja järelmaksuga kaupu.

3. Kostja sai 01.06.2024 sõlmitud „Jaga osadeks“ teenuslepinguga nr L89016463908 laenu

1832,78 eurot (dtl 18-19). Leping sõlmiti 3 kuuks, osamaksetega 619,93 eurot, viimase osamakse

tähtaeg oli 01.09.2024. Krediidiandja sooritas väljamakse Kaup24-le, kes oli kauba müüja (dtl

20; 38). Kostja on lepingu sõlmimisega (lepingu p 1) kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud

teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank „jaga osadeks“ makseviisi tingimustega,

Inbank makseviiside üldtingimustega, Inbank AS-i üldtingimustega, digikanalite kasutamise

tingimustega, hinnakirjaga ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei

allkirjastata. Vastavalt allkirjastatud lepingule ei lisandunud intressi ning muid kaasnevaid

tasusid.

4. Kostja ostis samal päeval sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr L89016463827 järelmaksuga

kauba maksumusega 2679,98 eurot (dtl 29-30). Lepingu kestus oli 48 kuud, viimase osamakse

tähtaeg oli 12.06.2028. Krediidiandja sooritas väljamakse Klick Eesti AS-le, kes oli kauba müüja

(dtl 29; 38). Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Tarbijakrediidilepingus nr

L89016463827 oli kokkulepitud, et kostja on kohustatud tasuma intressi, intressimääraga on

15,90% aastas (1,18 eurot päevas).

Kostjal on intressivõlgnevus 272,05 eurot

(72,65+67,57+59,81+57,17+14,85=272,05) alates 1. osamaksest, s.o 12.07.2024 kuni

ülesütlemiseni 25.10.2024. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus on väljatoodud viivisemäär

15,90% aastas (0,04% päevas), krediidi kulukuse määr aastas 30,53%, krediidi kogukulu

1762,17 eurot ja osamaksete kogusumma 4442,15 eurot. Lepingutasuks oli kokkulepitud 19,90

euro. Kostja on lepingu sõlmimisega (lepingu p 1) kinnitanud, et tutvunud ja nõustunud

teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate teenusetingimustega (Inbank järelmaksu lepingu

tingimused), Inbank AS-i üldtingimustega, digikanalite kasutamise tingimustega, hinnakirjaga ja

kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata.

5. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne

võlausaldaja 04.10.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks (dtl 33).

6. Võlgnevuste jätkuva tasumata jätmise tõttu edastas esialgne võlausaldaja 25.10.2024

kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 34).

7. AS Inbank Finance loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 35).

8. Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti tema regulaarseid

sissetulekuid kui ka olemasolevaid finantskohustusi. Krediidiandja tuginedes kostja

krediiditaotluses esitatud andmetele (dtl 36) ja maksehäireregistri väljavõttele (dtl 37).

Krediiditaotluse esitamise ajal puudusid kostjal kehtivad või varasemad maksehäired. Taotluses

esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulek 1500 eurot ning täiendavad kohustused puudusid,

igakuine laenumakse 92,55 eurot oli kostja sissetulekuga võrreldes mõõdukas ja jõukohane.

9. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid

kostja ei ole vaatamata korduvatele teadetele võlgnevust tasunud. Tõendina esitab hageja kostjale

saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 39-61). Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid

pärast lepingute lõppemist vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 ning lepingu üldtingimuste punkti 4.6

kohaselt (dtl 21-27). Sissenõudmiskulud on arvestatud vastavalt seaduses lubatud piirmääradele,

lähtudes nõude suurusest ja saadetud tasuliste kirjade arvust. Hageja sissenõudekulud 50 eurot

seoses lepinguga nr L89016463827 kujunes järgmiselt. Esimene tasuline kiri saadeti 04.11.2024

maksumusega 25 eurot (dtl 39). Teine tasuline kiri saadeti 18.11.2024 hinnaga 5 eurot (dtl 44)

ning kolmas tasuline kiri 13.12.2024 summas 5 eurot (dtl 45). Lisaks lisandusid muud

makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Samuti kujunes lepingust nr L89016463908

sissenõudekulud 50 eurot järgnevalt. Esimene tasuline kiri saadeti 12.11.2024 hinnaga 25 eurot

(dtl 50). Teine tasuline kiri saadeti 24.11.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 55) ning kolmas

tasuline kiri 02.01.2025 summas 5 eurot (dtl 57). Lisaks lisandusid muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud hõlmavad nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu- ja päringukulusid,

võlgnikule vastamise, nõuete selgitamise ja vastuväidete käsitlemise kulusid telefoni ja e-posti

teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõuete avaldamisega seotud kulusid.

Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulude kogusumma kokku 100,00 eurot.

10. Kohus jättis Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse 08.07.2025 käiguta ja määras, et

hageja peab 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest täpsustama nõude aluseks olevad asjaolud

ja esitama vajadusel ümberarvestuse. Hageja selgitas 14.07.202 täiendavas vastuses, et hagi

punktis 1.5 on juba esitatud kõik asjakohased andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta (dtl 77-81). Samuti esitas hageja ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu nr L89016463827 alusel sai kostja

krediiti 2679,98 eurot ning pole tasunud ühtegi makset, mistõttu on lepingu ülesütlemine

jätkuvalt kehtiv ja kostjal tuleb tagastada kogu krediit. Ümberarvestuse kohaselt tuleb tagastada

krediit 2679,98 eurot, intress 41,23 eurot, sissenõudmiskulu 50,00 eurot ning viivis lepingus

kokkulepitud määras 305,66 eurot seisuga 14.07.2025. Hageja rõhutab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa lepingu täielikku tühisust, vaid üksnes

kokkuleppelise intressi osalist tühisust. Riigikohtu praktika kohaselt jääb viivisekokkulepe

kehtima ning tarbija makseviivituse korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist kokkulepitud

määras. Seda kinnitab ka ringkonnakohtute praktika, mille järgi vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei välista viivisenõuet. Juhul kui kohus leiab, et lepingus kokkulepitud

viivisemäär ei kehti, palub hageja mõista välja viivise seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113

lg 1 teisele lausele.

11. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 16.08.2025, kuid kostja tähtaegselt

(01.09.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20-23).

16. Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 01.06.2024 järelmaksulepingu nr

L89016463908, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1832,78 eurot (dtl 18). Hageja on

esitanud väljavõtte raha kauba müüjale ülekandmise kohta (dtl 20). Kostja ei ole menetluse

jooksul vaielnud vastu kauba kättesaamisele, seetõttu loeb kohus kauba kättesaamise kostja poolt

omaksvõetuks. Võlaõigusliku suhte tekkimise aluseks on leping tulenevalt võlaõigusseadusest

(VÕS) § 3 p 1. Tulenevalt VÕS § 8 lõigetest 1 ja 2 on leping kahe poole kokkulepe, millega

pooled võtavad endale kohustusi ning see on pooltele siduv ja täitmiseks kohustuslik. Kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Lepingu kohaselt pidi kostja

tasuma kauba eest kolmes võrdses osas, kuid on jätnud kõik maksed tegemata. Tegemist on

rahalise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik jätab rahalise kohustuse täitmata. Arvestades, et Inbank

AS-i ja kostja vahel sõlmitud „jaga osadeks“ teenusleping nr L89016463908 näeb ette tasumise

kolmes võrdses osas ega näe ette intressi tasumise kohustust, ei kohaldu lepingule tarbijakrediidi

sätted. Sellest tulenevalt hinnatakse lepingulist suhet VÕS üldiste võlasuhete normide järgi.

Kuna kostja on jätnud lepingujärgsed maksed tasumata ning hageja on täitnud lepingu alusel

enda kohustuse kauba eest tasumisega, on teenuslepingust nr L89016463908 tulenev

põhivõlgnevuse nõue 1832,78 euro põhjendatud ning tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista.

17. Lepingu nr L89016463908 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1832,78 eurolt lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 01.07.2025. Vastavalt Inbank AS-i üldtingimustele p 11.8 (dtl 26), lisandub viivis

Inbanki hinnakirja kohaselt. Hinnakirja järgi on viivisemäär 24% aastas (dtl 62). Viivise arvestus

esitati lisana (dtl 64). Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 299,85 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1832,78

eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.07.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 24%

aastas. Kostja on lepingu sõlmimisega (lepingu p 1) kinnitanud, et tutvunud ja nõustunud

teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate teenusetingimustega (Inbank järelmaksu lepingu

tingimused), Inbank AS-i üldtingimustega, digikanalite kasutamise tingimustega, hinnakirjaga ja

kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata. Arvestades, et

kostja ei ole hageja viivisenõude aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ega viivisemäära

kokkuleppele vastu vaielnud, saab kohus TsMS § 231 lg 2 alusel lugeda vastavad asjaolud kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus määrab viivised kindlaks kuni otsuse tegemiseni (10.12.2024) kindla

summana ja edasiulatuvalt protsendina. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kuivõrd pooled on kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

viivisemääras, s.o 24% aastas, mõistab kohus hageja kasuks välja viivise alates 26.10.2024 kuni

käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 10.12.2025 kokku 495,08 eurot. Alates 11.12.2025 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata

põhivõlalt lepingujärgses määras 24% aastas.

18. Kohus tuvastas samuti, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 01.06.2024 tarbijakrediidilepingu nr

L89016463827, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2679,98 eurot (dtl 29-30). Lepingud

on mõlema poole poolt allkirjastatud. Hageja on esitanud lepingu ja väljavõtte, et krediidiandja

sooritas väljamakse Klick Eesti AS-le, kes oli kauba müüja (dtl 29; 38). Kuivõrd kostja ei ole

menetluses vaielnud vastu kauba kättesaamisele, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja ei ole

kaupa kätte saanud. Lepingute kohaselt tuli kostjal tasuda kauba eest vastavalt

maksegraafikutele. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Nõude üleminek

krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis saadeti kostja poolt

lepingu sõlmimisel antud aadressile (dtl 35). Inbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr

L89016463827 puhul on tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 lg 1 tähenduses ning

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna Inbank AS osutas teenust, millega

võimaldati füüsilisest isikust kostjal sõlmida intressidega järelmaksuleping ostu sooritamiseks

Klick Eesti AS-lt.

19. Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et tarbijakrediidilepingu nr L89016463827 krediidi

kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal (01.06.2024) kehtinud krediidi kulukuse

kolmekordset piirmäära. Tarbijakrediidilepingu nr L89016463827 krediidi kulukuse määr oli

30,53% aastas (kolmekordne määr 46,41%), seega jäi see alla selle sõlmimise ajal kehtinud

seaduslikule kolmekordsele piirmäärale.

20. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

21. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on krediidiandja tarbijakrediidilepinguid sõlmides

tuginenud kostja esitatud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 36), mh

maksehäireregistri väljavõttele (dtl 37). Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet,

välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-

21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

22. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei ole

kostja krediidivõimelisuse hindamisel rakendanud piisavalt põhjalikku analüüsi. Hageja on

lähtunud üksnes laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest, kuid ei ole

tõendanud, et oleks kontrollinud kostja tegelikke majanduslikke võimalusi, näiteks pangakonto

väljavõtete või muude dokumentide abil. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud

andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku

kontrollimist ja kriitilist hindamist.

23. Siinkohal tuleb rõhutada, et kuigi kostja on taotluses märkinud sissetulekuks 1500 eurot ja

kohustusteks 0 eurot, on tegemist üksnes kostja enda esitatud väidetega, mille õigsust ei ole

hageja ühegi objektiivse dokumendiga kinnitanud. Krediidiandja peab hindama, kas tarbija

suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte ainult tema sissetulekuid, vaid ka

reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi.

24. Ainuüksi see, et kostja ise on esitanud oma sissetuleku kohta sellised andmed, ei tõenda selle

õigsust ega võimalda järeldada tema tegelikku maksevõimet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on selgelt välja toodud, et kuigi

tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski

peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud

tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima.

25. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik

maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja

väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulutusi. Need

on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu

lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta.

26. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning hagejal tuli VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus (dtl 73-75). Hageja

esitas alternatiivse nõudena ümberarvestuse 14.07.2025 juhuks, kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (dtl 79-84). Kuna puuduvad tõendid, siis ei

saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Seetõttu järeldab

kohus, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning on piirdunud pelgalt formaalse

informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.

27. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult

tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest, vt RKTKo nr 3-2-1-141-12, p 10). VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi oli

tarbijakrediidilepingu nr L89016463827 (01.06.2024) sõlmimise hetkel intressimäär 4,5%, mis

muutus 01.07.2024 ning oli kuni lepingute ülesütlemiseni 25.10.2024 4,25%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Kuivõrd kostja sai laenu kokku 2679,98 eurot

ja ta ei ole ühtegi osamakset tasunud, mõistab kohus kostjalt nimetatud summa hageja kasuks

põhivõlana välja. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 12.07.2024–25.10.2024 eest on

kostjal 32,99 eurot (kohtu arvutused: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest), mis tuleb

kostjalt samuti hageja kasuks välja mõista.

28. Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui

vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p

9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras viivise

alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (26.10.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni

(10.12.2025), s.o sissenõutavaks muutununa, summas 329,76 eurot (kohtu arvutused:

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Lisaks sellele mõistab kohus tasumata põhivõlalt

kostjalt hageja kasuks välja jooksva viivise alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

29. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus

oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna

alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole

nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju

hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise

sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani

jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses.

30. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõuded on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks teenuslepingust nr L89016463908 tuleneva põhivõlgnevuse 1832,78 eurot,

viivise 495,08 eurot ning alates 11.12.2025 viivise põhivõlalt lepingus ette nähtud 24%

aastamääras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt

tarbijakrediidilepingust nr L89016463827 tuleneva põhivõlgnevuse 2679,98 eurot, seadusjärgse

intressi 32,99 eurot, viivise 329,76 eurot ning alates 11.12.2025 viivise VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Seda ületavas osas jätab kohus hagi

rahuldamata.

Menetluskulud

31. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 85% ulatuses (5370,59 : 6341,13 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 15% ulatuses hageja enda kanda.

32. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (630 eurot), kulutused õigusabile (676 eurot). Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 320 eurot. Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses

nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja

keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu 4 tundi on

mõistlik. Ajakulu hõlmas täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi,

hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning

dokumentide esitamist kohtule, sh ümberarvestuse koostamist. Seega on menetluskulude

kogusumma koos riigilõivuga 950 eurot (riigilõiv 630 eurot ja õigusabi 320 eurot).

33. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 807,50 eurot (950 × 85%).

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb

väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik