2-25-6715/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. detsember 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-6715

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.K. vastu

tarbijakrediidilepingutest (L89007163615, L89007467340,

L89007840411, L89007832030) tuleneva põhivõla 1497,55

euro, intressi 86,37 euro, lepingutasu 28,90 euro,

sissenõudmiskulu 130 euro ning sissenõutavaks muutunud

viivise 591,56 euro ning alates 01.05.2025 kuni põhinõuete

täitmiseni viiviste (229 eurolt ja 227,40 eurolt 16% aastas,

425,15 eurolt 15,90% aastas ning 616 eurolt 9,90% aastas)

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

2535,98 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja

R.K. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista R.K.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja tarbijakrediidilepingutest nr

L89007163615, nr L89007467340, nr L89007840411 ja nr L89007832030 tulenev

tasumata põhivõlg kokku 1472,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 567,39 eurot ja

viivis tasumata põhinõudelt alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance

Group OÜ hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.

4. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista R.K.-lt

OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 560

eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 280 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-6715. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.04.2025 Tartu Maakohtule hagi R.K. (kostja)

vastu võlgnevuste nõudes (dtl 1-18). Hageja palub mõista kostjalt välja kokku põhivõlg 1497,55

eurot, intress 86,37 eurot, lepingutasu 28,90 eurot, sissenõudmiskulud 130,00 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis summas 591,56 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise

väljamõistmist lepingujärgsete määrade alusel neljale põhinõudele: 229 eurolt alates 01.05.2025

viivisemääraga 16% aastas, 227,40 eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 16% aastas, 425,15

eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 15,90% aastas ning 616 eurolt alates 01.05.2025

viivisemääraga 9,90% aastas kuni iga nõude täieliku tasumiseni. Samuti taotleb hageja kostjalt

menetluskulude väljamõistmist, sealhulgas 385 euro suurust riigilõivu ja 929,50 euro suuruseid

õigusabikulusid ning menetluskuludelt viivise mõistmist alates menetluskulusid kindlaksmäärava

lahendi jõustumisest kuni tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.

2. Vastavalt hagile on Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud neli

tarbijakrediidilepingut, mis on kostja poolt allkirjastatud ning mille alusel sai kostja kaubad

järelmaksuga.

3. Tarbijakrediidilepingu nr L89007163615 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot

(dtl 19). Leping sõlmiti 06.12.2021 kestusega 24 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 20.12.2023.

Krediidi kulukuse määr on 22,40% aastas, intressimäär 16% aastas (0,10 eurot päevas),

viivisemäär 16% aastas (0,04% päevas). Kostja ei ole tasunud ühtegi makset põhiosa katteks.

Kostjal kujunes intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (20.02.2022) kuni viienda

osamakseni (20.05.2022), kokku 14,42 eurot (5,95 + 2,78 + 2,95 + 2,74). Intressi kostja tasunud

ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (229 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast (25.05.2022) kuni hagi esitamise kuupäevani (30.04.2025) lepingus kokkulepitud 16%

aastase viivisemääraga. Nõutav viivisesumma on 107,51 eurot. Viivise arvestus on lisatud (dtl

69).

4. Tarbijakrediidilepingu nr L89007467340 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot

(dtl 24). Leping sõlmiti 12.01.2022 kestusega 18 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 15.07.2023.

Intressimäär on 16% aastas (0,10 eurot päevas), viivisemäär 16% aastas (0,04% päevas), krediidi

kulukuse määr 24,17%. Kostja on tasunud põhiosa katteks 1,60 eurot, seega on tasumata

põhivõlg 227,40 eurot. Intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (15.03.2022) kuni neljanda

osamakseni (15.05.2022) on kokku 8,50 eurot (2,83 + 2,96 + 2,71). Intresse kostja tasunud ei ole.

Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlalt (227,40 eurolt) alates 25.05.2022 kuni 30.04.2025

lepingujärgse viivisemääraga 16% aastas. Viivisesumma on 106,76 eurot. Viivise arvestus

esitatud lisana (dtl 70).

5. Tarbijakrediidilepingu nr L89007840411 alusel soetas kostja kauba maksumusega 425,15

eurot (dtl 29). Leping sõlmiti 13.01.2022, kestusega 36 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli

15.01.2025. Krediidi kulukuse määr on 34,48% aastas, intressimäär 15,90% aastas (0,19 eurot

päevas) ja viivisemäär 15,90% aastas (0,04 eurot päevas). Kostja ei ole teinud ühtegi makset

põhiosa katteks. Intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.02.2022) kuni neljanda

osamakseni (15.05.2022) on kokku 37,89 eurot (17,14 + 11,54 + 9,21). Kostja ei ole tasunud ka

lepingutasu summas 19 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (425,15 eurolt) alates 25.05.2022

kuni 30.04.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääraga 15,90% aastas. Viivisesumma on 198,35

eurot. Viivise arvestus lisatud (dtl 71).

6. Tarbijakrediidilepingu nr L89007832030 alusel soetas kostja kauba maksumusega 616,73

eurot (dtl 32). Leping sõlmiti 18.02.2022, kestusega 35 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli

15.01.2025. Intressimäär 9,90% aastas (0,17 eurot päevas), viivisemäär 9,90% aastas (0,03%

päevas), krediidi kulukuse määr 20,80%. Kostja on tasunud ainult 0,73 eurot, tasumata põhiosa

on 616 eurot. Intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.04.2022) kuni kolmanda

osamakseni (15.05.2022) on kokku 25,56 eurot (7,54 + 9,26 + 8,76). Kostja ei ole tasunud ka

lepingutasu summas 9,90 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (616 eurolt) alates 25.05.2022

kuni 30.04.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääraga 9,90% aastas. Viivisesumma on 178,94

eurot. Viivise arvestus esitatud lisana (dtl 72).

7. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne

võlausaldaja 05.05.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks (dtl 38).

8. Võlgnevuste jätkuva tasumata jätmise tõttu edastas esialgne võlausaldaja 24.05.2022

kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 39).

9. AS Inbank Finance loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 40).

10. Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti tema regulaarseid

sissetulekuid kui ka olemasolevaid finantskohustusi. Krediidiandja kogus ja analüüsis teavet

kostja varalise seisundi, sissetuleku ning teiste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotluste

alusel (dtl 41-44). Lisaks tehti päringud maksehäireregistritesse (dtl 45), millest nähtuvalt

puudusid kostjal nii taotluse esitamise ajal kui ka varasemalt maksehäired. Hageja rõhutab, et

seadusest ei tulene kohustust nõuda igal juhul pangakonto väljavõtet, vaid krediidiandja peab

hindama krediidivõimelisust adekvaatselt ja proportsionaalselt, arvestades laenu summat ja

iseloomu. Järelmaksu puhul, mis on oma olemuselt väiksema summa ja riskiga pangatoode, on

tavapärane teha otsus ilma ulatusliku kontoanalüüsita. Laenuotsuse tegemisel kontrollis

krediidiandja kostja esitatud andmeid nii taotluses kui ka avalikest andmebaasidest ning hindas

kogutud teavet tervikuna. Hageja tuvastas, et kostja igakuised tulud ületasid tema kohustusi ning

seetõttu oli laenukohustuse võtmine talle jõukohane. Lisaks on krediidiandja tarbijale põhjalikult

selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kogu vajaliku teabe

kirjalikult (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja kinnitas lepingu

sõlmimisel, et lepingu tingimused on talle arusaadavad.

11. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid

kostja ei ole vaatamata korduvatele teadetele võlgnevust tasunud. Tõendina esitab hageja kostjale

saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 46-67). Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid

pärast lepingute lõppemist vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 ning lepingutes sätestatule.

Sissenõudmiskulud on arvestatud vastavalt seaduses lubatud piirmääradele, lähtudes nõude

suurusest ja saadetud tasuliste kirjade arvust. Kolme lepingu puhul (L89007163615,

L89007467340, L89007840411) kujunes sissenõudekulude kogusummaks 30 eurot: esimene

tasuline meeldetuletuskiri 15 eurot, teine 5 eurot, kolmas 5 eurot ning makseviivitusega seotud

muud kulud 5 eurot. Lepingu L89007832030 puhul oli nõudesumma suurem, mistõttu

sissenõudekulude kogusummaks kujunes 40 eurot: esimene tasuline kiri 20 eurot, teine 5 eurot,

kolmas 5 eurot ning muud kulud 10 eurot. Makseviivitusega seotud muud kulud hõlmasid muu

hulgas nõude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut, suhtlust võlgnikuga

telefoni ja e-kirja teel, tehtud kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega seotud kulusid.

12. Kohus määras 25.08.2025 hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse esitamiseks juhuks, kui

kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise (dtl 87-88). Hageja täitis

kohtumääruse ning esitas 03.09.2025 ümberarvestuse kõigi nelja tarbijakrediidilepingu osas.

Lepingu L89007163615 alusel sai kostja kauba väärtusega 229 eurot ning on tasunud 11,79

eurot. Sellisel juhul oleks kostjal tagastada krediidisumma 217,21 eurot, lisaks

sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast

(25.05.2022) 16% aastas. Lepingu L89007467340 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229

eurot ning tasus 15 eurot. Sellisel juhul oleks tagastatav krediidisumma 214 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast

(16.07.2023) 16% aastas. Lepingu L89007840411 alusel sai kostja kauba väärtusega 425,15

eurot ning tagasimakseid ei ole teinud. Seega oleks tagastatav krediidisumma 425,15 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(25.05.2022) 15,90% aastas. Lepingu L89007832030 alusel sai kostja kauba väärtusega 616,73

eurot ning on tasunud 0,73 eurot. Sellisel juhul oleks tasumata krediidisumma 616 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(25.05.2022) 9,90% aastas. Hageja märgib, et ümberarvestus esitati üksnes kohtu nõude

täitmiseks ega tähenda hageja nõusolekut, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud.

13. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

22.06.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

16. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

17. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-

21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20-23).

18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja on tarbijana sõlminud Inbank Finance

AS-iga neli tarbijakrediidilepingut (L89007163615, L89007467340, L89007840411 ja

L89007832030), mille alusel võimaldati kostjale kaupade omandamine järelmaksuga (dtl 19-32).

19. Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et kõigi nelja tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse

määrad ei ületanud lepingute sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset piirmäära.

Tarbijakrediidilepingu L89007163615 (sõlmitud 06.12.2021) krediidi kulukuse määr oli 22,40%

(kolmekordne määr 48,90%), tarbijakrediidilepingu L89007467340 (sõlmitud 12.01.2022)

krediidi kulukuse määr 24,17% (kolmekordne 48,90%), tarbijakrediidilepingu L89007840411

(sõlmitud 13.01.2022) krediidi kulukuse määr 34,48% (kolmekordne määr 48,90%) ning

tarbijakrediidilepingu L89007832030 (sõlmitud 18.02.2022) krediidi kulukuse määr 20,80%

(kolmekordne kulukuse määr 48,90%). Kõigi nimetatud lepingute krediidi kulukuse määrad jäid

seega alla nende sõlmimise ajal kehtinud seaduslikule kolmekordsele piirmäärale.

20. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

21. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on krediidiandja tarbijakrediidilepinguid sõlmides

tuginenud kostja esitatud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 41-44), mh

maksehäireregistri väljavõttele (dtl 45). Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet,

välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-

21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

22. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei ole

kostja krediidivõimelisuse hindamisel rakendanud piisavalt põhjalikku analüüsi. Hageja on

lähtunud üksnes laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest, kuid ei ole

tõendanud, et oleks kontrollinud kostja tegelikke majanduslikke võimalusi, näiteks pangakonto

väljavõtete või muude dokumentide abil. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud

andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku

kontrollimist ja kriitilist hindamist.

23. Siinkohal tuleb rõhutada, et kuigi kostja oli erinevates taotlustes märkinud sissetulekuks 600

eurot ja igakuisteks kohustusteks vastavalt 25 eurot (esimene taotlus), 600 eurot ja 50 eurot

(teine taotlus), 650 eurot ja 30 eurot (kolmas taotlus) ning viimases taotluses 600 eurot ja 18

eurot, ei saa sellist teavet käsitada krediidiandja poolt tegelikult kontrollitud andmetena.

Tegemist on üksnes kostja enda esitatud väidetega, mille õigsust ei ole hageja ühegi objektiivse

dokumendi ega pangakonto väljavõttega kinnitanud. See, et need numbrid omavahel formaalselt

klapivad või on loogilises suurusjärgus, ei tähenda, et krediidiandja oleks tegelikkuses teostanud

nõutava põhjalikkusega krediidivõime analüüsi. Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab

võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid

kohustusi ja igapäevaseid kulutusi.

24. Ainuüksi see, et kostja ise on esitanud oma sissetuleku kohta sellised andmed, ei tõenda selle

õigsust ega võimalda järeldada tema tegelikku maksevõimet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on selgelt välja toodud, et kuigi

tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski

peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud

tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima.

25. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik

maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja

väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulutusi. Need

on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu

lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Kuna puuduvad tõendid, siis ei saa pidada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Seetõttu võib järeldada, et

hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning on piirdunud pelgalt formaalse informatsiooni

kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.

26. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi oli tarbijakrediidilepingute nr

L89007163615 (06.12.2021), nr L89007467340 (12.01.2022), nr L89007840411 (13.01.2022) ja

nr L89007832030 (18.02.2022) sõlmimise hetkel intressimäär 0%, ning see püsis 0% ka kuni

lepingute ülesütlemiseni 24.05.2022 (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega

oli seadusjärgne intressimäär kokkulepitud intressimääradest madalam, mistõttu puudus

krediidiandjal õigus nende lepingute alusel intressi nõuda.

27. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui

tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-

23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).

28. Lepingu nr L89007163615 alusel sai kostja kauba väärtusega 229 eurot ning tagastas 11,79

eurot. Seega on kostjal hageja ees tasuda 217,21 eurot. Lepingu nr L89007467340 alusel soetas

kostja kauba maksumusega 229 eurot ja tasus 15 eurot. Seega on kostjal tasuda 214 eurot.

Lepingu nr L89007840411 alusel sai kostja kauba väärtusega 425,15 eurot ning tagasimakseid ei

ole teinud. Seetõttu on kostja võlg hageja ees 425,15 eurot. Lepingu nr L89007832030 alusel sai

kostja kauba väärtusega 616,73 eurot ning tasus 0,73 eurot. Seega jääb tasuda 616 eurot.

Kokkuvõtvalt, kõigi tarbijakrediidilepingute osas, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

kokku 1472,36 eurot.

29. Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui

vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p

9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras viivise

alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (25.05.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni

(10.12.2025), s.o sissenõutavaks muutununa summas 567,39 eurot (kohtu arvutused:

https://viivisekalkulaator.ee/). Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise alates

11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

30. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus

oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna

alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole

nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju

hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise

sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani

jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses.

31. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes põhivõlgnevuse summas

1472,36 eurot ning kohtuotsuse ajaks seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise

567,39 eurot ja alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni jooksva viivise tasumata

põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jääb Aktiva

Finance Group OÜ hagi rahuldamata.

Menetluskulud

32. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 80% ulatuses (2039,75 : 2535,98 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 20% ulatuses hageja enda kanda.

33. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (385 eurot), kulutused õigusabile (929,50 eurot). Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 320 eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021

määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu

ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on

ülepaisutatud. Tegemist on tüüpilise hagiga ning hageja kirjeldatud toimingud, nõude aluseks

olevate dokumentide tellimine ja kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine ning lisade kogumine, komplekteerimine ja kohtule esitamine, ei nõua kokku nelja

tundi. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks kolme tundi. Samuti ei ole hageja 03.09.2025 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine sisult ega mahult ühe tunni töö. Kohus leiab, et selle toimingu

mõistlik ajakulu on 0,5 tundi. Seega on põhjendatud kokku õigusabile kulunud aeg 4 tundi, mille

maksumus on 320 eurot (4 × 80). Koos riigilõivuga on kogusumma 700 eurot (320 + 280).

34. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 560 eurot (700 × 80%). Kostja

ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb

väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik