2-24-11663/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11663

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Revensen OÜ hagi Tallinna kohtutäitur E.V, osaühingu

Apollona vastu 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt

täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud

tulemi jaotuskava osaliselt tühistamiseks ning kohtutäituri

kohustamiseks tühistatud ulatuses uue jaotuskava

koostamiseks

60 396,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht XXX,

XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus (e-post XXX)

Kostja I Tallinna kohtutäitur E.V (büroo asukoht XXX; e-post

XXX)

Kostja II osaühing Apollona (registrikood 10066715; asukoht

XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov (e-post XXX)

17.11.2025.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tühistada 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja

022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega määrati täiteasjades nr

022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja täitekulude

katteks 60 396,51 eurot;

3. Kohustada Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama tühistatud ulatuses uus jaotuskava

arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona

poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist

otse Tallinna Ringkonnakohtule. Muus osas ei ole otsus edasikaevatav.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et kostja II täitemenetluses esitatud

Hageja taotleb:

-

Tühistada 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja

022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega määrati täiteasjades nr

022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja täitekulude katteks

60 396,51 eurot;

-

Kohustada Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama tühistatud ulatuses uus jaotuskava

arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona

poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses;

-

Asjaga seonduvad menetluskulud jätta kostjate kanda. Hüvitatavatelt menetluskuludelt

arvestada TsMS § 177 lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja I vastuväited

Käesolevas täitemenetluses esitas sissenõudja osaühingu Apollona kohtutäiturile vorminõuetele

vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks Tallinna notar Kristel Jänese poolt

20.02.2020 tõestatud notariaalne dokument nr. xxxx, mis kuulub TMS § 2 lg 1 sätestatud

täitedokumentide loetelusse. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega

seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

08.11.2011 otsus nr 3-2-1-100-11). Käesoleval juhul on sissenõudja Apollona OÜ kohtutäiturile

esitatud täitmisavalduses märkinud, et nõue tuleneb laenulepingust nr. xxxx ja selle lisadest.

Nimetatud laenulepingu ja selle kõikide lisade koopiad olid lisatud ka täitmisavaldusele. Laenu

tagastamise lõpptähtpäev (15.02.2023) oli saabunud ehk nõue oli täitmisavalduse esitamise

hetkeks sissenõutavaks muutunud. Täimisavaldusele oli lisatud ka nõude arvestus, millises olid

kõik nõude aluseks olevad asjaolud kirjeldatud ja lepingu vastavatele punktidele, millisest üks

või teine nõue tuleneb, viidatud. Seega olid täidetud kõik täitemenetluse läbiviimise alused ning

kohtutäitur algatas võlgnike vastu ka täitemenetluse. Võlgnikud sissenõudja Apollona OÜ nõuet

ei vaidlustanud ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei esitanud. Nii nagu

formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke

hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele ning neid

peab lahendama kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetledes, nii ei saa seda

kohtutäitur teha ka sissenõudjate vahelises vaidluses. Sissenõudjate nõudeid rahuldades

kohtutäitur täitemenetluse norme rikkunud ei ole. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ning

kohtutäituri menetluskulud hageja kanda.

Kostja II vastuväited

Kostja II selgitab, et tema nõuete suurus oli 20.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (edaspidi

ka laenuleping) ülesütlemise ajal ehk 17.10.2023.a. seisuga, 57 613,30 eurot. Kostja II selgitab,

et pärast enampakkumise läbiviimist palus kohtutäitur esitada nõuete summa seisuga 19.06.2024.

Kostja II selgitas, et kuna tema nõuded võlgniku vastu ületasid juba hüpoteegi summa, siis palus

ta võtta aluseks hüpoteegi summa ja varem esitatud nõuded. Ehk kostja II reaalsed nõuded

võlgniku vastu olid suuremad kui 60 396,51 eurot, kuid kuna enam hüpoteegi summast antud

nõuete tagamiseks ei piisanud, siis piirdus hetkel kostja II võlgniku vastu nõude summa 60

396,51 eurot esitamisega. Kuid see ei tähenda, et kostjal II ei ole võlgniku vastu nõudeid rohkem

kui 60 396,51 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 106 lg 1 järgi kui saadud tulemist ei jätku kõigi

nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab

kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.

TMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud

tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste

kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate

kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama

järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi

lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises

järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele

eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja

vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast

saadud kasu arvelt, 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse

järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses, 3)

sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud

sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt ning 4) ülejäänud

nõuded. TMS § 109 lg 4 on sätestatud, et kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või

kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Lahendis käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Vaidlust ei saa olla alljärgnevate tuvastatud faktiliste asjaolude kohta:

Kohtutäitur E.V alustas 03.11.2023.a. osaühingu kostja II avalduse alusel täitemenetlused nr

022/2023/7771 ja 022/2023/7772;

Täitedokumendiks on 20.02.2020.a. sõlmitud laenulepingu nr xxxx, mille on 20.02.2020.a.

notariaalselt tõestanud Tallinna notar Kristel Jänese;

Täitemenetluste esemeks oli võlgnikele kuulunud ja sissenõudjate kasuks hüpoteekidega

koormatud kinnisasi aadressil xxxx vald (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx);

Kinnisasjal oli I. järjekoha hüpoteek summas 945 000 krooni ehk 60 396.71 eurot osaühingu

Apollona kasuks ja 2., 3., 4. ja 5. järjekoha hüpoteegid kogusummas 220 000 eurot Revensen

OÜ kasuks;

Võlgnikele kuulunud kinnisasi võõrandati viiendal enampakkumisel alghinnaga 155 000

eurot;

Kohtutäitur koostas 15.07.2024.a. jaotuskava, mille alusel jagas tulemist 155 000 eurot - 60

396,51 eurot Kostja II (1. järjekoha hüpoteegipidaja) nõude ja täitekulude katteks ning 94

603,49 eurot Hageja (2. järjekoha hüpoteegipidaja) nõude ning täitekulude katteks.

Hageja palub hagiavalduses tühistada 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V poolt täiteasjades

nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega määrati

täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja

täitekulude katteks 60 396,51 eurot ning kohustada Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama

tühistatud ulatuses uus jaotuskava arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772

sissenõudja osaühing Apollona poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses.

Hageja on menetluses selgitanud, et lähtub asjaolust, et täitemenetluses esitatud nõudele

kohaldatakse samu põhimõtteid nagu pankrotimenetluses. Nõue tuleks esitada koheselt nõuet

täpsustavate tõenditega. Käesoleval juhul ei ole kostja II nõuet sellisel viisil esitanud. Ta on

esitanud summaarse nõudesumma koos selle aluseks oleva laenulepinguga, mille alusel anti

võlgnikule laenu, kuid kuidas see nõudesumma kujunenud on, täitemenetluses esitatud

avaldusest ei selgu. Sellist nõuet täitemenetluses menetleda ei saanudki ilma täpsustavaid

küsimusi esitamata ja tõendeid esitamata. Küsimus on ka selles, kas tõendeid saab hiljem esitada.

Reeglina ei ole võimalik kohtus enam esitada täiendavaid tõendeid, mis on iseloomuga, et samu

järeldusi ei ole võimalik algse nõudeavalduse alusel teha. Hageja on seisukohal, et nende

tõendite põhjal, mis tänaseks kohtule esitatud on, ei ole võimalik nõudesumma kujunemist

tuvastada.

Kostja I on selgitanud, et laenulepingu lisad on täitetoimikus olemas. Panga väljavõtteid pigem

ei lisata. Detailne arvestus on kohtutäituri jaoks see, et oleks arusaadav milline on põhinõue ja

millised kõrvalnõuded ja kuidas on saadud viivis.

Kostja II leiab, et hageja positsioon, et kostja II peaks kohtutäiturit koormama sellega, et esitab

kõik tõendid ära täitemenetluse alustamisel on kohatu. Kohtutäiturile esitati need andmed, mis

on vajalikud täitemenetluse alustamiseks, mis on kontrollitud ja selle põhjal sai alustatud

täitemenetlus. Kostja II selgitab, et on esitanud tõendeid, mis on vajalikud täitemenetluse

alustamiseks, aga see on tüüpiline, et kui põhivõlgnik või kolmas isik vaidlustab, siis kohus

kontrollib, kas täitemenetlus on lubatav või mitte.

Kohus selgitas oma 11.08.2025.a menetlusdokumendis, et Riigikohus on 9. aprillil 2014

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 tehtud otsuse p-s 42 märkinud, et sissenõudja saab hüpoteegipidaja

nõuete olemasolu kontrollida ja neid vaidlustada TMS § 109 järgse hagi esitamisega. Kohus

märkis samas menetlusdokumendis kostjale II, et kostjal II tuleb seega tõendada enda nõude

olemasolu ning nõude kujunemist, võttes arvesse hageja poolt välja toodud asjaolusid. Kostjal II

tuleb sh esitada kohtule kostja II hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid ning

tõendid, mis tõendavad kostja II kõrvalnõuete olemasolu. Kohus andis kostjale II täiendavate

selgituste ja tõendite esitamise tähtaja.

Hageja leiab, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuleb sellise nõude põhjendatuse hindamisel

lähtuda nõudeavaldusest (käesoleval juhul seega täitemenetluse alustamise avaldusest) ja sellele

lisatud dokumentidest.

Kostja II leiab, et käesolevas menetluses saab esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.

Kohus leiab, et TMS § 109 lg 4 ei sea kohtule piirangut jaotuskava vaidlustamisel hinnata

jaotuskavas sisalduvaid nõudeid sisuliselt. TMS § 109 lg 4 kohaselt on kohtul pädevus

jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Jaotuskava muutmine ei

oleks võimalik ilma sisuliselt hindamata jaotuskavas kajastatud nõudeid. See, et antud asjas on

hagis esitatud nõue kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava ja mitte nõue jaotuskava

muutmiseks kohtu poolt, ei oma selles küsimuses tähtsust.

Olles tutvunud kostja II poolt 16.10.2025.a esitatud nõude arvestusega leiab kohus, et nõude

arvestus on nüüdseks arusaadav ja selge. Küll aga nähtub esitatust, et kostja II on eksinud nõude

arvestamisel. Nimelt vaidlustas hageja mh kostja II nõudesummas võla sissenõudmisega seotud

õigusabikulude summa 2172 eurot. Kostja II selgituste kohaselt oli tegemist õigusalase

nõustamise ja õigusabi teenustega seoses võlgnikul tekkinud võlgnevuse ja selle

väljamõistmisega ning esitas tõendina vastava arve.

Istungil küsis hageja kostjalt II, kas see arve on reaalselt tasutud (17.11.2025.a kohtuistungi

protokolli 55:49). Kostja II vastas, et jah. Hageja küsis seepeale, et olete käibemaksu ka

arvestanud kahju hulka kuigi Apollona on käibemaksukohustuslane? (17.11.2025.a kohtuistungi

protokolli 56:27). Kostja II vastas seepeale, et tema konkreetselt raamatupidamisega ei tegele,

sellega tegeleb meie raamatupidaja, tema oskaks sellele vastata, aga mina arvan, et ta on selle

arvega käitunud nii nagu tavapäraselt käitub ehk siis seadusega kooskõlas. Hageja märkis selle

peale, et sellisel juhul käibemaksu kahju koosseisus käsitleda ei saa kuna on selle riigilt tagasi

saanud.

Kohus leiab, et see vaidlusalune summa 2172 eurot (sh käibemaks nagu nähtub tõendist) saab

olla kostja II nõude suuruse arvestamisel täiel määral arvestatud ainult siis, kui kostja II ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb ka see osa

võlgnikul kanda. Vaidlus puudub, et kostja II on käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et seega

on olnud kostja II poolt suuruses 2172 eurot selle nõude esitamine täitemenetluses

põhjendamatu, summa oleks pidanud olnud arvestatud ilma käibemaksuta. Praegusel juhul saab

kostja II käibemaksu osa endale justkui kahekordselt.

Kohus leiab, et seega on kostja II poolt täitmisele esitatud nõue vastavalt kostja II enda

selgitustele selles osas, millest nõudesumma koosneb, väär ja esitatud hagi kuulub

rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja tühistab 15.07.2024.a. Tallinna kohtutäitur E.V

poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osas, millega

määrati täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772 sissenõudja osaühing Apollona nõude ja

täitekulude katteks 60 396,51 eurot. Kohus kohustab Tallinna kohtutäiturit E.V-d koostama

tühistatud ulatuses uus jaotuskava arvestades täiteasjades nr 022/2023/7771 ja 022/2023/7772

sissenõudja osaühing Apollona poolt esitatud nõudeid üksnes põhjendatud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ja kostjad ei osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses,

jätab kohus asja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse

edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude

suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi

jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaaliselt)

Viktor Bome

Kohtunik