2-24-138190/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-138190

Kohtuasi

Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood: 559310-4697,

asukoht: Box 1252, 501 12 Borås, Sweden Lilla Brogatan 6,

Borås, 50330, Rootsi Kuningriik

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti

aadress: jurist@julianus.ee

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostja lepinguline esindaja: Denis Stepanov, e-posti aadress:

xxx

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Rediem Capital AB (hageja) ja X (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Pooled on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-24-138190 lõpetamises kompromissiga

ning paluvad Viru Maakohtul tsiviilasjas nr 2-24-138190 kinnitada kompromiss ja

lõpetada menetlus.

1.2. Hageja ja kostja pidasid kompromissläbirääkimisi, mille tulemusena hageja loobub

kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuetest.

1.3. Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole tsiviilasjas nr 2-24-138190 avalduse

aluseks olnud asjaoludest tulenevaid teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone

ja nad loobuvad tagasivõtmatult kõikidest sellistest võimalikest nõuetest.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, so 187,37 eurot Julianus Inkasso

OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-138190.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul

käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-138190 Rediem Capital AB hagi X vastu

võlgnevuse nõudes.

2. 05.12.2025 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks ja taotluse

tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Hageja palub riigilõivu osalist, so 187,37 euro

tagastamist.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult

vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus

ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-138190 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

5. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on (2) kaks päeva.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Pooled paluvad jätta tsiviilasja nr 2-24-138190 menetlusega pooltele

kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

7. Hageja taotleb kompromissis riigilõivu 187,37 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse

osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu.

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 115,27 eurot ja hagi

esitamisel täiendava riigilõivu 374,73 eurot. Kuna kohus ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu, on hagejal õigus

saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 187,37 eurot (374,73/2). Kohus

rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv 187,37 eurot tuleb tagastada hageja

taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik