2-25-13980/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-13980

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

5598,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood XXX; aadress XXX,

10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX)

Kostja T.K. (isikukood XXX; aadress XXX XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T.K.-lt (T.K.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3485,77

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 15.01.2025 – 27.08.2025 eest 234,05

eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 3754,82 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (3485,77 eurolt) alates 28.08.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3485,77

eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 73% ulatuses kostja T.K. ja

27% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 434,35 eurot.

8. Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ viivis menetluskuludelt (434,35 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27. august 2025 T.K. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja

mõista lepingust #7425739218 tuleneva põhivõlgnevuse 3677,59 eurot, intressid 523,30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 279,89 eurot; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise põhinõudelt, so 3677,59 eurolt alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; lepingust

#227420715444 tuleneva põhivõlgnevuse 569,93 eurot, intressid 22,98 eurot, haldustasu 15,60

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 43,38 euro; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise põhinõudelt, so 569,93 eurolt alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni;

sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga 22.12.2021 krediidikontolepingu nr

#7425739218, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (dtl 14-35) ning 15.02.2024 täiendava

lepingu, mille alusel suurendati krediidilimiiti 4000 euroni (dtl 36-41). Kostja kohustus maksma ka

intressi 42% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid

tagasimakseid 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid

kokku summas 5800 eurot ning kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 2774,11 eurot

(dtl 7). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja

2.12.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles

17.12.2024 lepingu üles (dtl 62-64).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga järelmaksulepingu (väikelaenuleping) nr

#227420715444, mille alusel sai kostja soetada järelmaksuga kaupa väärtuses 646 eurot (dtl 66-72).

Kostja kohustus tasuma ka intressi 11,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus

maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid summas 28,34 eurot. Hageja väidete kohaselt

on kostja teinud tagasimakseid summas 170,32 eurot (dtl 9). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 2.12.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei

tasunud ning krediidiandja ütles 17.12.2024 lepingu üles (dtl 89-91).

4. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 92-93).

2(6)

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu

sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust avalike registrite ning

kostja pangakonto väljavõtete alusel.

6. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 4.09.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud KÄPO-s 21.10.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma

kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 12.11.2025

määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise

tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

8. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

9. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 22.12.2021 ja 15.02.2024 ESTO AS

(edaspidi ka krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust nr #7425739218 (dtl 14-41)

ning järelmaksulepingust nr #227420715444 (dtl 66-72).

10. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

11. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

12. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

3(6)

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

15. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

16. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

17. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud riiklikest registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto

väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Esitatud

dokumentidest (dtl 48-53 ja dtl 77-80) nähtub aga, et nimetatud dokumendid on loodud alles

14.06.2025. Seega puudub kohtul kindel teadmine, et need andmed on ka tegelikkuses kogutud

enne laenulepingute sõlmimist. Ühtlasi ei ole tegu korrektsete pangakonto väljavõtetega, mille

puhul kohus saaks veenduda, et neid ei ole muudetud kolmandate isikute poolt. Sellest hoolimata

analüüsib kohus esitatud tõendeid.

18. Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne 22.12.2021

krediidilepingu sõlmimist on krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodi

1.08.2021 – 22.12.2021 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli

780,10 eurot kuus, nimetatud asjaolule toetub ka hageja (dtl 3). Kostjal oli varasemalt üks

laenukohustus, mille kuumakse oli summas 144 eurot. Krediidiandja on lähtunud aga kostja enda

esitatud andmetest finantskohustuste kohta ehk 130 eurot kuus, mis on tegelikkusest kohustusest

väiksem. Lisaks on kostja kinnitanud, et tema igakuised majapidamiskulud on 600 eurot kuus. Kui

kostja igakuisest keskmisest sissetulekust maha arvestada juba olemasolevad finantskohustused

ning igakuised majapidamiskulud (780,10 – 144 – 600 = 36,10 eurot), oleks pidanud krediidiandja

arusaama, et kostja ei ole võimeline võetud kohustust tagasi maksma. Krediidilimiidi suurendamisel

15.02.2024 ei ole krediidiandja üldse kontrollinud kostja sissetulekuid ega ka igakuiseid kohustusi.

Kohtule esitatud arvete (dtl 58-61) kohaselt oli kostja igakuine tagasimakse suurus ligi 200 eurot,

mille maksmiseks ei olnud kostja ilmselgelt võimeline.

19. Kostjaga teise lepingu sõlmimisel (16.02.2024 järelmaksuleping) on krediidiandja väidetavalt

kontrollinud kostja kontoväljavõtet perioodi 1.10.2023-15.02.2024 kohta. Kohtu hinnangul ei saa

nimetatud dokument kajastada korrektselt kostja kõiki kohustusi. Nimetatud perioodil pidi kostja

tegema ka eelmises punktis kajastatud krediidilepingu tagasimakseid igakuiselt, mida antud konto

väljavõttest aga üldse ei nähtu. Isegi kui eeldada, et kostja nimetatud perioodil mingil põhjusel

tagasimakseid krediidiandjale ei teinud, siis oleks pidanud krediidiandja sellisel juhul arusaama, et

kostjal on oma kohustuste täitmisega probleeme. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nimetatud

tõendi alusel ei saa veenvalt asuda seisukohale, et kostja puhul oli tegemist krediidivõimelise

isikuga.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 42% ja

11,9% aastas (vt dtl 36 ja 66). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% ja

hilisemate lepingute puhul 4,5% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks,

kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (4.

septembri 2025 kohtumäärus). Hageja nõuetele vastavat ümberarvestust ei esitanud. Eelneva tõttu

4(6)

jätab kohus intressinõude (seadusjärgse) ümber arvestamata ning kostjalt välja mõistmata. Kohus ei

pea tegema arvestusi hageja eest ning osas, milles hageja ei ole oma nõuet usaldusväärse

ümberarvestusega (s.h seadusjärgse intressi osas) põhistanud, tuleb nõue jätta rahuldamata. Vajalike

ümberarvestuste esitamata jätmise riski kannab hageja. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

21. Olukorras, kus on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei

kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

22. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr #7425739218 alusel summas 5784,20

eurot (dtl 42-47). Kostja kohustus maksma ka intressi 42% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja pidi krediiti tagamise maksmiseks teostama igakuiseid makseid, mis on vähemalt 1/60

kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on

teinud tagasimakseid kokku summas 2774,11 eurot (dtl 7).

23. Krediidiandja on võimaldanud kostjale järelmaksu lepingu nr #227420715444 alusel summas

646 eurot (dtl 66-72). Kostja kohustus maksma ka intressi 11,9% tagastamata krediidisummalt

aastas. Kostja pidi järelmaksu tasuma vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena 28,34 eurot

kuus. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 170,32 eurot (dtl 9).

24. Kuna krediidiandja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda

hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega 3485,77 eurot (6 430,2 (s.o 5784,20 +

646) - 2 944,43 (s.o 2774,11 + 170,32) = 3 485,77 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

25. Hageja on esitanud ka viiviste nõude, mille kohaselt soovib viiviste väljamõistmist alates

lepingute ülesütlemisest 15.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.2025 ning sealt edasi kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja

taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

15.01.2025 – 27.08.2025 eest kokku summas 234,05 eurot ning alates 28.08.2025 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3485,77 eurot).

26. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka seadusest tulenev sissenõudmiskulu summas 35 eurot ning

nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

29. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

5(6)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

31. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses

osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 595 * 73% = 434,35 eurot.

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (434,35 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

6(6)