2-25-105621/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-105621

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.detsember 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-105621

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi T.R. vastu võla nõudes

Hagihind

7681,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910;

aadress: Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn, 10120 XXX);

Hageja esindaja: Darina Koivunen (e-post:

Kostja: T.R. (isikukood: XXX; aadress: XXX, xxxxxxx

XXX ; e-post:).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagiavaldus.

2. Välja mõista kostjalt T.R.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks laenulepingust nr

SR3886163 tulenev võlgnevus 7434 eurot, sh põhivõlg 6112,29 eurot, intressid 825,18

eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ning kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 486,53 eurot.

3. Välja mõista T.R.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt

(6112,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates

11.12.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja T.R. kanda.

2. Mõista kostjalt T.R.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 655

eurot (s.o riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

1 (6)

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.R. (kostja) vastu 6952,96 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 24.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja anda nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-2; 17-18).

2. PLACET GROUP OÜ esitas 08.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 24-32) T.R.

vastu võla nõudes

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 12.12.2022 laenulepingu

nr SR3886163 laenusummaga 7500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku

alusel igakuiste maksetena summas 274,92 eurot (koosnes laenu põhiosast ja intressist)

10ndaks kuupäevaks alates 10.01.2023. Tagasimakseperiood oli 60 kuud. Lepingu kohaselt

oli intressimäär 36,39% aastas, krediidi kulukuse määr 48,00% ja lepingutasu 375 eurot.

Lepingutasu peeti kinni laenusummast.

Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ning oli viivituses novembri, detsembri,

jaanuari ning veebruari osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks.

Lepingu ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks (10.01.2025) oli kostja võlgnevus kokku

summas 836,43 eurot.

Krediidiandja teavitas 10.01.2025 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust

täiendava tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 24.01.2025). Kuna kostja kohustust täiendavalt antud

tähtaja jooksul ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 25.02.2025 üles.

Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 6112,29 eurot, intressi 825,18 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivist 52,63 eurot ja sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10

eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras.

Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Kostja on laenu taotlemisel esitanud Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte perioodi 14.06-

11.12.2022 kohta. Arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel tuvastati kostja sissetulek

järgmiselt: 2022 juuni 339,97 eurot, 2022 juulis 475 eurot, 2022 augustis 2375 eurot, 2022

septembris 1125 eurot, 2022 oktoobris 2625 eurot, 2022 novembris 2270 eurot ning 2022

detsembris 2785 eurot. Kokku laekus nimetatud perioodil T.R. arvelduskontole 8805 eurot

ehk nelja kuu vältel keskmiselt 2201,25 eurot. Nimetatud perioodil tuvastati laenutaotlejal

finantskohustusi kokku summas 483,06 eurot. Lisaks teostas laenuandja päringud

Creditinfi.ee ja Taust.ee. Laenuandja tuvastas T.R.-il kehtivate maksehäirete puudumise.

Maksuametilt saadud andmete alusel tuvastati maksevõlgnevuse puudumine.

Rahvastikuregistrist saadud andmete alusel selgus, et laenutaotlejal on üks ülalpeetav.

Ametlike Teadaannete registrist saadud teabe kohaselt ametlikud teadaanded T.R. kohta

puudusid. Laenutaotlusel märkis T.R. enda igakuiseks sissetulekuks (töötasu) 2000 eurot,

finantskohustuseks 108 eurot, kulu ülalpeetavale 150 eurot ning igakuisteks

majapidamiskuludeks 600 eurot. Lisaks laenutaotleja arvelduskonto analüüsi põhjal

tuvastatule (sissetulek 2201,25 eurot, finantskohustused 483,06 eurot, kulu ülalpeetavale 150

eurot ja taotletava laenu osamakse 274,92 eurot), arvestati kostja kuludeks ka igakuised

majapidamiskulud 600 eurot. Krediidivõimekus kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust

igakuise reserviga 693,27 eurot.

2 (6)

3. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega on kostjale kätte toimetatud - kostja

kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 12.08.2025 kohtule saadetud e-kirjas (dtl 155).

Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, olles analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele.

5. Kohus juhindub asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

6. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr SR3886163 alusel põhivõla tasumist summas

6112,29 eurot, intressi 825,18 eurot, sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10 eurot ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 52,63 eurot, samuti

edasiulatuvat viivist põhinõudelt (6112,29 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras.

6.1 PLACET GROUP OÜ ja kostja sõlmisid 12.12.2022 laenulepingu nr SR3886163, mille

alusel anti kostjale laenu 7500 eurot (dtl 41-44). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu summas 7125 eurot (7500-375) 12.12.2022 välja maksnud (dtl 109). Vastavalt

PLACET GROUP OÜ tarbimislaenude üldtingimuste punktile 3.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt maksegraafikule (dtl 50-53) tagasi maksta.

6.2 Eesti Panga andmetel 31.05.2022 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määra näitaja 16,30%, mis tehti statistikas kättesaadavaks 22.06.2022, oli tarbijakrediidi

kulukuse ülempiiri alusena kohaldatav alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022. Kostjale

laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,00% aastas (dtl 43), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri.

6.3 VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu

andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on

krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab

tema vajadustele ja finantsolukorrale.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt saab järeldada, et laenulepingu nr SR3886163

sõlmimisele eelnenud kostja krediidivõime kontroll oli piisav.

3 (6)

Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust tema arvelduskonto väljavõtte põhjal

perioodi 14.06.220-11.12.2022 kohta (dtl 64-103) ning teostas täiendavad päringud

Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidest, Rahavastikuregistrist ning Maksu- ja Tolliametilt

saadud teabe alusel (dtl 105-107).

Arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel tuvastati, et kostja sissetulekud olid periooditi

muutuvad ning moodustasid vastavalt 2022. aasta juunis 339,97 eurot, juulis 475 eurot,

augustis 2375 eurot, septembris 1125 eurot, oktoobris 2625 eurot, novembris 2270 eurot ja

detsembris 2785 eurot. Nimetatud perioodil laekus kostja arvelduskontole kokku 8805 eurot,

mis nelja kuu keskmisena moodustab 2201,25 eurot kuus.

Samuti tuvastati arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal olid sel perioodil

finantskohustused kogusummas 483,06 eurot kuus. Creditinfo.ee ja Taust.ee päringute

tulemusel tuvastas krediidiandja, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Maksu- ja

Tolliametilt saadud andmetest ei nähtunud kostja maksuvõlgnevusi ning Rahvastikuregistri

andmete kohaselt oli kostjal üks ülalpeetav. Ametlike Teadaannete registri andmetel

ametlikud teadaanded kostja suhtes puudusid. Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks

sissetulekuks 2000 eurot, finantskohustuste suuruseks 108 eurot, ülalpeetava kuluks 150 eurot

ning igakuisteks majapidamiskuludeks 600 eurot.

Krediidiandja ei piirdunud üksnes kostja esitatud andmetega, vaid kontrollis ja täpsustas

krediidivõime hindamisel arvelduskonto väljavõtte alusel eeskätt kostja tegelikke

sissetulekuid ja olemasolevaid finantskohustusi. Krediidivõimekuse analüüsis arvestati

keskmist igakuist sissetulekut 2201,25 eurot ning finantskohustuste suurust 483,06 eurot,

samuti laenutaotluses märgitud ülalpeetava kulu 150 eurot ja majapidamiskulud 600 eurot

ning lisaks taotletava laenu igakuist osamakset 274,92 eurot. Eeltoodud andmete põhjal läbi

viidud krediidivõimekuse analüüs näitas, et pärast kõikide kulude arvestamist jäi kostjale

igakuine rahaline reserv suuruses 693,27 eurot. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et

11.12.2022 on tehtud lihtpäring kinnisvararegistrisse ning kostjal on leitud kaks kinnisvara

objekti (dtl 106).

Seega oli krediidiandjal piisav, usaldusväärne ja ajakohane teave kostja maksevõime

hindamiseks ning puudub alus järeldada, et krediidiandja oleks laenulepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka kostja ei ole menetluses väitnud

vastupidist ega toonud esile asjaolusid, mis viitaksid krediidiandja nõuete rikkumisele.

6.4 Laenulepingu nr SR3886163 alusel oli kostja viivituses novembri, detsembri, jaanuari ja

veebruari osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja edastas

10.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg

(14 päeva) kuni 24.01.2025 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud

ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles (dtl 114). Vaatamata sellele, et kostja tegi

laenulepingu alusel tagasimakseid kokku summas 6048,26 eurot, oli kostja lepingu

ülesütlemise ajal ikkagi viivituses kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega. Seega oli

kostja enne lepingu ülesütlemist viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu

eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud ning ülesütlemine on kehtiv. Hagejal tekkis VÕS

§ 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kostja lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

6.5 Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr SR3886163 tuleneva põhivõla

6112,29 eurot. Kostja teostas laenulepingu nr SR3886163 alusel tagasimakseid kokku

summas 6048,26 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1387,71 euro ulatuses

põhiosa, 4660,53 euro ulatuses intressid ning 0,02 euro ulatuses viivised. Seega on kostjal

jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 6112,29 eurot (7500-1387,71).

4 (6)

6.6 Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva intressi tasumist summas 825,18 eurot.

VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja

võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks

ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud

protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise

eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja arvestab intressi alates 11.10.2024 (alates võlgnevuse tekkimisele järgnevast päevast)

arvestades põhiosa jääki kuni laenulepingu SR3886163 ülesütlemiseni, s.o 24.02.2025 määras

0,10% päevas. Seisuga 24.02.2025 on sissenõutavaks muutunud intressisumma 825,18 eurot.

6.7 Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude lepingu üldtingimuste, hinnakirja

ning VÕS § 1132 lg 1 alusel summas 10 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud

kostjale enne lepingu lõppemist e-posti teel 11.11, 19.11, 11.12 ja 19.12.2024 teavitused

tekkinud võlgnevuse kohta (dtl 122-132).

Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine lepingu kehtivuse ajal põhjendatud

ning hageja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud.

6.8 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust tuleneva viivise 52,63 eurot

(seisuga 07.04.2025) ning edasiulatuva viivise.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Üldtingimuste punkt 7.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu

tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära

reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses

lubatud maksimaalses määras. Punkt 7.2 näeb ette, et viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata

summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega

viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise

tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Hageja on

esitanud hinnakirja (dtl 34).

Viivist on arvestatud põhivõlalt ning viivise arvestamisel on lähtutud viivise määrast 0,021%

päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 26.02.2025 kuni 07.04.2025 on 52,63

eurot.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.04.2025

seadusjärgses määras. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades,

et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista

viivis põhivõlgnevuselt 6112,29 eurolt alates 08.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni

5 (6)

seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

486,53 eurot (52,63+433,90).

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr

SR3886163 tulenev põhivõlg 6112,29 eurot, intress 825,18 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot

ja kohtuotsuse tegemise seisuga (10.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 486,53 eurot

ning viivis põhivõlgnevuselt 6112,29 eurolt alates 11.12.2025 kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 665 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga.

Hagiavaldusest (ning selle täiendavast seletusest) ja hagiavalduse kohtule saatmise e-kirjast,

mis on saadetud hageja e-posti aadressilt ning esindajale antud volikirjast nähtub, et

lepinguline esindaja jurist Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja

asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt, menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest

hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale

hüvitamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega

seoses sõidukulusid.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 665 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

6 (6)