2-25-9286/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-9286

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9286

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.M. vastu võla nõudes

Hagihind

3287,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress: XXX, 10149 XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:

Kostja: L.M. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71065

Viljandi, XXX ; e-post:

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus liitumislepingu

alusel summas 153,67 eurot, millest põhivõlg liitumislepingu alusel on 94,21 eurot,

sissenõudmiskulu 25 eurot ja seisuga 09.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt 34,46 eurot.

3. Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 94,21

eurot alates 10.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Mõista L.M.-ilt

Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus

järelmaksulepingute alusel kokku summas 1048,07 eurot, millest 817,62 eurot

põhivõlgnevus ja 230,45 eurot viivis seisuga 09.12.2025 määraga 24% aastas.

5. Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 817,62

eurot alates 10.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni määraga 24% aastas.

6. Suuremas ulatuses jääb hagiavaldus rahuldamata.

1 (10)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.

8. Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud kokku

summas 600 eurot.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa (600 eurot) tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.06.2025 hagiavalduse L.M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõla 1672,74 eurot,

s.o. liitumislepingu alusel mobiilsete teenuste eest 94,21 eurot ja järelmaksulepingute

põhiosa 1578,53 eurot, intressivõlgnevus 101.43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1061,39 eurot. Nõudesumma kokku 2885,56 eurot. Samuti

edasiulatuva viivise alates 13.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras

24% aastas.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud kliendileping,

liitumisleping ja 9 järelmaksulepingut, millega kostja ostis Telia Eesti AS-lt erinevaid

elektroonikaseadmeid ja teenuseid. Lepingud on sõlmitud perioodil august 2018 kuni

jaanuar 2021.a.

Elektroonikaseadmed on ostetud järelmaksuga. Lepingute kohaselt kohustus kostja

tagastama järelmaksu lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel kas 48 kuu jooksul või 24

kuu jooksul (üks leping). Lepingute kohaselt lisandus ostetud kauba hinnale intress, mille

määr oli esmalt 15,90% aastas, seejärel 21,90% aastas.

Lepingutasu oli kahel esimesel lepingul 0 eurot, seejärel 15,90 eurot või 19,90 eurot.

Hageja näitab hagis ära iga lepingu kohta kujuneva krediidi kulukuse määra.

Telia Eesti AS osutas kostjale sideteenuseid ja andis üle järelmaksulepingute alusel ostetud

kaubad. Kostja kasutas Telia Eesti As teenuseid , kuid kõigi nende eest ei tasunud. Kostjale

esitatud arvetest on kostja jätnud tasumata 15 arvet kogusummas 1774,17 eurot, millest

mobiilsete teenuste eest tasumata 94,21 eurot ja järelmaksu osamakseid tasumata 1578,53

eurot. Järelmaksu intressi tasumata 101,43 eurot. Tasumata jäänud arvete maksetähtaeg oli

periood 20.06.2022-20.10.2022.a. Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles

26.08.2022. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik tasumata

järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 1578,53 eurot ja tasumata intressi summa 101,43

eurot.

Kostja põhivõlg on seega 1672,74 eurot 94,21+1578,53).

Telia Eesti Eesti AS loovutas nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 13.11.2024

hagejale.

Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt 1672,74 alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 21.10.2022 kuni hagiavalduse

2 (10)

esitamiseni 12.06.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. Hagiavalduse

esitamise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 1061,39 eurot.

Lisaks taotleb hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50

eurot. Hageja on saatnud kostjale neli tasulist meeldetuletuskirja: 11.12.2024.a esimese

tasulise kirja saatmine 15 eurot; 06.01.2025.a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot;

13.02.2025.a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.

Muud makseviivitusega tekkinud kulud on kokku 5 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

Hageja taotleb, et juhul, kui kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks ei vast,

lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg-le 1.

3. Kohus võttis 09.10.2025 hagiavalduse menetlusse, andes kostjale 21 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses

selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

4. Kostja on hagiavalduse ja kohtu 04.08.2025 määruse kätte saanud 13.09.2025.a

kättetoimetamisteatise alusel (saadetise vastuvõtja L.M. ema). TsMS § 313 lg 2, lg 3 p.1-7

kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule vastanud.

5. Kohus saatis hagejale 19.10.2025 selgitava kirja, juhtides tähelepanu vajadusele tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja tehes ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg 7

kohaselt ümberarvestused.

6. Hageja esitas 31.10.2025 selgitused ja nõude ümberarvestused juhuks kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus ei pea põhjendatuks teha asjas tagaseljaotsust TsMS 407 lg 1 alusel, kuna hagi ei

ole kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud. Ka ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu

kohustus, see on kohtu õigus.

8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

9. Esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tuvastatav, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid

kaheksa järelmaksulepingut ja kostja täitis neid järgmiselt.

9.1. Leping nr 1563544, sõlmitud 30.08.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 339,99

eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.09.2020 – 20.08.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 22. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-21. osamaksed täielikult tasutud (5,42 + 20x9,62 = 197,82) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 142,17 eurot (339,99-197,82).

9.2. Leping nr 1567241, 11.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 307,98 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024,

Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (7,35 + 19x8,71 = 172,84) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 135,14 eurot (307,98-172,84).

9.3. Leping nr 1570390, 17.09.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 192,10 eurot,

3 (10)

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2022.

Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (8,75 + 19x10,79 = 213,76) ning kui

arvestada kui maksed põhiosa katteks, siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole.

9.4. Leping nr 1570433, 17.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 358,40 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (8,20+ 19x11,89 = 234,11) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 124,29 eurot (358,40-234,11).

9.5. Leping nr 1574152, 22.09.2020. . Kostja sai kauba järelmaksuga summas 327,80 eurot.

Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 25,00 eurot

seega jäi kostjal tasuda põhiosa 302,80 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma

maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (6,10+ 19x10,14 = 198,76) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 104,04 eurot (302,80-198,76).

9.6. Leping nr 1590329, 30.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 236,90 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (3,53+ 19x8,07 = 156,86) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 80,04 eurot (236,90-156,86).

9.10. Leping nr 1625752, 30.09.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 212,50 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.10.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 20. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-19. osamaksed täielikult tasutud (4,32+ 18x7,30 = 135,72) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 76,78 eurot (212,50-135,72).

9.11. Leping nr 1646550, 13.11.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 156,20 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2024.

Kostja on võlgnevuses alates 19. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-18. osamaksed täielikult tasutud (4,15+ 17x5,41 = 96,12) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 60,08 eurot (156,20-96,12).

9.12. Leping nr 1722130, 11.01.2025. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 248,70 eurot.

Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 16,08% kauba kogumaksumusest, s.o 40,00 eurot

seega jäi kostjal tasuda põhiosa 208,70 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma

maksegraafiku alusel 20.2.2021 – 20.01.2025.

Kostja on võlgnevuses alates 17. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse,

et kostjal on 1-16. osamaksed täielikult tasutud (5,92+ 15x7,18 = 113,62) ning kui arvestada

kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 95,08 eurot (208,70-113,62).

10. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega, seda märgib hageja ka

hagiavalduses. Kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk

krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

4 (10)

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on hagiavalduses ära näidanud, s.h. alusandmetega, milline on iga

tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse määr. See on piirides 16,59% -33,23%. Lepingute

sõlmimise ajal perioodil 11.09.2020-11.01.2021 oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr sellel perioodil ehk 01.07.2020-01.072021 seisuga 61,56% aastas ja

60,27 % aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

11. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1)

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 4 järgi Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2

viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija

krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

VÕS § 4034 lg 2 järgi Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises

lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3

ja lõikes 7 sätestatust.

12. Hagiavaldusest ja lisatud krediidiotsuste tekstist nähtub, et krediidiandja on pidanud

võimalikuks pakkuda kliendile krediiti täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli

tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ja konto väljavõtte esitamise

nõudeta. Sellest sõnastusest on selge, et krediidiandja ei täitnud sellekohaseid VÕS §

4034 lg 1 ja lg 2 nõudeid.

12.1.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1563544 sõlmimisel 30.08.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed, On viidud läbi kliendi

taustakontroll , krediidivõimelisuse hindamine ja esitatud krediidiotsuse üksikasjad (dtl 47-

50, 96-103). On hinnatud kliendi maksekäitumist Telia arvete tasumisel ja muude

lepinguliste teenuste kasutamisel, aga ka Teliast väljaspool. Andmed on võetud Creditinfost

(maksehäired puuduvad) ja avalikest registritest (rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliamet),

neid andmeid kasutati kliendi poolt esitatud andmete kontrollimiseks.

Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks

täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate

dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.2. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1567241 sõlmimisel 11.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas

5 (10)

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.3. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1570390 sõlmimisel 17.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Arvessevõetud tasutakontroll

(krediiditaotluse andmed, maksevõime hindamise tulemused, krediidivõimelisuse hindamine

ja krediidiotsuse üksikasjad) on identsed eelmistega (dtl 55-58, 112-119). Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.4. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1570433 sõlmimisel 17.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Taustakontrolli ja

krediidiotsuse andmed on samad, mis eelmiste lepingute puhul (dtl 59-62, 120-127).

Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks

täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate

dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.5. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1574152 sõlmimisel 22.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Ka siin on muutunud üksnes

kostja finantskohustus Telia ees- Telia järelmaks on nüüd 124,88 eurot, kokku

finantskohustused 524,88 eurot. Muud kogutud andmed, taustakontroll ka krediidiotsuse

tulemused samad, mis eelmiste lepingute puhul (dtl 67-70, 136-143). Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.6. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1590329 sõlmimisel 30.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed.. Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.7. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1625752 sõlmimisel 30.09.2020 on olnud aluseks

kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.8. Maksevõime hindamisel lepingu nr 1646550 sõlmimisel 13.11.2020 on olnud

aluseks kostja taotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.9. , Maksevõime hindamisel lepingu nr 1722130 sõlmimisel 11.01.2021 on olnud

aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta.

13. VÕS § 4034 lg 9 järgi Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava

krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist,

ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning

hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri

muutmist.

Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus tarbijast krediidisaaja (kostja) on kasutanud

6 (10)

krediidilimiiti (suurendanud kasutusse võetud krediidisummat) väga lühikeste ajavahemike

järel pigem väikeste summade kaupa üheksal korral järjest, kuid kogusummas on

tagastamata krediidisumma kujunenud märkimisväärseks, lisandub lepinguline intress.

Kostja krediidivõime, tarbimisharjumuste kontrollimise ja sissetuleku stabiilsuse kohta

andmete kogumist ei ole hageja tõendanud.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast laenutaotlusest ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kogunud ja esitanud piisavalt andmeid, et veenduda

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises, krediidiandja ei ole ka ise veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Krediidiandja on hinnanud üksnes kostjalt endalt saadud

andmeid, s.h. ei ole kontrollitud kostja muude maksekohustuste olemasolu, kostjalt ei ole

küsitud täiendavaid andmeid ega kontoväljavõtet. Seda vaatamata faktile, et kostjaga on

sõlmitud kaheksa järelmaksulepingut lühikese aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja täitnud kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et L.M. on rikkunud Telia Eesti AS-ga sõlmitud

lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust, s.h. järelmaksukohustust ja hagiavalduse

esitamise seisuga 12.06.2025 on tal esitatud arvete alusel tasumata järelmaksulepingutest

tulenev põhivõlgnevus summas 817,62 eurot.

Võttes aluseks VÕS § 4034 lg 7, on hageja esitanud kostja võlgnevuse ümberarvestuse,

lugedes kõik kostja polt tehtud maksed põhinõude katteks. Hageja poolt tehtud

7 (10)

ümberarvestuse järgi on kostjal tasumata järelmaksulepingutest tulenev põhiosa võlgnevus

ja hageja palub kohtul mõista kostjalt välja tasumata põhiosalt viivis lepingujärgses

määras ehk 24% aastas alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast.

Kohus nõustub hageja põhjendusega, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Hageja on iga lepingu kohta näidanud ära lepingust

tuleneva kohustuse täitmise lõpptähtpäeva, mis oli kokku lepitud pooltevahelises lepingus.

Kohus on arvutanud viivise kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast ehk lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast. Nii kujuneb põhivõlale lisanduv viivis

lepingujärgses määras ehk 24% aastas järgmiselt:

14.1. Leping nr 1567241, põhiosa võlgnevus 142,17 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 44,46 eurot;

14.2. Leping nr 1570390, põhiosa võlgnevus 135,14 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 39,52 eurot;

14.3. Leping nr 1570390, põhiosa võlgnevus 0 eurot, viivis 0 eurot;

14.4. Leping nr 1570433, põhiosa võlgnevus 124,29 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 36,34 eurot;

14.5. Leping nr 1574152, põhiosa võlgnevus 104,04 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 30,42 eurot;

14.6. Leping nr 1590329, põhiosa võlgnevus 80,04 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 23,41 eurot;

14.7. Leping nr 1625752, põhiosa võlgnevus 76,78 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 20,94 eurot;

14.8. Leping nr 1646550, põhiosa võlgnevus 60,08 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 15,17 eurot;

14.9. Leping nr 1722130, põhiosa võlgnevus 95,08 eurot, viivis lepingujärgses määras 24%

aastas seisuga 09.12.2025 20,19 eurot.

Kokku on kostja võlgnevus järelmaksulepingutest tulenevalt 1048,07 eurot, millest 817,62

eurot põhivõlg ja 230,45 eurot viivised.

15. Põhjendatud on ka liitumislepingute alusel mobiilsete teenuste eest tasumata võlgnevuse

94,21 eurot väljamõistmise kostjalt. Hageja taotleb sellest võlgnevuselt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk seadusjärgses määras.

Kohtuotsuses tegemise seisuga (09.12.2025) on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue

mobiilsete teenuste võlalt 34,46 eurot.

Hageja palub viivise väljamõistmist kostjalt kuni nõude täitmiseni, mis on kooskõlas VÕS §

113 lg.1 esimese lausega.

16. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot.

Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel

kuupäevadel: 11.12.2024 esimene tasuline kiri 15 eurot; 06.101.2025 teine tasuline kiri 5

eurot, 13.02.2025 kolmas tasuline kiri 5 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS §

1132 lg 1 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult

meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega

8 (10)

tekkinud kulusid 5 euro ulatuses. Põhjendatuks saab pidada sissenõudmiskulusid summas 25

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus

rahuldab hagi umbes pooles ulatuses, mistõttu on põhjendatud kulude võrdne kandmine.

18. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 420 eurot ja õigusabikulud 845 eurot (hagiavalduses). Menetluse

lõpudokumendis palub hageja õigusabikulude hüvitamist summas 1098,50 eurot.

19. Riigilõivu suurus 420 eurot lähtudes hagi hinnast ja tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

20. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega.

Samataolisi nõudeid on kohtute menetluses massnõuetena hulgaliselt, kusjuures nõuete

menetlemisel tekkivad vaidlusküsimused, s.h. vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kontrollimise vajadus esineb samuti hulgaliselt. Sama hageja on neis vaidlustes

osalenud püsivalt. Seetõttu on sellistest vaidlustest kujunenud tüüpilised kohtuasjad, milles

on välja kujunenud ja kujundatud standardsed dokumendid, struktuur, ka tehnilised võtted

(nt fotografeeritud teksti kasutamine). Sellele vaatamata ei ole hageja oma praktikat

muutnud, korduvad samad puudujäägid nõude sisus. Menetluse tagasihoidliku keerukuse

juures arvestab kohus ka sellega, et kostja ei ole vastust esitanud ning kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma

käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud

õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu pigem keskmisest kõrgemale määrale. Arvestades

asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Ajakulu (6,5 tundi) peab

kohus mõistlikuks. Vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, on 780 eurot.

Kohus peab hageja põhjendatud menetluskuluks 1200 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja

hageja õigusteenuse kulu 780 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pool

menetluskulust ehk 600 eurot, pool menetluskulust jääb hageja kanda.

21. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

9 (10)

10 (10)