3-25-4493/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4493

Määruse kuupäev

9. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla 3. novembri

2025. a ambulatoorsest epikriisist ebaõigete andmete

kustutamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 3. august kuni 2. detsember 2025 kohta.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) kinnitas 3. novembril 2025 X (kaebaja) kohta

ambulatoorse epikriisi samal päeval toimunud õe iseseisva vastuvõtu kohta. Õde kirjeldab

epikriisis kaebaja vastuvõttu, sh vastuvõtu kulgu, kaebaja käitumist, tema kirjeldatud

terviseprobleeme, talle väljastatud ravimeid jne.

2. Kaebaja esitas 13. novembril 2025 IVKH-le avalduse, milles väljendab rahulolematust

tema kohta 3. novembril 2025 tervisekaarti kantud andmete osas. Tervisekaarti kantud

andmed ei seondu kaebaja tervise ja raviga ning on valed ja kompromiteerivad. Sellised

andmed tuleb tervisekaardist eemaldada.

3. IVKH selgitas 20. novembri 2025. a vastusega nr 1.7-1/439-1 kaebajale, et

tervishoiutöötaja dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku teabe, sh vajadusel

3-25-4493

kõik vastuvõtu käigus toimuva. Dokumenteerimise eesmärk on tagada seisundi, käitumise,

terviseandmete ja teenuse osutamise käigu täpne, tõenduspõhine ja järjepidav kirjeldamine.

Tervishoiutöötajad on toiminud dokumenteerimisel õiguspäraselt.

4. Kaebaja esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha IVKH-le

ettekirjutuse kustutada kaebaja tervisekaardist ebaõiged ja kompromiteerivad andmed.

Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ning sulgeda infosüsteemis kaebaja

isikuandmed, mille õigsust ta vaidlustab. Kaebaja ei nõustu IVKH 20. novembri 2025. a

vastusega nr 1.7-1/439-1. Tervishoiutöötajate tegevus on ebaprofessionaalne. Kaebaja

tervisekaart peaks sisaldama üksnes kaebaja terviseprobleeme ning mitte subjektiivset

hinnangut kaebaja tegevusele. Ebaõigete andmete kajastamine rikub kaebaja subjektiivseid

õigusi ning diskrediteerib ja solvab kaebajat, kuivõrd ka teised tervishoiutöötajad näevad

infosüsteemi kantud teavet. Kaebajal on õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist. Kaebaja

taotleb tõendite kogumist, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja avaldatavas

kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga asendamist.

5. IVKH esitas kohtule 9. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid ning vaidlusaluse ambulatoorse epikriisi.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorsest

epikriisist ebaõigete andmete kustutamist. Samuti nõuab kaebaja esialgse õiguskaitse korras

HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vaidlusaluses epikriisis vastavate andmete varjamist kuni

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7.1. Tervishoiuteenuse osutaja osutab vanglas tervishoiuteenuseid vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele

(vangistusseaduse § 52 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad võlaõigusseaduse

(VÕS) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted ning vastavalt VÕS §-le 769 peab

tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt

dokumenteerima. TTKS § 42 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel

kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud

klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.

Tervishoiuteenuste dokumenteerimise täpsemad tingimused ja kord on kehtestatud

sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 56).

7.2. Määruse nr 56 § 2 lg 2 kohaselt on epikriis sünnitusabi- või haigusjuhu kokkuvõte.

Kaebaja kohta tervishoiuteenuse osutamise raames koostatud epikriisid, sh vaidlusalune 3.

novembri 2025. a haigusjuhu kokkuvõte, on erinevatele tervishoiutöötajatele nähtavad, kuid

seal kirjeldatud asjaolud, antud hinnangud jne ei ole neile siduvad. Tervishoiutöötajatel on

võimalik küll andmetega tutvuda, kuid nad saavad ning peavad tegema raviotsuseid vastavalt

kaebaja konkreetsetele ravivajadustele. Asjaolu, et kaebaja hinnangul võib vaidlusaluses

epikriisis kirjeldatu kaebajat tervishoiutöötajate jaoks diskrediteerida ja on kaebaja jaoks

3-25-4493

solvav, võib küll põhjustada kaebaja heaolu langust, kuid ei saa talle kaasa tuua ülemääraseid

kannatusi. Seega ei saa pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet intensiivseks.

7.3. Samuti ei ole tervishoiutöötaja 3. novembri 2025. a vastuvõtu dokumenteerimisel

õigusvastaselt käitunud. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida

tervishoiuteenuse osutamisel kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist

tulenevalt tähtsust (määruse nr 56 § 3 lg 3). See hõlmab nii vastuvõtu kui ka patsiendi

tegevuse ja käitumise kirjeldust, patsiendi terviseprobleeme, tervishoiuteenuse osutaja

ravisoovitusi, välja kirjutatud ravimeid jne. Õigusaktidest ei tulene, et epikriisis võivad

kajastuda üksnes patsiendi kirjeldatud või tal tuvastatud terviseprobleemid ning talle määratud

ravi, uuringud vms. Otsustuse, mis tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust omab,

teeb tervishoiuteenuse osutaja. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et

tervishoiuteenuse osutaja koostaks ambulatoorse epikriisi tema soovitud sõnastuses ja viisil.

Ühtlasi ei ilmne kohtule, et IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorne epikriis sisaldaks

ebakohaseid andmeid. Epikriis sisaldab tervishoiuteenuse osutaja vaatest 3. novembril 2025

toimunud vastuvõtu kirjeldust ning kaebaja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses

esitatud väited ei lükka epikriisis kirjeldatut ümber, vaid pigem kinnitavad haigusjuhu

kokkuvõttes kirjeldatud sündmuse asjaolusid. See, et kaebaja ei soovi vastava teabe epikriisis

kajastumist, ei ole määrava tähendusega. IVKH on õigesti märkinud, et tervishoiuteenuse

osutamise dokumenteerimisel tuleb tagada patsiendi seisundi, käitumise, terviseandmete ja

teenuse osutamise käigu täpne, tõenduspõhine ja järjepidav kirjeldamine. Põhjalik teave

isikule varasemalt osutatud tervishoiuteenuste kohta aitab tervishoiutöötajatel võimaldada

isikule tulevikus asjakohast ja kvaliteetset ravi, arvestades sealjuures ka nt patsiendi

eripäradega. Kohus ei tuvasta 3. novembri 2025. a vastuvõtu dokumenteerimisel vigu, mis

võiks tingida kaebuse rahuldamise.

7.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis

peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse

tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise

määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).

8.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS

§ 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 3. august kuni

2. detsember 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tema

sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated

on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada

kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

8.2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

3-25-4493

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul puudub kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.

juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). IVKH 3. novembri 2025. a ambulatoorne

epikriis ja seal antud hinnangud ei ole teistele tervishoiuteenuse osutajatele siduva

iseloomuga. Igal tervishoiuteenuse osutajal on võimalik teha individuaalseid otsustusi kaebaja

ja tema ravivajaduse kohta. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi asjaolu, et kaebaja 3.

novembri 2025. a epikriisis kirjeldatuga ei nõustu. Kohtule ei ilmne, et esineks kiireloomuline

vajadus kaebaja kirjeldatud andmeid vaidlusaluses epikriisis varjata.

8.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider