2-25-116088/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-116088

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi R.V vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1325,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Elisa Eesti AS, rk 10069659, asukoht: Sõpruse pst. 145,

Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

KOSTJA

R.V, ik XXX , elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.V-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks 15.03.2024 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx, 15.03.2024 nutikindlustuse lepingust nr.

xxxx ja 01.05.2024 – 01.08.2024 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 882,11 eurot

ja 09.12.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 274,08 eurot.

3. Välja mõista kostjalt R.V-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis määraga 0,065% päevas põhivõlgnevuse (882,11 euro) tasumata

jäägilt alates 10.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 882,11 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt R.V-lt hageja Elisa Eesti

AS kasuks menetluskulude katteks 420 eurot.

5. Välja mõista kostjalt R.V-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt

(420 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja R.V menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 19.06.2025 esitas Elisa Eesti AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 30.09.2025 Viru Maakohtule hagi R.V vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja R.V ja Elisa Eesti AS 15.03.2024 osamaksetega vara

müügilepingu nr xxxx, seadme Apple iPhone 15 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli

889 eurot, tasumise periood 18 kuud ning igakuise osamakse suurus oli 49,389 eurot.

2.1. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS §

402 lg 1 mõistes. Igasugune järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping. Seadus eristab nn

tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning

tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt VÕS §

401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme

finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1

kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis

sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse

saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või

muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate

osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Seega kuna

järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid, ei ole tegemist

krediidilepinguga.

Ka EL direktiiv 2008/48/EÜ artikli 2 punkt f näeb ette, et direktiivi ei kohaldata

krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist,

ja krediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille

puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid.

2.2. 15.03.2024 sõlmisid pooled ka nutikindlustuse leping nr. xxxx kindlustusobjekti Apple

iPhone 15 kindlustamiseks, kindlustusmaksega 10,99 eurot kuus.

2.3. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste

eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud

26.07.2024 (dtl 57).

2.4. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole

arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

01.05.2024

2042575923

60,38

18.05.2024

01.06.2024

2042874234

60,38

18.06.2024

01.07.2024

2043286692

60,38

18.07.2024

01.08.2024

2043635810

700,97

18.08.2024

Kokku

882,11

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 882,11 eurot.

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhiosalt 882,11 eurolt alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 19.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2025 (s.o. 408

päeva eest) määraga 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 233,94 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis alates 01.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

0,065% päevas.

2.6. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme

s.o isa E R.V vahendusel 15.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul

alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja

kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Menetlusse võtmise määrusega andis kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele

kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid

on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 15.10.2025, seega oli kohtu poolt

määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 29.10.2025. Kostja kohtule vastanud ja

vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1

nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja R.V vahel

15.03.2024 osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx, 15.03.2024 nutikindlustuse lepingust nr.

xxxx ning kostjale perioodil 01.05.2024 – 01.08.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et

kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 882,11

eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgse määraga

0,065% päevas alates 19.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2025 kokku summas

233,94 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punkti

6.10 kohaselt määraga 0,065% päevas põhinõudelt 882,11 eurolt alates 01.10.2025 – 09.12.2025

(k.a) 70 päeva eest, mis moodustab 40,14 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes

eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2025 seisuga

kokku summas 274,08 eurot (233,94 + 40,14).

9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 10.12.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 882,11 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 608,03 eurot (882,11 –

274,08).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 280 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

13. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot

(käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses

hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

14. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

15. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

16. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja

esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud

suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas

ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

17. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

18. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 420 eurot (riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik