2-25-124714/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

09.12.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-124714

Tsiviilasi

N.X, M.G avaldus S.W vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: N.X (isikukood XXX)

Hageja II: M.G (isikukood XXX)

Hageja II seaduslik esindaja: W.J (isikukood XXX)

Kostja: S.W (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest osaline keeldumine,

kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N.X avalduse S.W vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Menetleda M.G (isikukood XXX) ja S.W (isikukood XXX) kompromisslepingut

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel enne hagita menetluse alustamist.

Kinnitada M.G ja S.W sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1. S.W (ik XXX) on kohustatud igakuiselt tasuma oma alaealisele lapsele M.G-le (ik

XXX) ülalpidamiseks elatist summas 301,74 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas, alates 01.10.2025 kuni M.G

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.11.2031.

2.2. Elatis makstakse jooksva kuu 15. kuupäevaks W.J pangakontole XXX,

Swedbank AS, selgitusega „S.W, elatis“. Maksete teostamisega seotud pangakulud

kannab S.W.

2.3. S.W on kohustatud tasuma elatisevõlgnevuse 2025. a oktoobrikuu eest summas

301,74 eurot hiljemalt 31. jaanuariks 2026.

2.4. Pooled kinnitavad, et S.W tasus M.G ülalpidamiseks 2025. a novembrikuu eest

elatise täies ulatuses, s.o 301,74 eurot.

2.5. Juhul kui S.W viivitab täielikult või osaliselt elatise kuumakse või võlgnevuse

tasumisega, siis W.J-il on õigus pöörata kompromissi sundtäitmisele.

2.6. Pooled kinnitavad, et nendel puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded, mis

tuleneksid otseselt või kaudselt tsiviilasjas nr 2-25-124714 käsitletud asjaoludest,

välja arvatud nõuded ja kohustused, mis tulenevad käesolevast kompromissist.

2.7. Selguse huvides märkivad pooled, et kuna N.X (hageja I) sai täisealiseks

2-25-124714

menetluse kestel, siis otsustavad tema ja S.W menetluse jätkamise iseseisvalt ja

kompromissis N.X nõudeid ei arvestata.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste kompromissilepingus märkimata menetluskulud nende endi

kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitamise osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse N.X nõude menetlusse võtmisest keeldumise

osas Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.X ja M.G esitasid 18.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 603,48 euro elatise saamiseks (elatise nõue mõlema lapse osas summas 301,74

eurot). Kohus tegi 20.10.2025 võlgnikule makseettepaneku. Makseettepaneku kättesaamist

ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks

vastuväite esitamisega 30.10.2025. Pärnu Maakohtu 05.11.2025 määrusega anti asi üle

menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohus jättis 25.11.2025 avalduse käiguta ning kohustas N.X-i ja M.G-d

põhjendama nõudeid hagiavaldusele ettenähtud vormis. M.G ja S.W esitasid 08.12.2025

kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

M.G ja S.W avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise

tagajärgedest. Menetlusosalised on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele

määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. M.G ja S.W paluvad kompromissi kinnitada

kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et N.X osas tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda ning kinnitada

M.G ja S.W vahel sõlmitud kompromiss.

N.X nõude osas menetlusse võtmisest keeldumine

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2 (4)

2-25-124714

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1 ja 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama: 1)

alaealine laps; 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna N.X sai

täisealiseks, ei saa tema nimel elatise väljamõistmise hagi esitada lapsevanem. N.X-il on

õigus pöörduda kohtusse iseseisvalt ja teisel õiguslikul alusel (elatis täisealisele lapsele).

Kohus on selgitanud seda käiguta jätmise määruses ning pooled on teatanud, et N.X ja S.W

otsustavad menetluse jätkamise vajaduse eraldi M.G nõudest.

Kohus leiab, et kuna N.X emal ei ole õigust nõuda elatist N.X-ile kui alaealisele lapsele, siis

ei ole võimalik esitatud avaldusega ka eesmärki saavutada. N.X ei ole enda nimel põhjendatud

hagiavaldust esitanud. Seega tuleb N.X nõude osas avalduse menetlusse võtmisest keelduda

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. N.X-il on õigus pöörduda kohtusse iseseisvalt ja nõuda elatist

endale kui täisealisele lapsele. Kohus märgib, et kuna N.X ja M.G elatise nõuete alused on

erinevad, siis ei ole neid menetluslikult otstarbekas ühes menetluses menetleda.

6. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu

menetluses.

7. TsMS § 372 lg 5 alusel võib avaldaja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale esitada määruskaebuse.

Kompromissi kinnitamine

8. TsMS § 491 lg 3 kohaselt kohaldatakse lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu

kiirmenetlusele maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos

sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 494 lg 6 alusel teatab kohus avaldajale vastuväitest ja selle

esitamise ajast. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise

maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole

soovinud sel juhul menetluse lõpetamist.

9. Antud juhul esitas võlgnik vastuväite ja seetõttu andis Pärnu Maakohus nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus leiab, et ka elatise nõude

esitamisel on menetlusosalistel võimalik enne maksekäsu tegemist või enne hagi menetlusse

võtmist esitada kohtule kompromissileping TsMS § 486 lg 1 p 3 alusel. Kohus menetleb

selliselt esitatud kompromissilepingut TsMS § 486 lg 4 alusel, st TsMS §-des 430 ja 431

sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

10. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3

esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

11. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

12. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest kompromissis.

Kohus selgitab siiski menetlusosalistele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui

3 (4)

2-25-124714

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

13. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi

sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on

menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.

14. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

15. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse

välistamises. Seega ei ole kohtumäärus kompromissi kinnitamise osas edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

4 (4)