2-25-10641/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

9. detsember 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-10641

Julianus Inkasso OÜ hagi S.R.-i vastu LHV Finance AS-ga

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4262873 tuleneva

põhivõlgnevuse 246,73 euro, intressi 23,04 euro, viivise

lepingu kehtivuse ajal 27.06.2023 seisuga 1,26 euro,

sissenõutavaks muutunud viivis 74,13 euro ja täiendava

viivise 14,90% aastas arvestatuna 246,73 eurolt alates

04.07.2025 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

381,92 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553)

Hageja lepinguline esindaja

Kristiine Urb

Kostja

S.R. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S.R.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr 4262873

tulenev põhivõlgnevus 216,73 eurot, intress 23,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

80,53 eurot ja viivis põhinõudelt (216,73 eurolt) alates 10.12.2025 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni määraga 14,90% tasumata põhivõlalt aastas. Eelnevat ületavas osas jätta hagi

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud S.R.-i kanda.

4. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista S.R.-ilt

Julianus Inkasso OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 300 eurot ning

viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 280 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

HAGEJA NÕUE JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi S.R.-i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

3. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 19.10.2025 Ametlikes

Teadaannetes. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud (03.11.2025).

4. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

5. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul

sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20-23).

6. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 04.04.2022 LHV Finance AS-ga järelmaksu

müügilepingu nr 4262873, mille alusel müüs Antista AS kostjale kauba, kuivatiga pesumasina

LG F2DV5S7S0E, kogumaksumusega 499,99 eurot. Lepingu kohaselt finantseeris faktoor

kostjat kauba omandamiseks 499,99 euro ulatuses ning kostja kohustus tasuma faktoorile

krediidisumma koos intressi ja lepinguliste kõrvalkuludega lepingus sätestatud tingimustel ja

tähtaegadel. Kostja ja faktoor leppisid kokku, et kostja tasub krediidisumma tagasi 24 igakuise

maksega, millest iga-aastase intressimääraga 14,90% (0,04% päevas) arvutatud osamaksed olid

28,12 eurot kuus (v.a esimene makse 29,41 eurot ja viimane makse 28,17 eurot). Pooled leppisid

kokku ka 19,90 eurose lepingutasu, mis jaotati igakuisteks makseteks summas 0,83 eurot (v.a

viimane makse 0,81 eurot).

7. Järelmaksulepingu üldtingimuste kohaselt hõlmab krediidikulu kõiki kulusid, intressi,

lepingutasu, kuutasusid ja muid faktoorile lepingu sõlmimisel teadaolevaid tasusid, mis

väljendatakse aastase protsendimäärana krediidisummast, lähtudes eeldusest, et lepingut

täidetakse tähtaegselt. Vastavalt lepingu eritingimustes märgitule oli krediidikulukuse määr

34,93% aastas ning krediidikulukuse kogusumma 676,22 eurot.

8. Kohus on tuvastanud, et kostja ei täitnud järelmaksulepingust tulenevaid maksekohustusi.

Laenuandja saatis kostjale 13.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles olid välja toodud

tasumata igakuised maksed: arve nr SI5711555 summas 28,12 eurot (tähtaeg 10.04.2023), arve

nr SI5760661 summas 28,12 eurot (tähtaeg 10.05.2023) ning arve nr SI5809647 summas 28,12

eurot (tähtaeg 10.06.2023). Hoiatuses viidati lepingu üldtingimuste punktile 8 ning anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 27.06.2023, selgitades, et võla tasumata jätmise

korral ütleb laenuandja lepingu 28.06.2023 erakorraliselt üles ning kogu tagastamata

krediidisumma koos kõrvalnõuetega muutub koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud

hoiatuses määratud tähtajaks võlgnevust ning hageja ütles lepingu 28.06.2023 üles. Lepingu

lõppemise seisuga oli kostja koguvõlgnevus 315,93 eurot, koosnedes krediidisummast 281,73

eurot, intressivõlgnevusest 23,04 eurot, viivisest 1,26 eurot ja võlamenetlustasust 10 eurot.

Pooled olid lepingus kokku leppinud intressimäära 14,90% aastas ning lepingutasu 19,90 eurot,

mis tasuti osamaksetena vastavalt lepingutingimustele. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, kui pooled on selles kokku leppinud, ning

järelmaksulepingu punktis 4.3 olid pooled selleks kohustuseks selgelt kokku leppinud. Kostja

jättis intressimaksed summas 23,04 eurot tasumata. Hageja nõuab samuti lepingujärgset viivist

14,90% aastas ehk 0,04% päevas tasumata summadelt. Lepingus oli kokku lepitud, et viivise

määr vastab lepingulisele intressimäärale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt

summas 246,73 eurot alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 28.06.2023 kuni hagi esitamise

ajani, milleks kujunes 74,13 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja täiendava viivise

samalt summalt alates 03.07.2025 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kohus on samuti

tuvastanud, et LHV Finance AS loovutas käesolevast lepingust tulenevad nõuded koos

kõrvalkohustustega 30.06.2023 Intrum Investment No. 2 DACle, kes omakorda loovutas need

13.08.2023 Aktsiaselts Julianus Portfoliole. Julianus Portfolio AS ühines 23.10.2023

ühinemislepingu alusel Julianus Inkasso OÜga ning 09.01.2024 kustutati Julianus Portfolio AS

äriregistrist. ÄS § 391 lg 4 kohaselt läksid kõik ühendatava ühingu varad ja kohustused,

sealhulgas käesolev nõue, üle ühendavale ühingule, Julianus Inkasso OÜ-le, kes on seega hageja

õigusjärglane.

9. Kohus leiab, et poolte vahel 04.04.2022 sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 tähenduses, kus kostja tegutses tarbijana ning LHV Finance AS krediidiandjana majandus-

ja kutsetegevuses. Kohus hindab, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hinnanud kostja krediidivõimelisust VÕS § 403⁴ lg-te

6 ja 7 kohaselt. Krediidiandja selgitas 05.03.2024 antud teabes (lisa 2), et krediidivõimelisuse

hindamiseks kasutatakse nii kliendi esitatud andmeid kui ka sise- ja väliseid andmebaase, mida

töödeldakse vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele ning mille põhjal tehakse lõplik

krediidiotsus. Kohus hindab, et krediidiandja kogus ja analüüsis kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisavalt andmeid ega ületanud krediiditoote krediidikulukuse määraga 34,93%

VÕS § 406² lubatud piirmäärasid.

10. Kohus tuvastab, et krediidiandja kogus kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid nii

kostjalt endalt kui ka välistest registritest ja oma andmebaasidest. Kostja esitas krediiditaotluse

04.04.2022 ning kinnitas esitatud andmete õigsust. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid

Maksu- ja Tolliameti maksutõendi ning Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto andmete kaudu,

analüüsides taotlusele eelneva kuue kuu perioodi sissetulekuid. Tuletatud keskmiseks

regulaarseks ja stabiilseks netosissetuleku suuruseks oli 678,75 eurot kuus. Kuigi kostja ei

deklareerinud ühtegi kehtivat kohustust, arvestas krediidiandja konservatiivse metoodika alusel

hüpoteetilisi kohustusi 188,50 euro ulatuses.

11. Krediidiandja kontrollis kostja varasemat maksekäitumist maksehäireregistritest ning

sisemistest andmebaasidest, tuvastades maksehäirete puudumise. Lisaks arvutati krediidiandja

metoodika alusel kostjale LHV skoor, mis jäi aktsepteeritavasse vahemikku, võimaldades teha

positiivse krediidiotsuse. Krediidiandja hinnatud maksimaalseks täiendavaks igakuiseks

finantskohustuseks oli 164 eurot, mille piiresse 28,12 euro suurune kuumakse selgelt jäi.

12. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust

piisava põhjalikkusega, kasutades objektiivseid ja kontrollitavaid andmeid, ning järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403⁴ tähenduses.

13. Hageja tugineb VÕS § 113² lg-le 2 p-le 3 ja väidab, et enne hagi esitamist viis Intrum

Estonia AS läbi kohtuvälise sissenõudmise ning seetõttu lisandusid nõudele sissenõudmiskulud

summas 50 eurot. Hageja hinnangul oli tal õigus nõuda tarbijalt tasuliste meeldetuletuskirjade

tasu kuni seadusega lubatud 30 euro ulatuses, kuna pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kuni 30 eurot, sh

esimese tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ja iga järgneva kirja eest kuni 5 eurot.

Kostja tasus 15.01.2025 hagejale 65 eurot, millest hageja luges 30 eurot tasutuks

sissenõudmiskulude katteks VÕS § 415 lg 2 alusel ning 35 eurot põhinõude katteks, vähendades

põhivõla summani 246,73 eurot. Kohus ei pea hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist

põhjendatuks ulatuses, milles puuduvad tõendid nende kulude tegeliku tekkimise kohta. Hageja

ei ole kohtule esitanud dokumente ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tasuliste

meeldetuletuskirjade saatmist kostjale lepingu kehtivuse ajal või pärast lepingu lõppemist. Kohus

arvestab 15.01.2025 tehtud makse 65 euro ulatuses põhinõude katteks, mistõttu jääb kostjal

tasuda põhivõlg 216,73 eurot.

14. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja esitatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud

osaliselt. Kostja on jätnud täitmata järelmaksu müügilepingust nr 4262873 tulenevad

maksekohustused ning põhjustanud lepingu ülesütlemise. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 216,73 eurot, lepingujärgse intressivõlgnevuse

23,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 80,53 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt

välja jooksva viivise määraga 14,90% tasumata põhivõlalt aastas alates 11.12.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

15. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (140 eurot) ja kulutused õigusabile (422,50 eurot). Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 160 eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021

määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu

ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine,

kogumine ning nende analüüs, samuti hagiavalduse koostamine, lisade koondamine ja

komplekteerimine ning hagi esitamine kohtule on käsitatavad vajalike menetlustoimingutena.

Kohus vähendab siiski hageja esitatud ajakulu 2,5 tunnilt 2 tunnile, kuna tegemist on tüüpilise

sisuga sarnaste hagidega, mille õiguslik käsitlus on üldjoontes identne ning mille koostamiseks ei

ole vaja tavapärasest suuremat ajamahtu.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot (140+160). Vastavalt hageja taotlusele

ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik