3-25-4428/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4428

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses voodivarustuse ja vanglariietuse

lõhkumises süüdistamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Kohus asendab vastavalt taotlusele avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 29.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses kaebaja inimväärikuse alandamise ning au ja

hea nime teotamisega ning õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja viitas sellele, et esitas

28.09.2025 läbi vangiportaali kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/12440 ja 18.10.2025 kahju

hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/13341 seoses sellega, et Tartu Vangla süüdistab kaebajat

vanglavormi ja voodivarustuse lõhkumises.

Kaebajat süüdistati vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 ja nr 2-2/2-25/5642-2 vanglavormi ja

voodivarustuse lõhkumistes. Voodivarustuse, vanglavormi riietuse jpm üksikvangistuse

tingimused perioodil 1. – 31.08.2025 on hetkel Tartu Halduskohtus menetlusse võtmise

otsustamisel haldusasjas nr 3-25-3896. Praegune kaebus kuulub eraldi lahendamisele, kuna

kaebuse ese on seotud väärikuse alandamise ja au teotamisega tähtsas dokumendis, kuna selle

dokumendiga saavad tutvuda väga paljud ametnikud.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 02.12.2025 kaebuses viidatud kahju

hüvitamise taotlused ja nende kohta koostatud otsuse ning kaebaja poolt välja toodud

vastuskirjad.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 04.12.2025. a määrusega.

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X.X.-i kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3.1. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangiregistrisse tehtud kannetes ning Tartu Vangla

16.10.2025. a vastuskirjades nr 2-2/2-25/5136-2 ja 2-2/2-25/5642-2 on kaebajat süüdistatud

selles, et kaebaja lõhkus ajavahemikul 1. – 12.08.2025 voodivarustuse ja vangla riietuse.

Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ning teotati kaebaja au ja head nime. Vaatamata

sellele, et kaebaja on taotlenud ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle

kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude

raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.

3.2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise ning au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt RKHK

27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13).

Tartu Vangla 28.11.2025. a otsuse nr 1-9/2-25/497-2, 1-9/2-25/517-2 kohaselt on

vangiregistrist nähtuvalt perioodil 4. – 12.08.2025 voodivarustuse ja vormielementide

lõhkumistega seonduvalt koostatud kaebaja suhtes kolm ettekannet, milles kõigis on

kajastatud, et kaebaja kambrikaaslane lõhkus kaebaja voodivarustuse ja vormiriided. Ka Tartu

Vangla 16.10.2025. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5642-2 on rõhutatud, et vormiriietuse osas on

vanglale teada, et vormielemente lõhkus kaaskinnipeetav. Seega ei pea paika kaebaja väide, et

vangiregistrisse kantu ja Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/5642-2 kohaselt

süüdistati kaebajat oma voodivarustuse ja vanglariietuse lõhkumises. Pigem nähtub neist

selgelt, et voodivarustuse ja vormielementide lõhkujaks oli X.X.-i kambrikaaslane. Tartu

Vangla 16.10.2025. a vastuses nr 2-2/2-25/5136-2 oli küll esile toodud, et 2025. a augustikuus

2025 viibis kaebaja kambris nr 302 koos teise kinnipeetavaga, kus nad mõlemad lõhkusid,

kuid vangla on oma 28.10.2025. a otsuses selgitanud, et kuivõrd selliseid tõendeid, mis selgelt

viitaksid kambrikaaslasega koos kambris nr 302 lõhkumisele, ilmnenud ei ole, siis ei saa

vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud faktiväidet kambris nr 302 lõhkumise kohta õigeks

pidada. Tartu Vangla on vabandanud 16.10.2025. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud

ebaõige faktiväite ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.

3.3. Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse

viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all

viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult

kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda

inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse

alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste

ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm,

põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta,

ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku

juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma

jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Au või hea nime teotamisega saab

tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud avalikkusele. Hea nime, maine ehk

reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi

mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab

toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au

teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a

kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Käesoleva kaebuse puhul eelnimetatud asjaolusid ei

nähtu.

3.4. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õigusi

ei ole riivatud intensiivselt. Kohus tõdeb, et Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuses nr

2-2/2-25/5136-2 vale väite kajastamine võis kaebajale põhjustada ebameeldivusi, kuid

arvestades, et vangla on oma viga tunnistanud ja kaebaja ees ka vabandanud ning mainitud

vastus oli adresseeritud üksnes kaebajale, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase

ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Eeltoodust

tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 06.12.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määruse peale.

Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks

menetlemiseks tagasisaatmist. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste

riive on väheoluline. Halduskohus on rikkunud oluliselt ka menetlusnorme, kuna ei kogunud

tõendeid ega selgitanud asjaolusid välja, mis on haldusmenetluses kohustuslik. Tartu

Halduskohus lähtus vangla paljasõnalistest väidetest. Samuti ei ole halduskohus välja uurinud

täpseid asjaolusid ehk halduskohus rikkus uurimiskohustuse põhimõtet. Samuti rikkus

halduskohus põhjendamise nõuet. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et

halduskohtumenetluses on selgitamiskohustus üldine põhimõte ja selle täitmata jätmine on

oluline protsessiõiguse rikkumine, mis tingib kohtumääruse tühistamise. Tartu Halduskohus

ei ole põhjendand, kuidas ja millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline, kui ei ole kogutud tõendeid ning halduskohus ei ole kaebaja käest täpsustanud

asjaolusid ega selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid. Tartu Vangla vabandus ei ole

piisav alus selle heastamiseks, kuna vangiregistrisse kantud asjad on nähtavad paljudele

riigiasutuste ametnikele. Karistusest ennetähtaegselt vabastamine on üks alus, mida kohus

hindab vangiregistri sissekannetest ja kui seal on kirjas, et kaebaja on lõhkunud

voodivarustust või vormielemente, siis kohus lähtub sellest, et kinnipeetav süstemaatiliselt

rikub vangla kodukorda. HKMS § 157 kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 04.12.2025. a määruse

peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse

tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud

hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

04.12.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist

sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele

seisukohale.

6. Kohus asendab vastavalt määruskaebuses esitatud taotlusele avaldatavas kohtulahendis

kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)