2-25-102881/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-102881

Kohtuasi

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ hagi J.U vastu

võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.U 27.10.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1905,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ

(registrikood 16245703), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Naur

Kostja J.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Olesja Polehhina

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

J.U Harju Maakohtu 19.09.2025

otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud J.U kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

1(3)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (hageja) esitas 10.03.2025 Harju Maakohtule hagi J.U

(kostja) vastu, milles hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista 01.11.2024 sõlmitud

õigusabilepingust tuleneva võlgnevuse 1905,35 eurot.

2. Harju Maakohus rahuldas 19.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 1905,35 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 1755 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kostja esitas 27.10.2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

4. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 04.11.2025 määrusega käiguta, kohustades

kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 315 eurot ning esitama lepingulise esindaja

haridust tõendava dokumendi ja volikirja 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

5. Kostja sai ringkonnakohtu 04.11.2025 määruse e-toimiku vahendusel kätte 25.11.2025.

Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 05.12.2025. Kostja teatas 05.12.2025, et palub keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

Hagihinnaks maakohtus oli 1905,35 eurot. Maakohus rahuldas hagi. Kuna

apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna, on

apellatsioonkaebuse hinnaks 1905,35 eurot, millelt kuulub RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel

tasumisele riigilõiv 315 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 05.12.2025, kuid kostja ei

ole riigilõivu tasunud.

8. TsMS § 637 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse

olemasolu.

Menetlusosaline võib osaleda kohtumenetluses TsMS § 217 lg 1 kohaselt üldjuhul isiklikult

või esindaja kaudu. TsMS § 221 lg 2 näeb ette, et lepingulise esindaja volitust tõendab

volikiri, mis esitatakse kohtule. Kui lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 2

2(3)

tähenduses isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, peab ta esitama kohtule ka oma

kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (haridust tõendava diplomi).

Maakohtu menetluses esindas kostjat Olesja Polehhina, kuid apellatsioonkaebuse on

esindajana esitanud Alla Žulinskaja. Apellatsioonkaebusele ei ole lisatud Alla Žulinskajale

väljastatud volikirja ega tema haridust tõendavat dokumenti. Kostja ei esitanud kohtu

määratud tähtaja jooksul lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat volikirja ega haridust

tõendavat dokumenti.

9. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja

637 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.

10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega hagejalt selle osas vastust küsinud, ei ole

hagejal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)