Legislator Case Law & Legislation
3-25-4533/2 AI generated

3-25-4533/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-4533/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Legislator headnote

AI generated

3-25-4533/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing electronic legal transactions procedural defect ongoing procedure systemic flaws dismissal of fraud charges
AI generated
3-24-491/5
Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 20.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul menetlusse võtta tema vanglale esitatud kahjunõude nr 1-13/206-1, mis jäeti Tartu Vangla poolt tähtaegselt menetlemata. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla vastusega nr 6- 24/24/275-2 on tõendatud, et vangla ei menetle kaebaja pöördumisi õigeaegselt ning selle vastuse kättesaamisel sai kaebaja teada, et vangla jättis ka tema kahjunõude nr 1-13/206-1 tähtaegselt lahendamata. Kaebaja jääb enda kahjunõude nr 1-13/206-1 juurde. Kaebaja selgitab, et on varasemalt esitanud kohtule kaebuse seoses kaebaja 13 kahjunõude lahendamata jätmisega. Kuna pöördumistele vastamisega viivitamine Tartu Vanglas ei ole ajutine probleem, vaid seda võib pidada pikaajaliseks kehtiva õiguse eiramiseks, tuleb selle nõude koopia saata Justiitsministeeriumile vangla tegevuse analüüsimiseks ja probleemile lahenduse leidmiseks. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3-24-2196/5
Tartu Halduskohtusse laekus 26.07.2024 kinnipeetav X (taotleja) poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus (taotlus).
1-14-784/52
veebruar 2015.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.01.2015.a) Kriminaalasja number 1-14-784 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu RUSLAN KERGE
1-17-11657/73
Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega mõisteti Vjatšeslav Plaškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat.
1-11-7431/48
11-7431 karistusseadustik (KarS) §266 lg 2 p 1,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm kuud vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-4533

Kohtuasi

X kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

E-toimikus (https://etoimik.ee) puudub võimalus vaidlustada prokuröri määruseid. Prokurör tegi

kaebajaga seoses kriminaalasjas nr 25922900045 määruse, kuid e-toimikus puudub võimalus

esitada määruse peale määruskaebust. Kaebaja soovib, et tal võimaldataks esitada e-toimikus

määruskaebus seoses kriminaalasjaga. Kaebuses sisalduvad ka menetlusabi taotlused riigi

õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3-25-4533

Kaebuse tagastamine

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

3. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

4. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik prokuröri määrust vaidlustada e-

toimiku süsteemi kasutades, ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebajalt ei ole

eeltooduga ära võetud edasikaebamise võimalust, sest prokuröri määrust on kaebajal võimalik

vaidlustada ka muul viisil (nt saates paberkandjal kaebuse posti teel). Seega on kaebaja võimalik

õiguste riive asjas väheintensiivne.

Lisaks ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr

111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 26 p 2

kohaselt on E-toimiku süsteemi avaliku liidese pidamise eesmärk võimaldada isikul esitada

süütegusid menetlevatele asutustele elektrooniliselt taotlusi ja dokumente. Halduskohtule ei ole

küll detailselt teada, milline on E-toimiku funktsionaalsus kriminaalmenetlusse puutuvalt ja miks

on otsustatud just konkreetsete funktsionaalsusete loomine, kuid sellel ei ole ka määravat

tähtsust. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal puudub võimalus esitada e-toimiku süsteemi

vahendusel määruskaebust prokuröri määruse peale, sest e-toimikus vastav funktsionaalsus

puudub, kuid samas on tal alternatiiv kasutada paberkandjat, ei ole kaebaja õigusi rikutud.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mingi konkreetse e-toimiku süsteemi arenduse (nt

prokuröri määruse vaidlustamine) loomist. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et liiatigi ei

toimuks sellise arenduse välja töötamine sellisel kiirusel, mis võimaldaks kaebajal praeguses

kaebuses nimetatud määrust tähtaegselt vaidlustada. Kohtule senise kogemuse põhjal

teadaolevalt võib uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja testimine kujuneda

pikaajaliseks (näiteks kuudes mõõdetavaks). Seega poleks kaebuse eesmärgi saavutamine

praegust kohustamisnõuet sisuliselt lahendades ka võimalik. Kohtu hinnangul pole kaebuse

rahuldamine kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõenäoline.

5. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Menetlusabi taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

7.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

3-25-4533

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

7.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

7.3. Kohus leiab, et kaebaja puhul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega

iseseisvalt hakkama. Kaebajal on kohtute infosüsteemi andmetel varasemast olemas arvestatav

halduskohtusse pöördumise kogemus ning kaebaja ei vaja kohtusse pöördumiseks õigusalaseid

teadmisi, sest halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et

kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Eelnevat arvestades jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel

rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik