3-25-4533/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.
Legislator headnote
AI generated3-25-4533/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-4533
Kohtuasi
X kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale
Menetlusosalised
Menetlustoimingud
Kaebaja – X
Vastustaja – Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Kaebuse tagastamine
Taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Xi kaebus.
2. Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule
kaebuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse peale. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.
E-toimikus (https://etoimik.ee) puudub võimalus vaidlustada prokuröri määruseid. Prokurör tegi
kaebajaga seoses kriminaalasjas nr 25922900045 määruse, kuid e-toimikus puudub võimalus
esitada määruse peale määruskaebust. Kaebaja soovib, et tal võimaldataks esitada e-toimikus
määruskaebus seoses kriminaalasjaga. Kaebuses sisalduvad ka menetlusabi taotlused riigi
õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3-25-4533
Kaebuse tagastamine
2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb
tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
3. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
4. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik prokuröri määrust vaidlustada e-
toimiku süsteemi kasutades, ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebajalt ei ole
eeltooduga ära võetud edasikaebamise võimalust, sest prokuröri määrust on kaebajal võimalik
vaidlustada ka muul viisil (nt saates paberkandjal kaebuse posti teel). Seega on kaebaja võimalik
õiguste riive asjas väheintensiivne.
Lisaks ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr
111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ § 26 p 2
kohaselt on E-toimiku süsteemi avaliku liidese pidamise eesmärk võimaldada isikul esitada
süütegusid menetlevatele asutustele elektrooniliselt taotlusi ja dokumente. Halduskohtule ei ole
küll detailselt teada, milline on E-toimiku funktsionaalsus kriminaalmenetlusse puutuvalt ja miks
on otsustatud just konkreetsete funktsionaalsusete loomine, kuid sellel ei ole ka määravat
tähtsust. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal puudub võimalus esitada e-toimiku süsteemi
vahendusel määruskaebust prokuröri määruse peale, sest e-toimikus vastav funktsionaalsus
puudub, kuid samas on tal alternatiiv kasutada paberkandjat, ei ole kaebaja õigusi rikutud.
Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mingi konkreetse e-toimiku süsteemi arenduse (nt
prokuröri määruse vaidlustamine) loomist. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et liiatigi ei
toimuks sellise arenduse välja töötamine sellisel kiirusel, mis võimaldaks kaebajal praeguses
kaebuses nimetatud määrust tähtaegselt vaidlustada. Kohtule senise kogemuse põhjal
teadaolevalt võib uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja testimine kujuneda
pikaajaliseks (näiteks kuudes mõõdetavaks). Seega poleks kaebuse eesmärgi saavutamine
praegust kohustamisnõuet sisuliselt lahendades ka võimalik. Kohtu hinnangul pole kaebuse
rahuldamine kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõenäoline.
5. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise
eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud
korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud.
Menetlusabi taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema
riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
7. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi
enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
7.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda
õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes
osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest
tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke
3-25-4533
kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud
alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
7.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi
kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on
taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
7.3. Kohus leiab, et kaebaja puhul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega
iseseisvalt hakkama. Kaebajal on kohtute infosüsteemi andmetel varasemast olemas arvestatav
halduskohtusse pöördumise kogemus ning kaebaja ei vaja kohtusse pöördumiseks õigusalaseid
teadmisi, sest halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest
(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et
kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega
kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8. Eelnevat arvestades jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel
rahuldamata.
9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik