2-24-143661/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-143661

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali hagi Karolina Auna

vastu 593 euro 61 sendi, võla sissenõudmiskulude

25 euro ja viivise saamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

785 eurot 39 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Karolina Auna apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja (vastustaja) Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo

Kask

Kostja (apellant) Karolina Aun (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Karolina Auna Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Karolina Auna kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. novembril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Karolina Auna (kostja) vastu. Pärnu Maakohus andis 17.

detsembril 2024 võlgniku vastuväite tõttu asja menetluse jätkamiseks üle Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 10. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 593 eurot 61 senti, võla sissenõudmise kulud 25

eurot, viivise 58 eurot 45 senti ning viivise põhivõlalt määras 0,05% päevas alates 11.

jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 593 eurot 61 senti, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise 6. oktoobri 2025. a

seisuga 138 eurot 28 senti ning viivise põhivõlalt määras 0,05% päevas alates 7. oktoobrist

2025 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 645 eurot koos viivisega.

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada või seda muuta ja määrata

kostjale sobiv maksegraafik. Kostja palub vajadusel asja uut arutamist.

5. Tartu Ringkonnakohus andis 18. novembril 2025 kostjale tähtaja apellatsioonkaebuse

puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli esitada apellatsioonkaebuses selge taotlus, kaebust

põhjendada ning tasuda riigilõiv 245 eurot. Kostja pidi puudused kõrvaldama 10 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja sai määruse E-toimiku vahendusel kätte 18.

novembril 2025. Kostja pidi puudused seega kõrvaldama hiljemalt 28. novembril 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 ja lg 21 alusel keelduda.

7. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud

riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3).

7.1.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduse ja TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on

hagihind asjas 785 eurot 39 senti [593,61 + 25 + 58,45 + (593,61 × 0,05 × 365 ÷ 100)]. Kostja

kaebusest võib järeldada, et kostja soovib vaidlustada maakohtu otsuse kogu ulatuses, kuna

kostja soovib maksegraafikut kogu võlale. Apellatsioonkaebuse hind on TsMS § 137 lg 1

järgi seega samuti 785 eurot 39 senti. Apellatsioonkaebuselt tuleb RLS § 59 lg 15 ja sama

seaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 245 eurot.

7.2.

Kostja ei tasunud riigilõivu talle selleks antud tähtaja jooksul, mistõttu

ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel kostja apellatsioonkaebust menetlusse.

8. Lisaks eelmärgitule, tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda ka TsMS § 637 lg-

st 21 lähtudes.

8.1.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitatud hagi hagihind ei ületa TsMS §

405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

8.2.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8.3.

Maakohus ei andnud otsuses edasikaebamiseks luba. Ringkonnakohtu hinnangul ei

kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud

selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hageja rahaline nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt

kostja majanduslikud raskused oma kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise

edasilükkamiseks (vt RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17). Ringkonnakohus ei saa hageja

nõusolekuta seega määrata maksegraafikut ainult seetõttu, et kostjal ei ole raha hagejale võlga

kohe ära maksta.

8.4.

Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

9. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole praeguses

apellatsioonimenetluse etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust ei ole seetõttu vaja kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)