3-25-2390/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2390

Haldusasi

V.L-i kaebus Maa- ja Ruumiameti 28.04.2025 otsuse

nr 6.1-3/17938 osaliseks tühistamiseks ja 26.06.2025

vaideotsuse nr 1-17/25/1103 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.L, esindaja v.adv Karl Haavasalu

Vastustaja – Maa- ja Ruumiamet, esindajad Toomas

Kutti ja Kaire Bamberg

Kolmas isik – Metsasaadused OÜ, esindajad v.adv

Triin Biesinger ja adv Iivi Otto

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada määruse jõustumisel kaebajale asjas tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on V.L-i kaebus Maa- ja Ruumiameti (MaRu) 28.04.2025

otsuse nr 6.1-3/17938 osaliseks tühistamiseks ja 26.06.2025 vaideotsuse nr 1-17/25/1103

tühistamiseks. Kohus määras vastustajale kaebusele vastamise tähtajaks 30.09.2025 ning

võimaldas soovi korral ka menetlusse kaasatud kolmandal isiku OÜ-l Metsasaadused selleks

ajaks kaebusele vastata.

2. Vastustaja esitas 30.09.2025 kohtule taotluse kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks

kuni 17.11.2025. Taotluses selgitati, et MaRu analüüsis veelkord maaparanduse ehitusloa

andmise menetluses kogutud ja koostatud dokumente ning ka kaebaja esitatud kaebust

haldusasjas nr 3-25-2390 ja leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud uuendada

maaparanduse ehitusloa andmise haldusmenetlus. MaRu teatas, et uuendab maaparanduse

ehitusloa andmise haldusmenetluse enda initsiatiivil, kuna ehitusloa andmise menetluses võib

olla kohaldatud õigusnorme vääralt ja/või tehtud kaalutlusviga, mis on viinud ebaõige

otsuseni. Uuendatud haldusmenetluse tulemusena võib osutuda põhjendatuks ja vajalikuks

maaparanduse ehitusloa andmise otsust ning vaideotsust kas osaliselt muuta ja/või kehtetuks

tunnistada, mis omakorda võib olla aluseks ja võimaluseks käesoleva kohtuasja lõpetamiseks.

Uuendatud haldusmenetluse läbiviimiseks palus vastustaja seega kaebusele vastamise tähtaja

pikendamist kuni 17.11.2025.

3. Kolmas isik esitas kaebuse osas enda kirjaliku vastuse 30.09.2025.

4. Kohus pikendas 30.09.2025 määrusega 18.08.2025 määruse p-s 2 määratud

menetlustähtaega kuni 17.11.2025.

5. Vastustaja teatas 12.11.2025 kohtule, et otsustas 11.11.2025 korraldusega nr 1-17/25/1787

muuta MaRu 28.04.2025 otsuse nr 6.1-3/17938 resolutsiooni punkti 4.2 ja sõnastada see

järgmiselt: “4.2 ehitusluba hakkab kehtima teatavaks tegemisest” (resolutsiooni p 1) ning

tunnistada kehtetuks 26.06.2025 korraldus nr 1-17/25/1103 “Vaideotsus (vaie otsusele nr 6.1-

3/17938)” (resolutsiooni p 2). Vastustaja esitas 14.11.2025 ka vastuse kaebusele, milles asus

seisukohale, et menetlus on võimalik lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

152 lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus andis 21.11.2025 kohtunõudes kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht

käesolevas asjas menetlusega jätkamise osas ning võimalikud taotlused hiljemalt 08.12.2025.

7. Kaebaja teatas 08.12.2025 vastuses, et ta on nõus käesoleva kohtuasja menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus sel alusel käesoleva haldusasja

menetluse lõpetada. Kaebaja taotles ühtlasi, et kohus mõistaks vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulude hüvitise käibemaksuta summas 877 eurot ja 50 senti, samuti tagastaks

asjas tasutud riigilõivu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud.

Kuna vastustaja on haldusmenetluse uuendamise tulemusel muutnud kaebaja poolt käesolevas

asjas vaidlustatud MaRu 28.04.2025 otsuse nr 6.1-3/17938 resolutsiooni punkti 4.2 ning

tunnistanud ka kehtetuks vaidlustatud vaideotsuse, on kaebuse nõuded seeläbi sisuliselt

täidetud. Kaebaja on menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel nõustunud ega ole

taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist. Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab

eelviidatud alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse

lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

Menetluskulud

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning

selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja

2(3)

kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul, kui kõigi

asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse

põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine. HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude

vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus,

miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui

vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest

asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne,

et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla

veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud

(Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8).

10. Kohtu hinnangul mõjutas V.L-i poolt kaebuse esitamine vastustaja otsust uuendada

haldusmenetlus ning selle tulemusel muuta vaidlustatud haldusakti ja tunnistada kehtetuks

vaideotsus. Vastustaja on ka 30.09.2025 tähtaja pikendamise taotluses nentinud, et leidis mh

käesolevas asjas esitatud kaebust analüüsides, et põhjendatud on uuendada maaparanduse

ehitusloa andmise haldusmenetlus. Isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel veel

teistestki asjaoludest, ei saa seega olla vaidlust, et samal ajal toimuv kohtumenetlus samuti

selle otsuse tegemisel rolli mängis. Seega kohaldub HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreegel

ja kaebaja menetluskulud tuleks vastustajalt välja mõista.

11. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtule kohtu

määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kaebaja

08.12.2025 avaldusest nähtuvalt on V.L-ile osutatud käesoleva kohtuasjaga seonduvalt

õigusabi kokku 6 töötunni ja 45 minuti ulatuses (tunnihinnaga 130 eurot). Õigusabi

maksumuseks ilma käibemaksuta on kokku 877 eurot ja 50 senti. Taotluses on märgitud, et

V.L-i eest on kohtuasjas menetluskulud kandnud OÜ Rumpuse Talu.

12. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui

tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu praktikas on selles osas siiski selgitatud, et kulud

on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus,

s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem hüvitada (HKMS § 109 lg 11 – vt

Riigikohtu 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27;

15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Seega on kohtupraktikast tulenevalt vajalik esitada

tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et

tal oleks tekkinud kohustus õigusabikulud OÜ-le Rumpuse Talu hiljem hüvitada ning ka

kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks kohustus õigusabikulud OÜ-le Rumpuse Talu hüvitada.

Seetõttu ei ole eelnevat arvestades kaebaja õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad.

13. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist asjas

tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele.

14. HKMS § 108 lg 8 lause 1 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Lause 2 kohaselt jäävad kolmanda isiku kulud

tema enda kanda, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama. Kuna kolmas isik osaleb kaebaja

vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku

menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista. Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud

HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

(allkirjastada digitaalselt)

3(3)