3-25-4417/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4417

Määruse kuupäev

08.12.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kambriterminali kasutamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12.09.2025 Tartu Vanglale

taotluse nr 2-25/2-2/11733, 2-25/2-2/11734 kahju hüvitamiseks ja vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kambrisse paigutatud sisetelefoni kasutamisega. Taotluse

kohaselt on kaebaja mitu kuud üritanud kasutada kambrisse paigutatud sisetelefoni, kuid

suurema osa ajast on see kasutu, sest keegi kõnedele ei vasta. Sellise tegevuse ja

tegevusetusega seab vastutaja ohtu kaebaja ja vangla julgeoleku. Kaebaja on alates

01.01.2025 kuni taotluse esitamiseni üritanud kasutada kambris paiknevat sisetelefoni, kuid

seda enamjaolt tulutult, sest keegi lihtsalt ei vasta kõnedele. Kaebajale on põhjustatud

mittevaraline kahju, mis seisneb inimväärikuse alandamises ja tervise kahjustamises. Kaebaja

leiab, et vastustaja kahjustab tema elukvaliteeti tahtlikult. Kuigi kaebaja rääkis pidevalt

vangivalvuritele enda muredest, ei reageerinud vangivalvurid ühelegi kaebusele. Vastustaja

hoiab kaebajat ebainimlikes tingimustes ning selline kohtlemine kahjustab kaebaja vaimset

tervist ja psüühilist seisundit. Kaebaja on korduvalt maininud ametnikele, et terminal ei tööta

või seda lihtsalt eiratakse, kuid terve 2025. aasta jooksul pole olukord paranenud.

Ebaturvaline keskkond kujutab ohtu kaebaja tervisele ja julgeolekule, kuna terminal on ainuke

vahend, et kambris viibimise ajal abi saada. Kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju

eest rahalist hüvitist.

2. Tartu Vangla jättis 12.11.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/455-2 rahuldamata S. Grossbergi

kahju hüvitamise taotluse, leides, et kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju.

3-25-4417

Tartu Vangla selgitas oma otsuses, et vangla elukambrite seintel on olemas kambriterminal,

mille kaudu kinnipeetavatel on võimalik helistada valveruumi. Tegemist on

sidepidamisvahendiga, mis võimaldab kinnipeetavatel anda märku probleemidest, mis

kambris viibides igapäevaselt esile võivad kerkida. Kuigi S. Grossberg on seisukohal, et keegi

peaks alati kinnipeetava kõnedele vastama, ei nõustu vangla sellise seisukohaga.

Kinnipeetavate kõnedele vastamine on üks paljudest ametnike tööülesannetest. Tartu Vanglas

ei ole eraldi ametnikku kinnipeetavate sisetelefoni kaudu tehtud kõnedele vastamiseks, vaid

kõnedele vastavad üksuse valvurid või peavalve ametnikud. Lisaks kõnedele vastamisele

tuleb valvuritel tegeleda kinnipeetavate jalutuste organiseerimisega, kinnipeetavate

saatmisega erinevatesse sihtkohtadesse, toidujagamisega, kirjade vastuvõtmise ja jagamisega

jms, mis kõik nõuab aega. On paratamatu, et ametnikud ei ole igal ajahetkel valveruumis

sisetelefoni teel tehtud kõnedele vastamas. Käesolevalt on S. Grossberg üksnes abstraktselt

viidanud sellele, et temaga oleks võinud midagi juhtuda. Kinnipeetav ei viita ühelegi

konkreetsele intsidendile, mis oleks aset leidnud ja mille käigus oleks tal jäänud abi saamata

või millal abi saamine oleks hilinenud seetõttu, et tal ei õnnestunud sisetelefoni kaudu

ametnikega ühendust saada. Sealhulgas ei ole kinnipeetav esitanud ühtegi tõendit, mis

võimaldaksid teha järeldust, et kinnipeetava tervis oleks saanud sisetelefonilt tehtud kõnedele

vastamata jätmise tõttu kahjustada. Seega ei ole tervisekahju tekkimine kinnipeetaval

tõendatud.

Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel paluti täiendavaid selgitusi Viru Vangla

haldusteenistuse peaspetsialistilt, kes selgitas oma 07.11.2025. a e-kirjas, et E-hoone

kambrites nr 1164 ja 1165 oli olukord, kus kambritest helistamisel läks kõne esimesena

psühhiaatriaosakonna valveruumi. Kui valveruumis asuvale telefonile ei vastatud, suunati

kõne edasi valveõe kabinetti. Probleemi ilmsikstulekul anti korraldus seadistada kambrite

esmane kõnede suunamine valveõe kabineti asemel peavalvesse (kui psühhiaatriosakonna

valveruumis keegi ei vasta, siis suunatakse kõne edasi peavalvesse). Vastav töö teostati

04.03.2025. Haldusteenistuse peaspetsialisti kinnitusel ei registreeritud kambrites, kus S.

Grossberg viibis, tehnilisi tõrkeid kambriterminalide töös. Kuigi ajavahemikul 01.01.–

04.03.2025 olid kõned suunatud psühhiaatriaosakonna valveõe kabinetti, ei olnud

kambriterminali kaudu vanglateenistujaga ühenduse saamine siiski võimatu. Lisaks

kambriterminali kaudu suhtlemisele oli kinnipeetaval võimalik anda oma muredest märku ka

ametnikele, kes teostasid eluosakonnas valveringkäike.

3. S. Grossberg esitas 28.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri sisetelefoni kasutusega. Kaebaja nõuab

väärikuse alandamise eest 1000 eurot ja tervise kahjustamise eest 1000 eurot. Kaebaja märgib

kaebuse lõpus, et talle on tekitatud mittevaraline kahju kokku summas 4000 eurot. Kaebaja

taotleb kaebuses riigi õigusabi saamist ning palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

4. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, s.o

kaebaja 12.09.2025. a kahjunõude ning vangla 12.11.2025. a otsuse.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest rahalist hüvitist

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Nõude aluseks on asjaolu, et väidetavalt ei

vastanud vanglaametnikud kaebaja kõnedele, mis olid tehtud kambris paikneva sisetelefoni

vahendusel. Sellise tegevusega alandas vangla kaebaja hinnangul tema väärikust ning

põhjustas talle ka tervisekahju. Kohus selgitab, et eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei

ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (HKMS § 45 lg 2).

Hüvitamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus ka vastustaja tegevuse õiguspärasust.

3-25-4417

6. Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

7. Kaebaja leiab, et sisetelefon on Tartu Vanglas täiesti kasutu seade. Sellega tagatakse küll

ametnike mugavus, kui ametnik tahab kinnipeetavaga vestelda, kuid kinnipeetavad enamjaolt

ametnikke selle kaudu kätte ei saa. Selliselt ei ole tagatud vangla julgeolek, sest tegelikult

peaksid siseterminali kõned minema kas teise osakonna ametnike lauale või siis lõpuks

peavalvesse. Seega ei ole kaebaja hinnangul teinud tööd ka peavalve, kuna igale kõnele peaks

keegi alati vastama. Kaebaja on eriti mures selle üle, kui tal peaks tekkima mõni tervisehäda

ja ta vajab abi.

8. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et praegusel juhul ei küündi kaebaja väidetud

kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vastustaja on kahju hüvitamise

taotluse lahendamisel selgitanud põhjalikult vanglas elukambrite seintel olevate

kambriterminalide kasutamise praktikat. Samuti on kaebajale selgitatud vanglaametnike

kohustust teha eluosakondades ringkäike, mille jooksul saab kaebaja vajadusel paluda

ametnike abi. Vangla on asjakohaselt viidanud vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-le 1, mille

kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla

sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 kohaselt kehtestab

järelevalve täpsema korralduse valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 05.09.2011. a

määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (JVK) § 12 lg 1 p 5 kohaselt on

valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme oluliseks ülesandeks teha ringkäik

sisevalvepiirkonnas üldjuhul vähemalt kord tunnis. JVK § 12 lg 2 kohaselt tuleb

sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Seega oli kaebaja julgeolek

tagatud muu hulgas seeläbi, et vanglaametnikud tegid eluosakonnas ringkäike ja kontrollisid

kinnipeetavate kambreid. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Kaebaja ei ole konkreetselt

viidanud ühelegi päevale, mil vanglaametnikud ei oleks ringkäigu tegemise nõudeid järginud.

Ka ei ole kaebaja kohtueelses kahjunõudes ega kaebuses kohtule konkreetselt viidanud

ühelegi päevale, millal ta jäi meditsiinilise abita seetõttu, et vanglaametnik ei vastanud tema

kambriterminali kaudu tehtud kõnele. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtegi konkreetset

kuupäeva ega juhtumit, millal oleks olnud ohus tema turvalisus põhjusel, et tema

kambriterminali kaudu tehtud kõnele ei vastatud. Kaebaja on kaebuses üldiselt märkinud, et

alates 01.01.2025 kuni vanglale taotluse esitamiseni üritas ta kasutada kambris paiknevat

sisetelefoni, kuid tulutult.

9. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Isegi juhul,

kui pidada vangla tegevust õigusvastaseks ajavahemiku osas, kui kambritest helistamisel läks

kõne esimesena psühhiaatriaosakonna valveruumi või muul ajal, kui kinnipeetava kõnele ei

vastatud, puuduks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib

seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu

või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Ühtki nimetatud alust kaebusest ei nähtu. Kaebuse väited kaebaja väärikuse alandamise osas

on üldsõnalised ja abstraktsed ning kaebaja tervise võimalik kahjustamine on tõendamata.

Kohtu hinnangul on vangla tegevus vaidlusalusel ajavahemikul võinud riivata kaebaja õigust

teavitada vanglat kambri seinal oleva terminali kaudu ohuolukorrast (Tartu Vangla kodukorra

p 11.1.2) üksnes väheintensiivselt.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-25-4417

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja esitas kaebuses riigi õigusabi taotluse. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on suuteline end ise esindama, arvestades tema senist

kogemust halduskohtus. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohus jätab

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)