3-25-4426/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4426

Määruse kuupäev

8. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses vangla ühiskasutatavate ruumide

ebahügieenilisusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi saamiseks ja

tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 9. septembril 2025 Tartu Vanglale kinnipeetava X

(kaebaja) eest kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/447-1, milles palus X kasuks välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot seoses vangla ühiskasutatavate

ruumide ebahügieenilisusega.

2. Tartu Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/364-3 läbi vaatamata seitse Yi

poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõuet, sh kahjunõude nr 1-9/2-25/447-1. Vastavalt Tartu

Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel.

Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse § 15 lg 4 kohaselt võib vangla

direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama

paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka õigused ja

muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena

antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv

ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud

3-25-4426

piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada

samasisuline kahjunõue isiklikult.

3. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 29. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel

kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot seoses väärikuse alandamise ja 1500

eurot seoses tervise kahjustamisega. Vangla ühiskasutatavad ruumid on räpased ja vajavad

puhastamist ning ruumides on korralagedus. Kaebaja on eeltoodust valvureid korduvalt

teavitanud, kuid vangla vastab kaebajale õigusvastaselt, et tal on võimalik ruume ise

koristada. Vangla tegevus kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit ning

alandab teda. Vangla ebahügieeniline olukord kujutab ohtu kaebaja tervisele. Vangla on

jätnud kaebaja vastavasisulise kahjunõude õigeaegselt menetlemata ning kaebaja jääb

vanglale esitatud kahjunõude juurde. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ning tõendite kogumiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 1. detsembri 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja (3 päeva määruse kättesaamisest) kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas,

et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud

ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole

kohtul võimalik lubada Yil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal

tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.

5. Kaebaja sai eelnimetatud käiguta jätmise määruse kätte 2. detsembril 2025, kuid ei ole

sellele praeguse määruse tegemise hetkeks vastanud.

6. Tartu Vangla esitas 8. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla ühiskasutatavate ruumide

ebahügieenilisusega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust,

mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 5 ette olukorra,

kus teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. HKMS § 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses mh esindaja kaudu. HKMS

§ 32 lg-s 1 on sätestatud, kes võib halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks. Kaebaja

eest esitas kaebuse kinnipeetav Y, kes ei vasta volitatud esindaja haridus- ja muudele nõuetele

(HKMS § 32). Kohus andis 1. detsembri 2025. a määrusega kaebajale võimaluse Yi esitatud

kaebus heaks kiita 3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 35 lg-d 1 ja 3). X

sai määruse kohtute infosüsteemis kajastatud andmete järgi kätte 2. detsembril 2025. Seega

oli tal võimalik teise kinnipeetava esitatud kaebus heaks kiita hiljemalt 5. detsembril 2025.

Kaebaja ei ole heakskiitu kohtule tähtaegselt esitanud, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121

lg 1 p 5 kohaselt tagastamisel, sest kaebaja nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõigust ning kaebaja ei ole esindusõiguseta isiku tegevust heaks kiitnud.

3-25-4426

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas

kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Kuna

kaebaja ei ole kaebust heaks kiitnud, siis ei ole alust käsitleda riigi õigusabi taotlust tema

taotlusena ning kohus jätab selle samuti läbi vaatamata. Isegi kui kaebaja oleks heakskiidu

kohtule saatnud, ei oleks selle rahuldamiseks alust, sest kaebajal on varasem

halduskohtumenetluses osalemise kogemus olemas ning puuduvad asjaolud, mis võimaldaks

kahelda kohtumenetluses iseseisvalt osalemise ja enda õiguste kaitsmise võimekuses ehk

esineks RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider