1-25-773/58 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-773

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Kaido Lepa (Lepp) süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi,

üldmenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 3. novembri 2025. a otsus,

üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja

Süüdistatav

Kaido Lepp (ik: 37001304224); elukoht: XXX;

kehtivaid karistusi pole

Prokurör

Ringkonnaprokurör Kristine Tamm

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa osutas

Kaido Lepale apellatsioonimenetluses, 267,84 eurot (sh käibemaks).

3. Välja mõista Kaido Lepalt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 267,84 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30

päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

Kaido Lepale eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaido Lepale esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi alljärgnevas:

1) 26. septembril 2021 koos Xga ründas Pärnu linnas XXX maja lähistel J.I. X lõi J.I

tahtlikult vähemalt 12-l korral puitmaterjalist kaikaga vastu jalgu ja K. Lepp lõi J.I

tahtlikult vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist

valu ja tervisekahjustustena haava vasakul kulmul, marrastuse vasaku sarnaluu

piirkonnas, ninaluude murru, pindmised vigastused vasakul ja paremal säärel ja sääre

kontusiooni.

2) Olles varem toime pannud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 5. septembril

2022 Pärnu linnas XXX hoovis lükkas invaskuutril istunud O.T-na koos invaskuutriga

pikali, misjärel lõi O.T tahtlikult eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid

vähemalt ühel korral käega pea piirkonda, vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja

vähemalt ühel korral jalaga rindkere piirkonda, sakutas juustest ning seejärel lõi püsti

tõusnud kannatanut ühel korral rusikaga pea piirkonda. K. Lepp põhjustas oma

tahtliku teoga O.T-le füüsilist valu.

3) Samuti lõi 7. oktoobril 2022 Pärnu linnas täpselt tuvastamata kohas XXX ja XXX

kinnistute piiri lähedal F.F-i tahtlikult ühel korral rusikaga suu piirkonda, misjärel lõi

veel vähemalt neljal korral F.F-i suunas, kuid ei tabanud F.F-i, kuna F.F osutas

vastupanu. K. Lepp põhjustas oma teoga F.F-ile füüsilist valu ning tervisekahjustused

– marrastuse ja hematoomi ülahuulel.

2. Pärnu Maakohtu 3. novembri 2025. a otsusega mõisteti K. Lepp eeltoodud kuritegudes

süüdi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega. Mõistetud karistuse jättis maakohus

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et K. Lepp ei pane ühe aasta

kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas J.I tsiviilhagi

ja mõistis K. Lepalt talle tekitatud varalise kahju katteks välja 119,86 eurot ning mittevaralise

kahju katteks solidaarselt koos Xga 400 eurot. Samuti mõistis maakohus K. Lepalt ositi

kaheteist kuu jooksul välja menetluskulu kokku 4 306,33 eurot.

3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat Gerda-

Johanna Aasmaa, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist, K. Lepa õigeksmõistmist talle

esitatud süüdistuses ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja arvates on kohtulik

uurimine selles asjas olnud ühekülgne ja puudulik. Maakohus on jätnud kõrvaldamata

kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata. Maakohtu otsuse põhjendused on ebapiisavad ja

ei ole jälgitavad ning üheselt arusaadavad. Süüdistatav ei eita ühtki süüdistuse sisuks olevat

sündmust, kuid leiab, et neile on antud vale hinnang. O.T-na ründamine oli hinnatav kas

kokkuleppelise omavahelise jõukatsumisena või siis alternatiivselt tuleb arvesse võtta, et K.

Lepp ei tegutsenud kavatsetult, tema süü selles osas, mis puudutas kannatanu vigastamist oli

väike, mida oleks kohus pidanud karistuse mõistmisel arvestama. F.F-i osas leiab süüdistatav,

et oli hädakaitses, sest F.F ründas esimesena. J.I puudutavas episoodis palub Kaido Lepp

samuti kohtul end õigeks mõista, sest oli hädakaitses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja

seda alljärgnevatel põhjustel. Apellant küll heidab maakohtule ette tõendite hindamise

ühekülgsust ja puudulikkust, kuid apellatsiooni sisus ei ole need etteheited lahti kirjutatud,

seotud konkreetsete asjaolude ega tõenditega. Sellises olukorras ei ole apellatsiooni piires

kolleegiumil võimalikki mingeid rikkumisi tuvastada. Apellandi väited, nagu võiks O.T-na

episoodi käsitada kokkuleppelise jõukatsumisena on samuti täielikult avamata ja ilmselges

vastuolus maakohtu tuvastatuga, mistõttu tuleb sellist kaitseväidet üldse asjakohatuks lugeda.

J.I ja F.F-i episoodide puhul toodud väited hädakaitse kohta on leidnud maakohtus põhjalikku

käsitlemist ning apellant ei kummuta maakohtu arutluskäike mingiski osas sisuliselt, mistõttu

ei ole selleski osas apellatsiooni piires kolleegiumil midagi kontrollida. Apellatsiooni piiridest

väljumiseks puudub maakohtu otsuse põhjalike põhjenduste valguses igasugune alus.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

8. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 360 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, süüdistatavaga nõupidamiseks 60 minutit ning

apellatsioonkaebuse koostamiseks 180 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu

kindlaksmääramist summas 360 eurot. Taotletud summadele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt ja arvestab õigusabi põhjendatud mahuks

kokku 180 minutit, mille eest on alates 6. veebruarist 2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi

tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr (180*36/30) 216 eurot.

Sellele lisandub käibemaks 24%, s.o 51,84 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei saa apellatsiooni

koostamisele kulunud aega lugeda põhjendatuks. Tegemist on üldsõnalise mittenõustumisega

maakohtu lahendiga, millest ei nähtu analüütilises vormis sisulisi etteheiteid maakohtus aset

leidnud tõendite uurimisele või neile antud hinnangule. Seega määrab kolleegium kaitsjale

tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 267,84 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/