4-25-3586/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3586

Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Grete Vahtra

Elena Jõgis

Sofia Demtšenko, Marianna Sidorok

Kaebuse sisu

Grigory Shcherbakovi kaitsja

kaebus PPA Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

16. septembri 2025 otsusele väärteoasjas nr

231525007968, millega karistati Grigory Shcherbakovi

KarS §-de 218 lg 1 - 251 alusel rahatrahviga 240 eurot

Menetlusalune isik

Kaitsja

Grigory Shcherbakov (isikukood 37306303740, elukoht

XXX, e-post XXX)

Indrek Põder (ASIS Consult OÜ, e-post XXX)

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond,

esindaja Kristel Kaljumets

RESOLUTSIOON

Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 ja 132 p 1 otsustas:

1. Jätta PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.

septembri 2025 otsus väärteoasjas nr 231525007968 muutmata ja kaebus

rahuldamata.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahv 240 eurot tuleb tasuda

vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides

ära kohustusliku viitenumbri 10220255067532.

4-25-3586

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele

kättesaadavaks, saadetakse kohtuotsus vastavalt VTMS §-le 202 10 päeva jooksul

kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Jätta valitud kaitsja tasu Grigory Shcherbakovi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada kaebuse ehk kassatsiooni Riigikohtule vaid menetlusalune isik

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16. septembri 2025

otsusega väärteoasjas nr 231525007968 karistati Grigory Shcherbakovi KarS §-de 218 lg 1 -

251 alusel rahatrahviga 240 eurot.

2. Grigory Shcherbakovi kaitsja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub

väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu ning lõpetada

väärteomenetlus VTMS §-de 29 lg 1 p 1 või 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt vähendada

Grigory Shcherbakovile määratud karistust.

3. Kaebuse kohaselt karistatakse KarS § 199 lg 1 alusel võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo

eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile

ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi

toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja

omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika,

narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või

ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

4. Kaebaja on seisukohal, et Grigory Shcherbakov ei ole pannud toime tegu, millega ta on

rikkunud KarS § 199 lg 1 nõudeid. Esiteks varguse objektiivne koosseis eeldab "võõra"

vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo

toimepanija omandis (3-1-1-69-12, p 15). Kaebaja ei ole mitte kunagi võtnud ja soovinud ära

võtta võõrast vallasasja. Kaebaja ei ole soovinud kaupluses Maxima pannad toime vargust.

Vargust ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest (3-1-1-81-06, p 10). Asja rikkumine

või hävitamine on KarS § 218 lg 1 järgi karistatav üksnes tahtluse korral, ettevaatamatusest

toimepandud tegu ei ole karistatav (3-1-1-20-09, p 8.2, 8.3). Sama kehtib süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise kohta (3-1-1-56-08, p 7). Kaebaja on

Maxima pikaaegne klient ning on teinud oste pikema ajaperioodi jooksul kasutades selleks

iseteeninduse kassat. Kaebaja hinnangul on 18. augustil 2025 aset leidnud sündmus toimunud

ettevaatamatusest. Varguse kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 1 järgi peab varastatu väärtus

ületama 20 miinimumpäevamäära (3-1-1-69-12, p 7). Käesolevas asjas ei ületa vara väärtus

20 miinimumpäevamäära, seega ei saanud kaebaja rikkuda KarS § 199 lg 1 nõudeid.

5. Lisaks on kaitsja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole järgitud

väärteomenetlusõigust. Nimelt 18. august 2025 kohtuvälise menetleja poolt temale koostatud

2 / 10

4-25-3586

väärteoprotokoll ja 16. septembril 2025 koostatud üldmenetluse otsus ei vasta VTMS-is

sätestatud nõuetele ning on koostatud materiaalõiguse norme rikkudes.

6. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt üldmenetluse otsuses märgitakse väärteo lühikirjeldus ning

teo toimepanemise aeg ja koht; p 2 väärteo kvalifikatsioon, seaduse nimetus, paragrahv, lõige

ja punkt; p 4 tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; p 7

muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärtoeasja lahendamiseks. Antud juhul on

kohtuväline menetleja rikkunud kõiki nimetatud nõudeid. Riigikohus on asunud seisukohale,

et väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on vältimatu siis, kui üldmenetluse

otsuse aluseks olev väärteoprotokoll on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda

menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada. VTMS § 5 järgi

on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama

menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja

kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning

võimaldama VTMS §-de 19 lg-tes 2 ja 3 ning 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras

menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Riigikohus on leidnud, et

väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on

kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne

süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud,

mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja

tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse

asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt

Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Kaebuse esitaja leiab, et

väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, samuti ei anna vastust

Riigikohtu otsuses antud suunistele. Eeltoodust tulenevalt on sellega rikutud VTMS § 19 lg 1

p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

7. Kokkuvõtvalt on kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse läbiviimisel rikutud

mitmeid muid menetlusnorme, muuhulgas esinevad rikkumised tõendite kogumisel,

tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärtoemenetluse läbiviimisel.

Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo

toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1

p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku

süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuvälise

menetleja otsusega karistati kaebajat KarS §-de 251 - 218 lg 1 sätte alusel rahatrahviga.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Väärteoasja materjali

hulgas pole andmeid selle kohta, et menetlusalust isikut oleks varem vähemohtliku

varavastase süüteo toimepanemise eest karistatud.

8. Väärteo tehiolusid, sh tagajärje raskust, ja kaebaja iseloomustavaid andmeid silmas pidades

pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kuigi kaebaja võis rikkuda

hoolsuskohustust, pani ta teo toime ettevaatamatusest. Vähetähtis pole arvesse võtta, et

ostukorvis olnud kaup oli kahjustamata ja tagastati kauplusele, kuigi kaebaja soovis selle eest

tasuda ja saada seda endale. Karistamist ei tingi ka avalik menetlushuvi. Nendel põhjustel on

otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on

seisukohal, et peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamist tuleb

karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Kaebaja on seisukohal, et karistuse valikul tuleb lähtuda

võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

3 / 10

4-25-3586

Käesoleval juhul piisaks eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks kohaldada menetlusaluse

isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

9. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistungid väärteoasjas toimusid 6. novembril 2025

ja 26. novembril 2025. Grigory Shcherbakovi kaitsja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks

puudub alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud

väärtegu on tema poolt toime pandud, vastab süüteokoosseisule ja on tõendatud. Kohtuväline

menetleja tõi välja, et karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja see

vastab toimepandud teole ja isiku süüle. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

11. Väärteoasjas koostatud protokolli nr AB1672808 kohaselt on patrullpolitseinik A. A.

koostanud Grigory Shcherbakovi suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt 18. augustil 2025

kella 20:29 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses Maxima võttis kaubad (kauba loetelu on

lisatud eraldi lehel), pani need kilekotti ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult

kaupade eest tasumata kokku summas 51,65 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo

väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Tegu jäi lõpule

viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Isik kasutas poes Maxima äppi ning maksmata

tooted jättis skaneerimata. Kaup on korras ning poele tagastatud. Grigory Shcherbakov rikkus

sellega KarS § 199 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 – KarS § 251

järgi.

12. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Grigory Shcherbakov viibis 18. august 2025 kella

20:29 XXX asuvas Maxima kaupluses. Küll aga on vaidlus selles, kas Grigory Shcherbakov

võttis Maxima kauplusest kaupu kokku väärtusega 51,65 eurot jättes tahtlikult kauba eest

tasumata. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud

tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis

järeldusele, et Grigory Shcherbakovi süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist

leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud

väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Grigory Shcherbakovi poolt. Nimetatu

on tõendatud nii Maxima avalduse ja sellele lisatud kviitungiga, tunnistaja E. T. kohtus antud

ütlustega, mida kinnitavad ka Maxima kaupluse videosalvestised (CD-plaat kirjega

231525007968).

13. Maxima Eesti OÜ on teinud 18. augustil 2025 avalduse, milles palub alustada

õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega,

mis leidis aset Maxima Eesti OÜ kaupluses nr T-265 aadressil XXX Maxima 18. august 2025

kell 20:29. Rikkumise toimepanemises on kahtlustatav meesterahvas, kes möödus kassaliinist

jättes kauba eest tasumata kokku 51,65 eurot. Kaupadeks olin munad m/l 10 tk maksumusega

1,99 eurot, päevakreem L´oreal maksumusega 12, 39 eurot, Omega 3 Self maksumusega

13,39 eurot, Basmati riis Veski Mati maksumusega 2,65 eurot, juuksemask Hask

maksumusega 2,99 eurot, seep Palmolive maksumusega 0,95 eurot, raseerimisgeel Gilette

maksumusega 6,19 eurot, kaerajook Alpro maksumusega 3,19 eurot, külmutatud maasikad

Well Done 2,75 eurot, külmutatud kirsid Well Done maksumusega 2,45 eurot, punane paprika

4 / 10

4-25-3586

1006 g maksumusega 2,41 eurot ja suur kilekott Maxima 0,30 eurot. Avalduse lisana on

lisatud kviitung nr 223/590, mis kinnitab avalduses märgitud toodete maksumust.

14. KarS § 218 lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu

nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse

ette vastutus mh varguse eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku

õiguse vastu. Seega tuleb kindlaks teha, kas etteheidetav tegu vastab KarS § 199 lg 1

kirjeldatud varguse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kokkuvõttes

taandub praeguse juhtumi lahendus sellele, kas Grigory Shcherbakov võttis ära võõra asja,

kehtestas sellele oma valduse ning kas ta on selle eseme omanikule tagastanud. Objektiivsest

küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole

AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis. Ilmne on, et Maxima kaupluses olevate

kaupade näol oli tegemist Grigory Shcherbakovi jaoks võõraste vallasasjadega. Tegemist oli

Maxima kaupluses olevate asjadega, mis oli Maxima vara ja mille väärtus oli kokku 51,65

eurot. Seda kinnitab nii Maxima avaldus kui ka sellele lisatud kviitung. Kohus märgib, et

Grigory Shcherbakovile väärteoprotokollis on varguseteona näidatud üksnes kassarivist

möödumine koos varastatud kaubaga ja kohus jääbki selle piiridesse tema vastutuse määra

tuvastamisel.

15. Grigory Shcherbakov kohtus ütlusi anda ei soovinud. Samas kuulati kaitsja taotlusel üle

tunnistajana Grigory Shcherbakovi elukaaslane A. A., kes käis koos Grigory Shcherbakoviga

18. augustil 2025 Maxima poes. A. A. selgitas kohtus, et nad käisid tihti selles Maximas ja

tema abistab Grigory Shcherbakovi, sest tal on tervisemured ja päeva lõpus on ta väsinud.

Grigory Shcherbakovil on maksa rasvumine teine staadium, vererõhuga seotud probleemid ja

ülekaal. Grigory Shcherbakov ei tohi närvitseda ja muretseda. Samuti näeb ta halvasti.

Nägemine kaugele kui lähedale ei ole nii terav ning ta kasutab kahte paari prille. A. A. leidis,

et see on tema eksimus. Ta pidi ju kontrollima, kuid ta usaldas süsteemi. Ja oli veel

ostukontroll ja ta ei hakanud üle kontrollima. Tema aitas Grigory Shcherbakovil kaupu

skaneerida aga tuli välja, et mõned jäid skaneerimata. Tema ei kontrollinud, kas kõik on

skaneeritud. Vahepeal ta küsis, kas on skaneeritud või mitte. Nad skaneerisid kõike ja lõpus

oli ostukontroll. Grigory Shcherbakov maksis ära ja sai tšeki. Kui nad liikusid auto poole, siis

nad peatati, kuna mõned tooted olid maksmata. Nad soovisid ära maksta, kuid ei lubatud. Ta

leidis, et programmis võis ju mingi tõrge olla. Vastates kaitsja küsimusele selgitas A. A.

täiendavalt, et tema andis Grigory Shcherbakovile kaupu, et saaks näha seda koodi. Ta võttis

kauba, näitas Grigory Shcherbakovile, kes skaneeris telefoniga ja siis tema pani kotti. Ta

küsis vahepeal, et kas kõik on skaneeritud, sest mõned tooted oli ühesugused ja Grigory

Shcherbakov vastas, et ta lisas plussiga, seal oli programmis ju ka võimalus, et saab lisada.

Või kohe ütles, et jah kõik on skaneeritud, kõik oli nagu automaadi peal. Ta kinnitas, et neil

oli kaks kilekotti ja selgitas, et nad elavad erinevates korterites, kuid neil on ühesugune

toitumine ning ostavad ühele ja teisele perele. Varem ei ole neil sellist asja olnud, et tasumata

on jäänud aga ostukontroll on tihti. Vastates kohtu küsimustele selgitas A. A., et neil on välja

kujunenud harjumus, et nad panevad eraldi asjad, mis on tema jaoks ja mis on Grigory

Shcherbakovi jaoks.

16. Lisaks andis kohtus tunnistajana ütlusi ka turvatöötaja E. T., kes selgitas, et olles 18.

augustil 2025 tööl jälgisid nad kaameratest, mis toimub saalis ja tema peamiselt jälgib siis

neid, kes kasutavad rakendust. Kui inimene kasutab rakendust, siis ta jälgib teda kaupluses.

Ta jälgib ka seda, mida inimene läbi lööb ja kuhu ta selle paneb. Alguses oli kõik hästi, kõik

lasti läbi sellest rakendusest. Ja siis naisterahvas peale seda läks siis osakonda, kus on

külmutatud tooted ja võttis sealt neli toodet, millest oli läbilöödud ainult kaks. Esimene kaup

lasti läbi sellest rakendusest nii, et seal oli skaneerimisaken avatud. Aga teine toode selliselt,

5 / 10

4-25-3586

et kui oli telefoni juures, siis see skaneerimisleht ei olnud avatud. Siis ta hakkas juba koos

paarilisega jälgima. Ja selliselt oli nagu läbi löödud või oli nagu skaneeritud ainult pool

kaubast, summas 46 eurot ja 51 euro osas ei olnud skaneeritud kaupa. Ja sama lugu oli

kreemidega, üks oli skaneeritud, teine mitte. Vitamiinikapslid ja veel mingisugune kaup oli.

Ja kui see paar tuli kassa juurde, siis nendel tuli läbida ostukontrolli. Ja ostukontrollis

kontrolliti ainult seda, mis oli ühes kilekotis. Ja sinna ostukontrolli sattus siis kreem, munad ja

vesi ning veel kaks kaupa. Ja samuti siis kui võeti seepi, siis sealt kaameratest oli väga hästi

näha, et lasti läbi või skaneeriti ainult üks toode ja teise juurde lihtsalt oli nagu selle kohale oli

telefon pandud. Kaubad pandi eri kilekottidesse, ühes kilekotis olid kõik, mis oli skaneeritud,

teises mitte. Oli võetud kolm kilekotti, skaneeritud ainult kaks ja üks oli veel lisaks, mis ei

olnud skaneeritud ja seda ei kasutatud. Peale seda, kui nad läbisid kassaliini, siis nad koos

paarilisega läksid nende juurde ja palusid, et nad läbiksid ostukontrolli. Ja ostukontrolli käigus

selgus, et pool kaubast oli skaneerimata. Tunnistaja rõhutas, et kui nad neid jälgisid, siis oli

näha, et see oli tehtud nende poolt tahtlikult. Grigory Shcherbakovi kaitsja soovis ka

tunnistaja kinnitust, et videosalvestiselt nr 25 nähtav nimekiri on makstud toodete kohta ning

tunnistaja ka kinnitas seda. Tunnistaja kinnitas ka seda, et ostukontroll mõlemale kilekotile

teostati juba turvaruumis ning selle kohta videomaterjal puudub. Samuti kinnitas, et

maksmata kaup tagastati kauplusele. Väärteoasja toimikusse on lisatud ka õigusrikkuja

üleandmise akt, mis kinnitab seda, et E. T. oli isikuks, kes pidas kinni õigusrikkuja ning andis

ta ka üle.

17. Kohus on uurinud ka Maxima poe videosalvestisi 18. augustist 2025, mis on ajavahemiku

20:06 kuni 20:29 kohta. Videosalvestistelt nr 1,2,3 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov

koos tunnistajaga A. A.iga sisenevad müügisaali võtavad käru ja kaks kilekotti. Grigory

Shcherbakovil on käe mobiiltelefon. Grigory Shcherbakov skaneerib telefoniga ühe kilekoti

(telefoni ekraanil on sähvatus, videosalvestis nr 3), siis teise kilekoti, tehakse skaneerimise

liigutus (telefoni ekraanil on sähvatus, videosalvestis nr 3) ning seejärel paneb tunnistaja

korvi ka kolmanda kilekoti ilma, et seda skaneeriks (videosalvestis nr 3). Ka videosalvestis nr

4, kinnitab, et skaneeritakse vaid kaks kilekotti. Videosalvestiselt nr 5 nähtub, et kahte eraldi

kilekotti lisatakse pakend. Videosalvestiselt nr 7 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov võtab

kaks paprikat ja A. A. ulatab temale kilekoti, ta lisab kaks paprikat kilekotti ning suundub

kaaluma. Grigory Shcherbakov kaalub paprikad ja võtab kaalusildi. Seejärel suundub tagasi

paprika aluse juurde ning koos A. A.iga lisavad kilekotti veel vähemalt 5 paprikat. Grigory

Shcherbakov suundub taaskord kaaluma ja võtab sildi. Sildi kleepimist kilekotile ei nähtu.

Seejärel seisab Grigory Shcherbakov seljaga kaamera poole, asetab kilekoti koos paprikatega

müügiletile teiste asjade peale ning teeb skaneerimise liigutuse (03:32). Seejärel tuleb tema

juurde A. A. koos pakenditega mõlemas käes. Grigory Shcherbakov skaneerib esimese

pakendi (toimub sähvatus 04:00), võetakse järgmine pakk, Grigory Shcherbakov liigutab

telefoni pakendi juurde, kuid tegelikult skaneerimist ei toimu (04:05) ning pakend lisatakse

kilekotti. Võetakse kolmas ja neljas pakend, pakend skaneeritakse (04:13) ja teisel pakendil

tuleb skaneerimise pilt, kuid seda ei skaneerita (04:19). Videosalvestisest on üheselt tuvastav,

et asjad jagatakse eraldi kilekottidesse. Seejärel võetakse kilekott ja kaks toodet, asetatakse

kilekott toodetega kaalule, Grigory Shcherbakov võtab telefoni, teeb skaneerimise liigutuse

ning kott lisatakse korvis olevasse ühte kilekotti. Videosalvestiselt nr 8 on tuvastatav, et A. A.

võtab külmkapist kokku neli pakendit. Videosalvestiselt nr 10 nähtub, et A. A. võtab riiulilt

pakendid ning Grigory Shcherbakov teeb ühe pakendi poole skaneerimise liigutuse (toimub

sähvatus 01:02) aga teise pakendi puhul Grigory Shcherbakov vaid liigutab telefoni toote

juurde, kuid mobiiltelefoni ekraanil olev pilt ei muutu ning skaneerimist ei toimu (01:05). A.

A. paneb tooted eraldi kilekottidesse. Seejärel võtab A. A. riiulilt seebi ning siis ka teise.

Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse, toimub sähvatus. Teise seebi puhul aga

viiakse vaid telefon seebi juurde, kuid tegelikult skaneerimist ei teostata. A. A. jagab tooted

6 / 10

4-25-3586

eraldi kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 14 nähtub, et A. A. võtab riiulilt kaks toodet ja

liigub Grigory Shcherbakovi poole, näitab temale mõlemat toodet ning Grigory Shcherbakov

teeb mobiiltelefoniga skaneerimise liigutusi, seejärel võtab A. A. teiselt riiulilt kaks seepi

ning skaneeritakse vaid üks. Seejärel võtab A. A. riiulilt kaks pakendit, avab ühe pakenditest,

võtab sealt midagi välja ning seejärel Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. A. A.

lisab pakendid erinevatesse kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 12 ja 13 nähtub, et Grigory

Shcherbakov võtab kaks toodet, seejärel telefoni ning skaneerib. Videosalvestiselt nr 17

nähtub, et Grigory Shcherbakov ja A. A. seisavad riiuli ees ning vaatlevad tooteid. A. A.

võtab riiulilt tooteid. Videosalvestuse kauguse tõttu täpsemaid toiminguid ei ole võimalik

tuvastada, kuid videosalvestiselt nr 18 nähtub, et Grigory Shcherbakov vaatleb vitamiine,

seejärel A. A. võtab purgi. Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse, seejärel võtab

A. A. teise purgi, kuid seda ei skaneerita. Videosalvestiselt nr 20 nähtub, et A. A. võtab riiulilt

kaks toodet. Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. Kuna A. A. on seljaga, siis

täpsemalt videosalvestiselt rohkemat tuvastada ei ole võimalik. Seejärel liiguvad nad ostukäru

juurde ja A. A. paneb kaks toodet eraldi kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 24 nähtub, et A.

A. võtab veepudeli, skaneerivad ja siis ta võtab teise veepudeli, teeb skaneerimise liigutuse,

kolmanda Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse ja neljanda pudeli ning Grigory

Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. Esimesed kaks lähevad esimesse kilekotti ja teised

kaks teise kilekotti. Videosalvestisel nr 25 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov on

iseteeninduskassas. Grigory Shcherbakov skaneerib maksmiseks QR-koodi ning kassal

hakkab vilkuma punane tuli. Kassa juurde tuleb Maksima klienditeenindaja (konsultant) ning

hakkab teostama ostukontrolli. Videosalvestiselt ei nähtu, millisest kilekotist tooteid võetakse,

kuid viie toote (kanamunad, külmutatud toote pakend, vesi, kreem ja veel üks purk)

skaneerimise tulemusena ilmub videosalvestise ekraanile kogu ostu nimekiri, millest nähtub

üheselt, et ostuna on registreeritud vaid kaks kilekotti, kuigi korvi pandi kolm kilekotti, üks

kaerajook, kuigi ostukorvi pandi eraldi kottidesse kaks jooki, üks Omega 3 Self, kuigi korvi

pandi kaks purki, üks raseerimisgeel, kuigi Grigory Shcherbakov võttis riiulilt kaks toodet

ning pani kilekotti samuti kaks toodet, üks seep, kuigi A. A. võttis riiulilt kaks seepi ning

kilekotti pandi kaks seepi, kaks pakki külmutatud marju, kuigi A. A. võttis külmikust neli

pakki ja kilekottidesse jagati kokku neli pakki külmutatud tooteid, ühe juuksemaski, kuigi

videolt on tuvastatav kahe paki võtmine ja kilekotti panemine, samuti on videolt tuvastatav

kahe paki riisi võtmine ning kilekotti panemine ja vaid 0,382 grammi paprikate skaneerimine,

kuigi videolt on tuvastatav, et hilisemalt lisati kilekotti vähemalt 5 paprikat juurde. Grigory

Shcherbakov maksab ostude eest pangakaardiga 46,03 eurot ning samal ajal tõstab A. A.

kiirustades kontrollitud tooted kilekotti. Videosalvestiselt nr 26 on tuvastatav, et Maxima

klienditeenindaja (konsultant) võttis kontrolltooteid vaid ühest temale lähedamalt olevast

kilekotist ning pärast kontrolli teostamist väljusid Grigory Shcherbakov ja A. A. Maxima

iseteeninduskassade alalt. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kõikidelt

videosalvestistelt on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov prillid ei ole ees vaid asetatud pea

peale.

18. Kohtu hinnangul on E. T. ütlused on usaldusväärsed, sest need on kooskõlas ka kaupluse

videosalvestisega, millest on tuvastatav, kuidas Grigory Shcherbakov vaid näiliselt skaneerib

tooteid. Kohtus kõlanud plussiga toote arvu suurendamist ei kasutatud, sest videosalvestistelt

on tuvastatav, et kõikide toodete puhul soovitakse eraldi näiliselt skaneerimise liigutus teha.

Samas peab kohus märkima, et vaatamata sellele, et kohus hoiatas tunnistaja A. A. vastutusest

valeütluste andmise eest, on ta väärteoasjas tunnistajana andnud tõele mittevastavaid ütluseid,

sest tegelikkuses on videosalvestistest tuvastatav, et Grigory Shcherbakov ja A. A. tegutsevad

ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtu hinnangul on võimalik uuritud tõenditest järeldada, et nad

teadlikult jagasid skaneerimata tooted vaid ühte kilekotti. Kohus märgib, et sisuliselt on

tuvastatav, et vargus on toime pandud grupis, kuid see ei ole Grigory Shcherbakovile

7 / 10

4-25-3586

süüteoetteheites kirjeldatud. Kuigi A. A. kinnitas, et erinevad kilekotid olid neil seetõttu, et

ostsid kaupu nii temale ja tema tütrele, kuid ka Grigory Shcherbakovile, sest nad elavad

erinevates korterites, siis näiteks päevakreem lisati mõlemasse kotti. Kohtu hinnangul väärib

erilist tähelepanu ka see, et kuigi tunnistaja ja ka kaitsja rõhutasid, et Grigory Shcherbakovil

on väga halb nägemine, siis videosalvestistelt on üheselt tuvastatav, et ta isegi ei pidanud

vajalikuks prillide kandmist, vaid hoidis neid pea peale lükatuna.

19. Seega on kohtu hinnangul nii Maxima avalduse, sellele lisatud kviitungi kui ka

videosalvestistega (nr 25) tõendatud, et Grigory Shcherbakov maksis vaid kilekottides olevate

toodete eest 46,03 eurot ning 51,65 euro väärtuses kaupade (munad maksumusega 1,99 eurot,

päevakreem L´oreal maksumusega 12, 39 eurot, Omega 3 Self maksumusega 13,39 eurot,

Basmati riis Veski Mati maksumusega 2,65 eurot, juuksemask Hask maksumusega 2,99 eurot,

seep Palmolive maksumusega 0,95 eurot, raseerimisgeel Gilette maksumusega 6,19 eurot,

kaerajook Alpro maksumusega 3,19 eurot, külmutatud maasikad Well Done 2,75 eurot,

külmutatud kirsid Well Done maksumusega 2,45 eurot, punane paprika 1006 g maksumusega

2,41 eurot ja suur kilekott Maxima 0,30 eurot) jättis maksmata. Seda fakti ei lükka ümber ka

kaitsja poolt esitatud varasemate ostude väljatrükid, kuivõrd need ei oma 18. augusti 2025

kaupade eest maksmata jätmisega mitte mingisugust seost.

20. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul objektiivselt küljelt kinnitust leidnud, et

Grigory Shcherbakov möödus 18. augustil 2025 kella 20:29 ajal Tallinnas XXX asuvas

kaupluses Maxima kassast jättes maksmata 51,65 eurot väärtuses kauba eest. XXX Tallinn

asuvas kaupluses olevad vallasasjad olid Grigory Shcherbakovi jaoks võõrad ehk need ei

olnud tema omandis, samuti olid need kaupluse valduses.

21. Subjektiivsest küljest on kohtu arvates tegutses Grigory Shcherbakov kavatsetult KarS §

16 lg 2 mõttes. Grigory Shcherbakov seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja pidas võimalikuks, et see asjaolu saabub (KarS § 16 lg 2). See tähendab,

et Grigory Shcherbakov seadis eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmist ehk kilekottidesse

pandud kaupade osalist vargust, selleks alustas ta süüteo toimepanemisega, mille teoaktid on

juba kirjeldatud. Ta võimaldas A. A.il lisada kilekottidesse tooteid, mis ei olnud korralikult

skaneeritud. Samuti ta lisas ise tooteid selliselt, et võttis kaks, kuid skaneeris vaid ühe. Kohus

leiab, et tegemist on sihipärase tegevusega, mis oligi suunatud võõra vallasasja äravõtmisele.

Grigory Shcherbakov pidaski võimalikuks, et sellisel viisil toime pandud tegu õnnestub, ehk

ta möödub kassast varastatuga, lahkub kauplusest ja siis tal oleks piisav kontroll varastatud

üle ehk ta võiks hakata neid kaupu käsitama oma soovi järgi. Grigory Shcherbakov sai aru, et

tegemist on Maxima kaupluse vara. Seega sai ta aru, et tegemist on asjadega, mis pole tema

omandis ning ta tegutses seega asja ära võttes ja oma valdust kehtestades tahtlikult. Varguse

koosseisu puhul ei kuulu omastamine kui tagajärg objektiivsesse koosseisu, vaid see on

koosseisus määratletud eesmärgina ja on seega teo subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine

kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab

subjektiivsest küljest aga kavatsetust. Ebaseaduslik omastamine kätkeb endas senise valdaja

asjast kestvat ilmajätmist, milleks võib õiguskirjanduse kohaselt olla mitte ainult alatine, vaid

ka pikemaajalisem ilmajätmine (KarS kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 651, komm 39.1-

39.2).

22. Kohus leiab, et Grigory Shcherbakovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 218 lg 1 -

251 järgi kui tegu väheväärtusliku asja vastu (vargus), mis jäi katse staadiumisse. Grigory

Shcherbakovi teoakt olid suunatud varguse toimepanemisele. Grigory Shcherbakov alustas

teo toimepanemisega, võttes Maxima kauplusest teatud kaupa topelt ning skaneeris vaid ühe

toote. Samuti kaalus ta vaid kaks parikat (382 grammi), kuid hiljem lisas veel mitu paprikat,

8 / 10

4-25-3586

näiliselt kaalus, võttis sildi, kuid skaneeris vaid kahe paprika kaalu hinnasildi. Kui ta oli

iseteeninduskassas skaneeritud toodete eest maksnud, siis ta lahkus iseteeninduskassade alalt.

Pärast iseteeninduskassadest möödumist Grigory Shcherbakov peatati ta poe turvatöötaja

poolt kinni just seoses võimaliku vargusega. Seega, ei jõudnud Grigory Shcherbakov saada

kontrolli varastatud esemete üle ehk manifesteerida valdust. Seega ei olnud tegu lõpule

viidud, ehk tegemist on katsega.

23. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ilmnenud

kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse

argumentides ei ole osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda

kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine.

24. Seega on kohtuväline menetleja Grigory Shcherbakovi poolt toimepandud teo

kvalifitseerinud õigesti KarS §-de 218 lg 1 - 251 järgi.

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

26. KarS § 218 lg 1 kohaselt on varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS §

47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse

keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Grigory Shcherbakovile

määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 240 eurot. Seega on Grigory Shcherbakovile

määratud oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud

karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist

ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega,

mille eesmärgiks on mõjutada Grigory Shcherbakovi edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Määratud karistus arvestab seejuures äravõetud eseme väikest väärtust ning ka seda, et

esmakordselt ei ole väheväärtusliku eseme varguse korral põhjust rangelt reageerida.

27. Mis puudutab kaitsja taotlust lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib

kohus järgmist. Grigory Shcherbakovi poolt toimepandud väärteo asjaolusid arvestades ei ole

võimalik kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada. Kohus ei

tuvastanud kahetust kui karstust kergendavat asjaolu ja kohtu hinnangul ei ole Grigory

Shcherbakovi saanud oma teost aru ning on asunud ennast õigustama, seetõttu puudub ka

võimalus menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.

septembri 2025 otsuse väärteoasjas nr 231525007968 muutmata ja kaebuse rahuldamata.

29. Grigory Shcherbakovi kaitsja Indrek Põder esitas kohtule taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks valitud kaitsjale makstud tasu katteks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse

väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele

isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel

riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus on tuvastanud, et Grigory Shcherbakov on

toime pannud väärteo, mistõttu jätab Grigory Shcherbakovi karistamise kohta muutmata.

Arvestades, et kohus ei lõpetanud väärteomenetlust ühelgi VTMS §-s 23 toodud alusel, tuleb

9 / 10

4-25-3586

Grigory Shcherbakovi kaitsja taotlus menetluskulu ehk õigusabi kulu väljamõistmiseks jätta

rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud Grigory Shcherbakovi enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra

10 / 10