2-23-130267/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-130267

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi U.J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal,

registrikood 12831829

Hageja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Kostja: U.J , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-130267.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

1. Tartu Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi U.J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas 25.08.2025 kohtule avalduse hagist

loobumiseks. Avaldusest nähtub, et hageja nõue on rahuldatud kolme osamaksega

11.08.-26.10.2023. Hageja taotleb jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda ning on

esitanud enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud

seisuga 25.08.2025 kokku 559 eurot.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

3. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

4. Kohus andis 08.10.2025 kohtunõudega kostjale tähtaja esitada oma seisukoht

menetluse lõpetamise suhtes, sh märkimiseks, kas kostjal on tekkinud menetluskulusid

ning kas ta soovib nende väljamõistmist hagejalt. Kohus pikendas tähtaega kuni

27.10.2025.

Kostja taotles 26.10.2025 seisukohas jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja

avaldas, et ta oma menetluskulude nimekirja ei esita. Vastuväiteid hagist loobumisele

ja menetluse lõpetamisele kostja seisukohast ei nähtu.

5. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja nr 2-23-130267

menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 432).

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi

või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

7. Hageja esitas kostja vastu esmalt nõude maksekäsu kiirmenetluses 31.07.2023. Kostja

esitas 10.08.2023 nõudele vastuväite. Hagi esitati kohtusse 30.08.2023. Kostja tasus

nõude kolme maksega 11.08.2023 (340 eurot), 03.10.2023 (640 eurot) ning

26.10.2023 (52 eurot), kokku summas 1032 eurot.

Seega on kostja tasunud nõude osaliselt pärast maksekäsu kiirmenetluses nõude

esitamist ning enne hagi esitamist.

8. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5

sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t

4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest,

vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (2-20-5007, p 15).

Käesolevas asjas hageja loobub hagist seetõttu, et ta on saavutanud oma eesmärgi, s.o

rahalise nõude rahuldamise, ning see on toimunud osaliselt pärast hagi esitamist.

Samas on kostja poolt kohtule esitatud materjalidest näha, et kostja ei ole

põhjendamatult kahju hüvitamisest keeldunud ja on hagejale kompromissi pakkunud,

kuid hageja ei ole sellele reageerinud. Ka ei ole hageja menetluse käigus vaidlustanud

seda, et kostja on näidanud üles huvi vaidluse kompromissiga kohtuväliselt

lahendamise vastu. Eeltoodu ilmestab kohtu hinnangul hageja soovimatust vaidlus

kohtuväliselt lahendada. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et antud

olukorras on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda ning õiglane on jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

9. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin