2-25-5029/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5029

Kohtuasi

J.I hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Pärna vastu vara välistamiseks pankrotivarast

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

18.09.2025

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.I (sünniaeg XX.XX.XXXX lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

Kostja CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Pärn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul

ja Peeter Viirsalu ning vandeadvokaadi abi Uku Kull

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-5029

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.I (hageja) esitas 01.04.2025 Harju Maakohtule hagi CoinLoan OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Pärna (kostja) vastu vara välistamiseks pankrotivarast. Koos hagiga

esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks. Maakohus küsis hagi tagamise osas kostja

seisukohta. Maakohus keeldus 14.05.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 01.07.2025.

2. Kostja esitas 01.09.2025 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja

menetluskulud on kokku 3375,02 eurot (käibemaksuga). Kostja lepingulised esindajad

osutasid õigusabi 12 tundi keskmise tunnitasumääraga 230 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja märkis, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

3. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, pidades põhjendamatuks nii

tunnitasu suurust, teenuse osutamise mahtu kui ka mitme esindaja kulu.

Maakohtu määrus

4. Maakohus määras 18.09.2025 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse ja mõistis hagejalt CoinLoan OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitise

1713,96 eurot ja viivise.

4.1. Menetluses osutatud õigusabi toimingud olid osaliselt põhjendamatud. Maakohus küsis

kostja seisukohta üksnes hagi tagamise avalduse osas. Selleks kulus kostja esindajatel kokku

5,6 tundi (toimingud 07.04.2025–11.04.2025). Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus

kokku 1,7 tundi, millest kohus pidas põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Maakohtu hinnangul ei

olnud ülejäänud osas kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud, kuna hagiavaldust ei

võetud menetlusse ja kohus ei kaasanud kostjat rohkem menetlusse. Eeltoodust tulenevalt

luges maakohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks töömahuks kokku 6,1

tundi.

4.2. Tunnitasu suurust 230 eurot (käibemaksuta) sai maakohtu hinnangul pidada tavapäraseks

ja põhjendatuks. Vaidluse sisu arvestades oli mitme lepingulise esindaja osalemine

põhjendatud.

4.3. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud

õigusabikuludeks koos käibemaksuga 1713,96 eurot (5,6 tundi käibemaksumääraga 22%, 0,5

tundi määraga 24%).

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega määrata kindlaks, et kostjal puuduvad vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud või määrata kindlaks kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses.

5.1. Maakohus jättis analüüsimata kostja menetluskulude vajalikkuse. Maakohus piirdus vaid

analüüsiga, millises osas on maakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendamatud, jättes

analüüsimata, kas kostja menetluskulud olid vajalikud konkreetse menetluse toimingute

tegemiseks (hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamine). Menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud.

2-25-5029

5.2. Pankrotihaldur on kõrgendatud erialaste teadmistega ja kogemustega isik

(vandeadvokaat), kelle pädevusse kuulub mh õiguslike küsimuste analüüsimine ja

seisukohtade kujundamise. Seetõttu tuleb vandeadvokaadist halduri puhul eeldada, et tal on

vajalikud õigusalased teadmised selleks, et vastata hagi tagamise taotlusele. Selliseks

toiminguks välise abi kasutamist pidi haldurist kostja vähemalt põhjendama. Kostja

kirjeldusest tööjaotuse kohta võib välja lugeda, et haldur on võib-olla ebaseaduslikult

loovutanud kõik seadusest tulenevad kohustused esindajatele.

5.3. Kuivõrd asi piirdus kostjalt hagi tagamise taotlusele seisukoha küsimisega, ei ole

maakohtu põhjendus mitme esindaja kasutamise kohta õiguspärane. Maakohus mõistis välja

menetluskulud lausa 4 advokaadi tehtud toimingute eest.

5.4. Maakohus jättis välja selgitamata esindatavate õigusteenuste tunnitasud. Vastavalt

Riigikohtu praktikale, ei ole mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral

üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude

kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate

tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu

suurusega. Kohtul tuleb hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad

toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende

tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus.

5.5. Maakohus mõistis välja ka põhjendamatud kulud. Kostja menetluskulude nimekirjast

nähtuvad 07.04.2025–11.04.2025 tehtud toiminguid ka kostja vastuse koostamisele, kuigi

maakohus nentis, et kohus pole kostjatelt seda nõudnud, kuna hagiavaldust ei võetud

menetlusse. Hagejalt ei saa välja mõista kulusid toimingutele, mida pole olnud vaja teha, kuna

hagi polnud menetlusse võetud. Hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamisele kulunud aeg

ei ole arusaadav.

Menetluse edasine käik

6. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega

tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata

ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

8.1. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

2-25-5029

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule

tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS

§ 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

8.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus

üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber

ei hinda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel

diskretsioonipiire ületanud.

8.3. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud analüüsima, kas väljamõistetud menetluskulud

olid vajalikud, s.o kostjal oli vaja palgata hagi tagamise avaldusele vastamiseks lepingulised

esindajad, arvestades, et kostja on pankrotihaldur ja seega õiguse eriteadmistega isik.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et siinses

asjas ei olnud kostjal vajalik õigusabiteenust kasutada ja kostja pankrotihaldurina oleks

pidanud osalema menetluses isiklikult. Pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama.

TsMS ega PankrS ei kohusta haldurit isiklikult tsiviilkohtumenetluses osalema. PankrS § 62

ei keela haldurit osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Seega kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

pankrotihaldurist menetlusosalise kulud, saavad hüvitatavate kulude koosseisu kuuluda ka

halduri lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lõige 1).

Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt õigust kasutada menetluses

osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 11).

8.4. Hageja leiab, et siinses asjas ei olnud mitme lepingulise esindaja kasutamine

põhjendatud.

Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetlustoimingud 07.04.2025–11.04.2025 ning

29.08.2025–01.09.2025, milleks kuluaruande järgi olid järgmised toimingud:

07.04.2025 – hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse analüüs (Uku Kull) – 0,6 tundi;

08.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi;

08.04.2025 – õiguslik analüüs (Rainer Urmas Maine) – 0,3 tundi;

09.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi;

10.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi;

11.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,6 tundi;

11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse koostamine (Paul Varul) – 0,5 tundi;

11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse täiendamine (Peeter Viirsalu) – 0,5 tundi;

29.08.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 1,2 tundi;

01.09.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi.

TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kulude hüvitamist

2-25-5029

taotlev menetlusosalisel tuleb esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik. Kohus

saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude

hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine

oli vajalik. Seejuures on võimalik, et hüvitatavaks loetakse ka lepinguliseks esindajaks olnud

advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana

osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja

mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud

esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505, p-d 14 ja 16).

Toimikust nähtuvalt esindasid kostjat vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning

vandeadvokaadi abi Uku Kull ning lisaks nähtus menetluskulude nimekirjale lisatud

kuluaruandest, et õiguslikku analüüsi tegi veel üks vandeadvokaadi abi, kes kohtus lepingulise

esindajana ei osalenud. Hagi tagamise avaldusele vastuse koostamiseks tuli kostja esindajatel

hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvuda ning analüüsida. Kokku on selleks kulunud

5,6 tundi.

Kostja on mitme lepingulise esindaja tehtud kulutusi põhjendades selgitanud, et esindajate

ülesannete jaotus oli sisuline ja põhjendatud. Vandeadvokaadid keskendusid peamiselt

menetluse strateegilisele juhtimisele ja seisukohtade kujundamisele, samas kui

menetlusdokumente koostas vastavalt vandeadvokaatide kujundatud seisukohtadele

vandeadvokaadi abi. Selline tööjaotus võimaldas tagada esinduse põhjalikkuse, samal ajal aga

vältides toimingute dubleerimist esindajate vahel. Seejuures ei ole kostja lepinguliste

esindajate toimingud kattuvad ega dubleerivad. Lisaks selgitab kostja vastuses

määruskaebusele, et pankrotihalduri vastu on algatatud kaheksa vara välistamise menetlust,

mis paratamatult tähendab, et halduril endal ei ole ajaliselt võimalik kõiki menetlusi hallata

ning sarnaselt ei ole ühel advokaadil üldjuhul ajaliselt võimalik järsult üksi kaheksat

menetlust läbi viima asuda, arvestades juba olemasolevatest muudest menetlustest tulenevat

töökoormust. Seega ei ole ebatavaline ega eluliselt põhjendamatu, et esindajaks on korraga

mitu advokaati, kes jagavad menetluste vahel töökoormust. Ühtlasi on tegu keskmisest

keerukama menetlusega, mis hõlmab elemente nii asjaõigusseadusest, pankrotiseadusest,

tsiviilseadustiku üldosa seadusest, võlaõigusseadusest kui ka finantsõigusega seonduvatest

seadustest (MERAS, VPTS, RahaPTS ja KrüTS). Vastav menetlus nõuabki olemuslikult

mitmeid spetsialiste. Kuluaruandest nähtuva vandeadvokaadi abi Rainer Urmas Maine

teadmised pangandus- ja finantsvaldkonnas olid vajalikud menetluse perspektiivi hindamisel

ja kostja positsiooni kujundamisel. Sarnaselt on vaja olnud esindajatel läbi töötada nii

tsiviilõiguslik kui ka finantsõiguslik normistik tagatavale nõudele õigusliku hinnangu

andmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et vaidluse sisu arvestades oli mitu esindajat

põhjendatud, st maakohtu hinnangul on tegemist õiguslikult keskmisest keerukama

vaidlusega.

Samuti nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et ebaõige on hageja väide, et kulud ei

ole põhjendatud, kuna vaidluseni ei jõutudki. Hagi tagamise avaldus ja sellele esitatud vastus

on osa menetlusest. Arvestades, milliseid tagajärgi võib hagi tagamise abinõude kohaldamine

kostjale kaasa tuua, on arusaadav ja mõistlik, et kostja jaoks oli oluline põhjalik vaidluse

asjaolude analüüsimine.

Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulust ning arvestades

menetluses esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita,

2-25-5029

et kostja esindajate ajakulu asjaga tutvumisel, analüüsimisel ja seisukoha koostamisel

dubleeriv. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu

advokaati, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd.

Lisaks tuleb hinnata, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks

ajakuluna põhjendatud. Siinsel juhul kostjale hüvitatud menetluskulud sellises ajamahus (5,6

tundi), mis oleks olnud mõistlik ja vajalik olnud ka ühe esindaja palkamisel. Maakohus on

põhjendatult vähendanud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ja ei ole alust selle

täiendavaks vähendamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi

osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem

aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei

muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

8.5. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude

väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on välja mõistetud summa

ebaõige.

Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad

tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel

olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu

suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on

osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised

toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11).

Kuluaruandest nähtuvalt osutasid õigusabi kõik esindajad tunnihinnaga 230 eurot (millele

lisandub käibemaks). Maakohus on hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse

põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub, tunnitasu suurus ei ületa oluliselt õigusteenuse

turuhinda.

Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

9. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

10. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)