2-23-104445/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-104445

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2025 Rakvere, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-104445

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.G vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

459,17 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S.G (isikukood XXX, elukoht xxxx), esindaja riigi

õigusabi korras: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt välja kostjale antud riigi õigusabi tasu 1 202,68 eurot (sh käibemaks)

riigi tuludesse. Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva

jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004;

Swedbank EE522200221013264447; Luminor Bank EE401700017002872300; LHV Pank

EE957700771001523585), kasutades personaalset viitenumbrit xxxx. Tähtaegselt

nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni

kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kohus tunnistab lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).

5. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

2-23-104445

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1 Tartu (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse

esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 400,

47 euro saamiseks, millele kostja esitas vastuväite. Kostja vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 350,70 eurot,

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 33,41 eurot ja edasiulatuv viivis

alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse määraga 0,065 % iga tasumisega

viivitatud päeva eest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv summas

140 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ning viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hagiavalduse lisaks 1 olevast 07.07.2022 kostjaga

sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppest, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb

kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 361, 91 eurot, millest põhivõlg on 325, 47

eurot, intress 6,44 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot ja ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja on

hageja väitel teinud võla katteks makseid summas 31, 21 eurot ja on tasunud lepingu tasu 20

eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel so hageja arvestab ülejäänud laekunud

summast 11,21 eurot (31, 21-20) põhiosa katteks. Sellest tulenevalt on kostja võlgnevus 350, 70

eurot (381,91-31,21).

3. Maakohus jättis 03.04.2023 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, selgitades mh vajadust esitada kohtule kõik võlatunnistuse ja selle aluseks

oleva võlasuhtega seotud asjaolud ja tõendid. Hageja ei esitanud kohtu ettepanekule vaatamata

nõutud andmeid ega tõendeid. Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise korras selgituse

2-23-104445

võlatunnistuse osas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ning et tal ei ole kohustust

esitada kohtule muid tõendeid kui võlatunnistus.

4. Hageja 22.04.2024 seisukohas kostja hagi vastusele selgitab hageja, et esialgne krediidiandja

kostja suhtes on Inbank Finance AS, kes on kostjaga sõlminud 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr

xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 373, 40 eurot. Järelmaksu lepingu alusel

kohustus kostja tagastama saadud laenu perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Kuna kostja ei täitnud

lepingut, siis edastas esialgne krediidiandja kostjale 06.06.2022 ülesütlemise hoiatuse andes

täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nõuet täiendava tähtaja

jooksul ei täitnud, siis edastati kostjale esialgse krediidiandja poolt 28.06.2022 ülesütlemise

teatis. Hageja väitel muutusid lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kõik kasutuses olnud kui

ka võlgnetavad summad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates lepingu

lõppemise päevast. Ühtlasi hageja viitab, et esialgne krediidiandja on teatanud nõude

loovutamisest kostjat. Samuti, et kostja on aktsepteerinud uut võlausaldajat ehk hagejat

võlatunnistusega ning seega on kostja vastuväited nõude loovutamise mitte toimumise osas

asjakohatud.

5. Hageja on esitanud 25.09.2025 selgituse kohtunõudele, kellele kuulub nõue kostja vastu, et AS

Aktiva Portfolio loovutas 19.08.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid, mida tõendab koopiaga nõude loovutamise teatisest, mis saadeti kostjale postiga

aadressile XXX. Samuti selgitas hageja vastuses kohtunõudele, et AS Aktiva Portfolio on

ühinenud hagejaga ning AS Aktiva Portfolio on äriregistrist kustutatud 06.11.2023 ning hageja

osaleb menetluses üldõigusjärglasena.

6. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1.

Kostja seisukoht

7. Kostja on vastanud kohtule, et hagi ei tunnista, tegemist on Inbank laenuga, mis on osadeks

jaotatud ja selle võtmine on põhjustanud kostjale makseraskusi. Kostja on esitanud aegumise

vastuväite tagasiulatuva viivise nõude osas, sest hageja ei ole nõudnud seda koheselt. Hageja

esinduskulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuivõrd hageja on keeldunud kostjaga

kompromissi sõlmimast. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat võlanõude loovutamisest.

Hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. Samuti on kostja üles öelnud deklaratiivse

võlatunnistuse.

8. Kostja esindaja riigi õigusabi korras täiendas kostja vastuväiteid hagile. Kostja on seisukohal, et

krediidiandja ei ole järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seega

andnud laenu isikule, kellele ei võinud laenu anda. Hageja ei ole tuvastanud laenu andmise

eelselt kostja kui laenaja maksevõimet mõjutavaid asjaolusid ega ka hinnanud neid. Seega peab

hageja tegema ümberarvestuse. Hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus on

tarbijakrediidileping VÕS tähenduses. Hageja öeldes üles tarbijakrediidilepingu ei ole järginud

VÕS § 416 lg 1 tulenevaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ja hageja ei ole neid

eelduseid oma tõendamiskoormise kontekstis esile toonud kui ka tõendanud. Kostja ei ole

saanud hagejalt lepingu ülesütlemise avaldust, mis tähendab, et laenulepingu ülesütlemine on

tühine. Kostja väidab ka, et kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine heade kommete vastasuse

tõttu. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud,

millisel õiguslikul alusel on tal kostja vastu nõuded.

9.

01.10.25 täiendas kostja oma vastuväiteid hagile, mille kohaselt ei ole ta saanud tema vastu

esitatud nõude loovutamisega mingeid teateid ning et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud,

talle kuulub nõue kostja vastu. Hageja ei ole olnud ka kokkuleppe pooleks.

2-23-104445

Kohtu põhjendused

10. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

12. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava

ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samuti ei lahenda kohus kostja

aegumise vastuväidet viivisnõudele alltoodud põhjustel.

13. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

14. Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või mitte

ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.

15. Kohus märgib siinjuures, et hageja on olnud antud küsimuses ebaselge ja mitte järjepidev.

Hageja hagis ei ole selgelt välja toodud, kas hageja on nõude omandanud ja kellelt on nõue

omandatud, samuti kelle vahel algne tarbijakrediidileping sõlmiti ja kuidas toimus nõude

omandamine hageja poolt kostja vastu. Kostja on esitanud sellekohase vastuväite hagile. Kohus

on eeltoodud küsimuses täitnud selgitamiskohustuse 03.04.2023 hagiavalduse käiguta jätmise

määruses.

16. Kohtule on esitanud hagi hagejaks olev Aktiva Finance OÜ registrikoodiga 10746479.

Hagiavalduse aluses tugineb hageja faktiväitele, et tema nõuded kostja vastu on tekkinud tema

ja kostja vahel 07.07.2022 sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppe ning viitab

hagiavalduse lisale 1. Hagiavalduse lisana 1 on aga kohtule esitatud 07.07.2022 võlatunnistus ja

maksekokkulepe, mis on sõlmitud Aktiva Portfolio AS registrikoodiga 16013522 ja kostja

vahel. Võlatunnistuse kohaselt tunnistab kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva

seisuga AS-le Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) kokku 361,91 eurot (võlgnevus),

millest: põhisumma 325,47 eurot, intress 6,44 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot. Samaaegselt

võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0.065%

võlgnetava põhivõla summalt päevas, mille lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot.

17. Menetluse ajal on hageja esitanud kohtule AS Aktiva Portfolio pdf-formaadis allkirjastamata

nõude loovutamise teatise, millel oleva teksti kohaselt on 19.08.2022 loovutatud

võlatunnistusest nr xxxx nõuded kostja vastu hagejale. Teatis on allkirjastamata Aktiva Portfolio

AS esindusõigusliku isiku poolt, puuduvad tõendid loovutamise teatise edastamise kohta

kostjale. Samaaegselt on hageja esitanud kohtule hageja e-äriregistri väljatrüki, millest nähtub,

et AS Aktiva Portfolio on ühinenud hagejaga 06.11.2023, mille tulemusena on AS Aktiva

Portfolio kui ühendatav ühing lõppenud ehk hageja on muutunud AS Aktiva Portfolio

üldõigusjärglaseks (TsÜS § 6 lg 1, ÄS §§ 391 lg 1, 403 lg 2). Eeltoodust johtuvalt on hageja

esitanud kohtule väite, et omab nõuet kostja vastu tulenevalt ühinemisest üldõigusjärgluse

2-23-104445

korras. Seega on hageja esitanud kohtule nõude omamise kohta kostja suhtes kaks vastuolulist

väidet, mis välistavad üksteist. Liiatigi nõude loovutamise kohta menetlusõigusele vastavad

asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed tõendid puuduvad, millel kohus peatub allpool.

18. Samuti on kohus seisukohal, et pelgalt ühinemisele tuginemine ei tähenda, et AS Aktiva

Portfolio nõuded kostja vastu on hagejale üle läinud. Selleks on vajalik, et ühinemises osalevad

isikud sõlmiksid ÄS § 392 lg 1 alusel ühinemislepingu ja on vastu võetud ühinemisotsused ÄS §

397 lg 1 tähenduses. Kohus kontrollis e-äriregistrist AS Aktiva Portfolio (kui ühendatav ühing)

ja hageja (kui ühendav ühing) vahel sõlmitud ühinemislepingut, mis on notariaalselt tõestatud

vormis ja sõlmitud ühingute vahel 07.07.2023. Nimetatud ühinemislepingust ei tulene AS

Aktiva Portfolio poolt kostja suhtes nõude üleandmist ühinemise korras hagejale. Eeltoodust

järeldub, et AS Aktiva Portfolio nõuded kostja vastu on lõppenud viimase kustutamisega

äriregistrist.

19. Pooled ei vaidle selle üle, et esialgne krediidiandja kostja suhtes on Inbank Finance AS

registrikoodiga 16197915, kes on kostjaga sõlminud 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr xxxx,

mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 373, 40 eurot. Järelmaksu lepingu alusel kohustus

kostja tagastama saadud laenu perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Seega on hageja menetluses

võtnud omaks, et 07.07.2022 võlatunnistuse aluseks on Inbank Finance AS ja kostja vahel

20.01.2033 järelmaksu lepingust nr xxxx tulenevad väidetavalt kostja poolt täitmata rahalised

kohustused. Eeltoodust johtuvalt on seega hageja nõudeõiguse tekkeks kostja vastu olnud

vajalik, et Inbank Finance AS ja AS Aktiva Portfolio vahel oleks vaidlusaluse järelmaksu

lepingust tulenevate nõuetega seoses õigussuhe, millest tulenevalt saaks hageja kohtule esitatud

võlatunnistuse ja maksekokkuleppe alusel kostja vastu hagi esitada.

20. Hageja on menetluse vältel üldsõnaliselt väitnud, et ta on omandanud nõude loovutamise korras.

Samas ei ole hageja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et AS Aktiva Portfolio oleks

omandanud nõuded kostja vastu Inbank Finance AS-lt registrikoodiga 16197915, kes esialgselt

sõlmis kostjaga 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr xxxx. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud

asjaolu ehk nõude kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige

hageja on kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse

krediidiandja Inbank Finance AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemise kas nõude

loovutamise lepingu või nõude loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164, 168 lg

2). Kohus rõhutab, et hagejal on kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja faktiväited

peavad olema piisava detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule esitatud tõendist.

Hagejat on menetluses esindanud kolm õigusteadmistega lepingulist esindajat, kuid sellest

hoolimata on kohtumenetluses hagi rahalise nõudega kostja vastu, kuid hageja nõudeõigus

kostja vastu on erinevatel hageja paljasõnalistel õiguslikel alustel tõendamata.

21. Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul on

käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd tal puudub nõudeõigus

kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil põhjendustel ei hinda kohus

kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma panekuks vajalike nõudenormist tulenevaid

nõude rahuldamise eelduseid tarbijakrediidilepingu osas ning tarbijakrediidilepingu ja sellest

johtuvalt võlatunnistuse kehtivust.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

24. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p.1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-23-104445

25. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

26. 04.08.2023 kohtumäärusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus osaliselt. Sama määruse

resolutsiooni p. 3 järgi anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20% riigi õigusabi

tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena viie (5) kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Eelöeldu tähendab, et kostjale anti

käesolevas tsiviilasjas õigusabi riigi kulul ning seega ei ole kostja ise enda esindusest

tulenevaid kulusid kandnud.

27. RÕS § 23 lg 1 alusel kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev

kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või

määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, ei ole kostjal kohustus hüvitada riigile enda

esinduskulusid (RÕS § 27 lg 1 p.1). RÕS § 26 lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on

pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud,

või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti,

oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal.

28. Vastavalt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlustele määras kohus riigi õigusabi osutamise

tasu suuruseks kokku 1202, 68 eurot koos käibemaksuga.

29. RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi

kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui

tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt ja

seda selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

30. Hagejalt tuleb riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 1202,68 eurot (sealhulgas

käibemaks). Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul.

Hagejal tuleb täita kohtulahend riigi õigusabi tasu osas TsMS § 179 lg 5 ja lg 6 alusel 15 päeva

jooksul alates jõustumisest, misjärel võib saata sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise

korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 alusel tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

31. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

32. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

33. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/