2-24-144985/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-144985

Kohtuasi

Rediem Capital AB hagi R.N-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1993,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: REDIEM CAPITAL AB (välismaa kood

559310-4697), lepingulised esindajad Ahto Järvela

ja Sigrid Rahkema

Kostja: R.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada REDIEM CAPITAL AB hagi R.N-i vastu osaliselt.

2. Mõista R.N-ilt REDIEM CAPITAL AB kasuks välja TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali ja R.N-i vahel 3. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr XXX alusel välja 472,14 eurot (s.o põhivõlg 441,45 eurot ja ajavahemikul

11. aprill 2025 kuni 8. detsember 2025 sissenõutavaks muutunud viivis

30,69 eurot).

3. Mõista R.N-ilt REDIEM CAPITAL AB kasuks välja viivis põhivõlalt

(441,45 eurot) alates 9. detsembrist 2025 kuni põhivõla täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 25% ulatuses R.N-i kanda ja 75% ulatuses REDIEM

CAPITAL AB-i kanda.

5. Mõista R.N-ilt REDIEM CAPITAL AB kasuks menetluskulude katteks

välja 168,25 eurot.

6. Mõista R.N-ilt REDIEM CAPITAL AB kasuks välja viivis

menetluskuludelt (168,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava

lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. REDIEM CAPITAL AB (hageja) esitas 9. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.N-ilt (kostja) 1723,50 euro saamiseks. Kuivõrd

kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 22.

jaanuaril 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 18. veebruaril 2025 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja

põhivõla 1392,03 eurot, tasumata intressid 104 eurot, haldustasu 11,60 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 172,60 eurot. Samuti

palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 19. veebruarist

2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga 18,9% aastas.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja

kostja 3. jaanuaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu

3000 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määr on 22,87%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga

18,90%. Kostja kohustus saadud laenu tagastama 36 osamaksega. Kostja ei täitnud

laenu tagasimaksmise kohustust. Krediidiandja saatis 8. juunil 2024 kostjale lepingu

ülesütlemishoiatuse ning andis tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga

täiendava tähtaja jooksul, mistõttu krediidiandja ütles 23. juunil 2024 lepingu üles.

Krediidiandja loovutas 13. septembril 2024 nõude hagejale. Kostjale edastati teade

nõude loovutamisest.

Krediidiandja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse

väljaselgitamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui tema sissetulekud. Krediidiandja tuvastas

kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja sissetulek oli 975,68 eurot. Peale

laenutaotluse heakskiitmist said kostja kohustused olema 459,16 eurot kuus. See

tähendas sissetulekute/kohustuste suhtarvu 47,06%.

Maksehäireregistrites kostja suhtes kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud.

Eelnevast järeldas krediidiandja, et kostja on võimeline lepinguga kaasnevaid kohustusi

tasuma.

Kostja maksis laenusummast (3000 eurot) tagasi 1607,97 eurot. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1392,03 eurot.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 26. osamaksest (10. märts 2024) kuni lepingu

ülesütlemiseni 23. juunil 2024 kokku 104 eurot. Hageja palub selle kostjalt välja mõista.

Lepingu eritingimuste ja maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma ka lepingu

haldamise tasu 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal võlg 11,60 eurot,

mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt lepingujärgses

määras, s.o 18,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24. juuni

2024) kuni põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise seisuga on viivise võlg 172,62 eurot.

Hageja saatis 23. juulil 2024 kostjale tasulise meeldetuletuskirja (25 eurot), 21. augustil

2024 tasulise meeldetuletuskirja (5 eurot), 9. septembril 2024 tasulise

meeldetuletuskirja (5 eurot) ning palub kostjalt välja mõista ka muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot.

Hageja esitas 3. novembril 2025 nõude VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja

sai laenu 3000 eurot ja tegi tagasimakseid 2558,55 eurot. Kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt

välja mõista põhivõla 441,45 eurot. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei too kaasa viivisekokkuleppe tühisust ning palub viivise välja

mõista lepingujärgses määras. Juhul kui kohus leiab et lepingujärgset viivist ei saa

nõuda palub hageja rahuldada viiviseid seadusejärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 3. jaanuaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, (dtl

32-38). Krediidiandja loovutas lepingust tulenva nõude hagejale (dtl 96). Krediidiandja

andis kostjale laenu 3000 eurot (dtl 34). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi

kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/

147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse

määraks 22,87% (dtl 34), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidisumma 3000 eurot, esialgse maksete kogusumma 4068,79 eurot,

tagasimakseperioodi 36 kuud, intressimäära 18,90% aastas, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva, osamaksete arvu (36), laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuise

lepingu haldustasu 2,90 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse

määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 20). Seega on krediidi kulukuse määr

kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel tuvastanud kostja, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidiandja tuvastas, et

kostja igakuine sissetulek oli 975,68 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele

selgitanud, kas krediidiandja tuvastas selle kostja pangakonto väljavõtete alusel ning

milliseid kostja pangakonto väljavõtetel nähtuvaid laekumisi pidas krediidiandja kostja

sissetulekuks ning kuidas jõuti 975,68 euroni. Hageja selgituste puudumise tõttu ei ole

kohtul võimalik kontrollida, kas krediidiandja tuvastatud teave kostja sissetulekute

suuruse kohta vastab kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvale. 4. oktoobril 2025, 5.

novembril 2022, 3. detsembril 2022, 1. jaanuaril 2022 oli kostja töötasu suurus

pangakonto väljavõtte järgi 716,96 eurot (pangakonto väljavõte, dtl 49-77).

Kostja on saanud krediidiandjaga lepingu sõlmimisele eelneval kahel kuul küll

Töötukassalt 8. novembril 2021 25,87 eurot ja 3. detsembril 2021 258,72 eurot, mis teeb

kahe kuu keskmiseks 142,30 eurot.

9. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja, et peale laenutaotluse heakskiitmist

said kostja kohustused olema 459,16 eurot kuus. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele

täpsustanud, mida on peetud silmas kostja kohustuste all, mh kas krediidiandja tuvastas,

et kostjal oli veel teisi laenukohustusi.

Kostja pangakontolt (dtl 49-77) nähtub mh, et kostja on AS-lt E saanud 27. detsembril

2021 93,40 eurot, mis viitab krediidikohustusele AS E ees. Kostja on teinud 15.

detsembril 2021 makse C F AS-ile 145,54 eurot, mis viitab krediidikohustusele C F

AS-i ees. 15. detsembril 2021 nähtub ka laenu põhiosa ja intressi tasumine kannetelt nr-

itega XX, XX ja XX kokku 34,96 eurot (kannetelt ei nähtu saajat). 10. detsembril 2021

nähtub samuti laenu põhiosa ja intressi tasumine kokku 74,15 eurot (kanded nr XX,

XX). 3. detsembril 2021 on kostja teinud ülekande selgitusega „krediidi tagasimakse“

kokku 261,33 eurot (kanded nr XX, XX). 2. detsembril 2021 on kostja teinud makse

selgitusega krediidi tagasimakse 100 eurot. Seega ainuüksi detsembrikuus 2021 nähtub,

et kostja on kandnud muude krediidikohustustega seotud kulutusi 615,98 eurot. Lisaks

on kostja võtnud tõenäoliselt täiendava kohustuse (E AS ülekanne).

10. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks tuvastanud krediidivõime hindamisel

kostja majandamiskulude suuruse ning kas ja kuidas on seda arvesse võetud

laenulepingu sõlmimisel.

Kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 49-77) nähtub mh üüri maksmine 430 eurot kuus (nt

4. oktoober 2021, 5. november 2021, 3. detsember 2021, 1. jaanuar 2022). Ka nähtub

kostja pangakontolt (dtl 49-77) korteriühistu kommunaalarvete tasumine, nt 26.

detsembril 2021 148,30 eurot, 24. novembril 2021 139,94 eurot, 24. oktoobril 2021

138,09 eurot, 13. septembril 2021 123,34 eurot. Seega on kostjal olnud lepingu

sõlmimisele nelja eelneva kuu elukohaga seotud majandamiskulud keskmiselt 567,42

eurot kuus. Samalt pangakontolt nähtuvad E T AS-ile ülekanded 20,48 eurot kuus.

11. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 49-77) regulaarne hasartmängude

mängimine kümnetes eurodes kuus, nt 1. jaanuaril 2022 kanded nr-itega XX, XX, XX;

29. detsembril 2021 kanded nr-itega XX ja XX, 26. detsembril 2021 kanded nr XX, XX,

XX, 23. detsembril 2021 kanne nr XX, 15. detsembril 2021 kanne nr XX, 12, detsembril

2021 kanne nr XX. Detsembris 2021 on hasartmängudega seotud väljamakseid ca 175

eurot. Sarnane hasartmängude mängimine nähtub ka teiste kuude osas (nt november

2021, oktoober 2021).

Hageja ei ole vaatamata kohtunõudele selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja laenu

andmisel hasartmängude kuludega arvestas.

12. Kohus leiab eelnevalt tuvastatu ja hageja täiendavate selgituste puudumise alusel, et

krediidiandja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja krediidivõimelisust. Pangakonto

väljavõtete nõuetekohaselt ja täielikult hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja

kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Selliselt on

krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud

teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kuivõrd

krediidiandja jättis nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, kohustuste ja

majapidamiskulude tegeliku suuruse ning kulud hasartmängudele, ei saanud

krediidiandjal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma täiendavaid

kohustusi 3000 eurot.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga

laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on

tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

14. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Hageja ei ole koos ümberarvestusega esitanud selgitusi, kas kostja oleks olnud

laenumaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse kohaselt. Samas nähtub hageja

esitatud maksegraafikust, et viimase osamakse tähtaeg oli 10. aprillil 2025 (dtl 40-41).

Seega on kõik laenu osamaksed muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda

lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

15. Hageja palub kostjalt põhivõla 1392,03 euro väljamõistmist.

Hageja on 3. novembri 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse.

Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud lepingu alusel kokku

2558,55 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 441,45 eurot (3000-

2558,55).

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 441,45 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja

põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 104 eurot.

Lepinguga lepiti kokku intressimääras 18,90% aastas (dtl 35). Hageja ei ole esitanud

intressinõude ümberarvestust, milles oleks arvestatud intressimääraks VÕS § 94

sätestatud intressimäär, kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud

intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu on hageja intressinõue arvestuse puudumise

tõttu ebaselge ning kohus jätab selle tervikuna rahuldamata.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu haldustasu 11,60 eurot. Kuivõrd

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu kostja muid tasusid

(sh lepingu haldustasu) hagejale ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 teine lause), jääb lepingu

haldustasu nõue tervikuna rahuldamata.

18. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 172,62 eurot väljamõistmist.

Hageja nõuab hagis ja ümberarvestuses põhinõudelt viivist viivisemääraga 18,90%

aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem.

Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see,

et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult

kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra

ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o 11. aprillist 2025 (dtl 138).

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 441,45 eurot perioodi 11. aprill 2025 kuni otsuse tegemiseni (8. detsember

2025) 30,69 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367).

Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.

19. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja

tugineb sissenõudmiskulu suuruse osas VÕS § 1132 lg 2 p-le 2. Selle eelduseks on, et

leping on lõppenud. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid seoses 23. juuli 2024, 21.

augusti 2024 ja 9. septembri 2024 tasuliste kirjade saatmisega. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandjal oli alus lepingu ülesütlemiseks ka nõude ümberarvestuse korral. Seega

ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulu pärast lepingu ülesütlemist. Kohus jätab

sissenõudmiskulude osas hagi rahuldamata.

20. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 441,45 eurot ja ajavahemikul 11. aprill 2025 – 8. detsember 2025

sissenõutavaks muutunud viivis 30,69 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1730,25 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja

seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga 18. veebruar 2025)

välja 441,45 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 25% ulatuses.

Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda (TsMS §

163 lg 1).

21. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 98), mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot

ja esindajakuludest 358 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

22. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 169 eurot. Kohtu

hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulise esindajal 2 tundi

täiendavate

alusdokumentidega

tutvumisele,

analüüsile,

hagiavalduse

ettevalmistamisele, koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule

esitamisele.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1 177 15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile

tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Kohus leiab, et arvestades asja vähest õiguslikku keerukust, hageja esindaja

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asjaolu, et kostja ei vastanud ning kohus lahendas

asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi (s.o 338 eurot)

põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 673 eurot (315 + 20 + 338). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 168,25 eurot (s.o 25% 673 eurost).

23. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

24. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 14. augusti 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus

või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea

kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg

1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)