Legislator Case Law & Legislation
2-25-9627/9 AI generated

2-25-9627/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-9627/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M.R (hageja) esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule S.Y (kostja I) ja AS-i Postimees Grupp Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostjad alates 2022. a jaanuarist kuni praeguse ajani

Legislator headnote

AI generated

2-25-9627/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: a jaanuarist kuni praeguse ajani

Keywords

AI generated
contrary to medical advice medical expenses decisions on medical matters medical reasons non-recognized health insurance fund cause of action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9627

Tsiviilasi

M.R-i hagi S.Y ja AS-i Postimees Grupp vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja M.R (isikukood XXX)

Kostja I S.Y (isikukood XXX)

Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde M.R-i 18.09.2025 määruskaebuse lisana esitatud tõend

(Eesti Töötukassa 06.06.2025 otsus töövõime hindamise kohta).

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.R (hageja) esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule S.Y (kostja I) ja AS-i Postimees Grupp

(kostja II) vastu hagi (täpsustatud 12.08.2025), milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1 000 000 eurot.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostjad alates 2022. a jaanuarist kuni praeguse ajani

avaldanud kokku 25 artiklit ja teinud hagejat puudutavaid saateid. Kostja II on võimaldanud kostjal

I avaldada portaalis ELU24 artikleid, mis sisaldavad hagejat puudutavaid valeväiteid, kallutatud

hinnanguid ja eraelulisi detaile ilma hageja nõusolekuta. Kostja I on korduvalt hagejat solvanud (nt

tsiviilasja nr 2-23-9110 istungil nimetas kostja I hagejat „prostituudiks“) ning kostjate tegevuse

tõttu on hagejale saadetud solvavaid ja ähvardava sisuga e-kirju. Kostjad on saatnud oma

toimetajad ilma loata hagejat puudutavatele kohtuistungitele filmima ja pildistama. Kostjate

tegevuse tõttu on hageja kaotanud ettevõtte, töö, koostööpartnerid, sõbrad, kodu, abielu,

tulevikuplaanid endise abikaasaga ja talle on tekkinud mainekahju. Kostjate tegevus on olnud

pahatahtlik, hageja eraellu tungiv ja hageja tervist kahjustav. Kostjate tegevuse tõttu on hagejal

stressist ja pikaajalisest sotsiaalsest survest tekkinud tervisekahjustus psüühikale. Kostjad on oma

tegevusega tekitanud hagejale püsiva terviserikke, mille tõttu määrati hagejale viieks aastaks

osaline töövõimetus.

Hageja palus kohtul mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise 1 000 000 eurot

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja 4). Hageja hinnangul on tema kahjuhüvitise

nõue riigilõivuvaba riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-i 12 järgi, kuna hageja taotleb tervisekahju

hüvitamist.

2. Maakohus andis 08.08.2025 ja 29.08.2025 määrustega hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Hageja hagiavalduselt riigilõivu ei tasunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 10.09.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hageja ei

ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10).

Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4, § 134 lg-dele 2 ja 5 ning märkis, et praeguses asjas

ei ole hagi esitamine riigilõivuvaba RLS § 22 lg 1 p-i 12 järgi. Hageja tervisekahjustus ei ole

kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuks VÕS § 1045 lg 1 p-i 2 mõttes, sest see ei ole

tekkinud teatava kostjate poolse füüsilise mõjutuse tulemusena, vaid hagejaga seotud artiklite ja

saadete avaldamisega ehk hageja isiklike õiguste rikkumise tulemusel (VÕS § 1045 lg 1 p 4).

Hagejal tekkinud tervisekahju ei ole tervisekahju, millise nõude esitamisel ei tuleks RLS § 22 lg 1

p-i 12 järgi riigilõivu tasuda.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

väidete kohaselt on maakohus kohaldanud RLS § 22 lg 1 p-i 12 liiga kitsalt. RLS § 22 lg 1 p 12

tuleb kohaldada ka juhtudel, kus terviserike avaldub psüühilise tervise häirena (stress, ärevus,

unehäired, depressioon), mitte ainult füüsilise vigastusena. Tervisekahju mõiste hõlmab nii

füüsilist kui ka vaimset tervist. Kostjate tegevuse tõttu tekkisid hagejal pikaajalised psüühilised

häired ning hagejale määrati osaline töövõimetus.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ls 2 alusel tühistada ning

saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

7. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 1 p 10 alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8. Hageja on esitanud hagi tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Oma

nõudes tugineb hageja kostjate järgmistele tegudele:

–

kostjad on alates 2022. a jaanuarist kuni praeguse ajani avaldanud kokku 25 artiklit ja teinud

hagejat puudutavaid saateid, mis sisaldavad hagejat puudutavaid valeväiteid, kallutatud hinnanguid

ja eraelulisi detaile;

–

kostja I on korduvalt hagejat solvanud;

–

kostjad on saatnud oma toimetajad ilma loata hagejat puudutavatele kohtuistungitele filmima ja

pildistama.

Hageja väitel on kostjate tegevus kahjustanud tema psüühikat, hagejal on tekkinud tervisehäired,

tema töövõime on osaliselt vähenenud.

9. Hageja peab kostjate tegevust õigusvastaseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 4 järgi.

Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 ls 1 järgi seotud hageja

esitatud õiguslike väidetega. Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele

õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud

poolte antava õigusliku hinnanguga (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 22).

10. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid olnud, mistõttu tuleb kostjate

tegevust hinnata kahju õigusvastasuse tekitamise (delikt) sätete alusel. Delikti üldkoosseisul

põhineva nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja

teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo 25.04.2007, 3-2-1-30-07, p 10; 13.11.2020,

2-15-505/180 p 20.1.2).

11. Kui hageja etteheited kostjatele vastavad tõele, võib kostjate tegevus olla kvalifitseeritav VÕS

§ 1045 lg 2, 4 või 8 järgi. Need sätted ei välista teineteist ja kostjad võisid oma tegevusega kõigi

kolme sätte koosseisu täita. Kui hageja nõudeid saab kvalifitseerida mitme õigusliku aluse järgi,

peab kohus välja selgitama, kas hageja soovib tugineda oma nõudes mõlemale õiguslikule alusele

või ta valib neist välja vaid ühe, ning kas ta esimesel juhul taotleb kohtult nõuete hindamist

järjekorras või jätab kohtu valida, missugust nõude õiguslikku alust esimesena kontrollida (RKTKo

10.06.2015, 3-2-1-61-15, p 9).

12. Hageja ülesandeks on tõendada (eeldusel, et kostjad hageja väiteid vaidlustavad), et kostjad on

etteheidetud teod toime pannud. Seejärel peaks hageja tõendama, et need teod on talle kahjuliku

tagajärje tekitanud. Siinses asjas väidab hageja, et kostjad on oma tegevusega hageja tervist

kahjustanud.

13. Tsiviilõiguslikult mõistetakse tervisekahjustust kui inimorganismi (seesmise) seisundi

negatiivset mõjutamist (RKKKo 12.11.2019, 1-18-7833, p 21). Erialakirjanduses on selgitatud, et

kehavigastus või tervisekahjustus on isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla

kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse

sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus.

Tervisekahjustusega on tegemist juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb

muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt

kopsupõletik, psüühikahäire; VÕS I komm (2016), § 129, p 4.2). Õiguskirjanduses märgitakse ka

seda, et tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi

halvendamist. Tervisekahjustuseks saab lugeda mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse

ja tavapärase seisundiga võrreldes. Tervisekahjustuseks võib seetõttu lisaks füüsilise mõjutusega

isiku kehalise terviklikkuse rikkumise tagajärjel tekkivale organismi talitluse häirele pidada ka

organismi seesmisi patoloogilisi seisundeid, mis võivad olla põhjustatud ka inimese psüühika

mõjutamisest (VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.3).

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja väidetud tervisekahjustus ei ole

kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuks VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes, sest see ei ole

tekkinud teatava kostjate poolse füüsilise mõjutuse tulemusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kui kahju tekitaja sekkub teatud tegudega kannatanu normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse või

hingelistesse eluprotsessidesse, mille tagajärjeks on kannatanu kehalise või vaimse heaoluseisundi

patoloogiline häiritus (nt psüühikahäire), võib kahju tekitaja oma käitumisega kannatanule

tervisekahjustuse põhjustada. Tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse

heaolu seisundi halvendamist, mis võib olla põhjustatud ka ainult inimese psüühika mõjutamisest

(vt VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.3). Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt mõjutas

kostjate tegevus hageja psüühikat, mis omakorda rikkus või halvendas tema kehalist ja/või vaimset

heaolu. Seega võisid kostjad hagejale tervisekahjustuse põhjustada. Vaidluse korral peaks hageja

oma väiteid tõendama.

15. VÕS § 134 lg 2 järgi isiku tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas

isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tervisekahjustuse tekitamise

korral tuleb mittevaralise kahju (st füüsilise ja hingelise valu) tekkimist eeldada ning mittevaralise

kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama muud, kui seda, et kahju tekitaja vastutab talle

tervisekahjustuse tekitamise eest (VÕS I komm (2016), § 128, p 4.4 ja § 134, p 4.2.1; RKTKo

22.10.2008, 3-2-1-85-08, p-d 11–13, RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-73-13, p 13).

16. Kostjad võisid hagejale tervisekahjustuse tekitada sõltumata sellest, kas nende tegevus oleks

õiguslikult kvalifitseeritav kannatanule tervisekahjustuse tekitamisena (VÕS § 1045 lg 1 p 2),

kannatanu isikliku õiguse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 4) või heade kommete vastase tahtliku

käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Eeltoodu ei tähenda aga, et kostjad peaksid igal juhul kahju

hüvitama. Kostjate kohustus kahju hüvitada võib olla välistatud siis, kui rikutud kohustuse või säte

eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat tekkinud kahju eest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127

lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. See tähendab, et

vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei

pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui

õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu

hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega,

kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p

13; 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 19). Kostjad ei peaks kahju hüvitama ka siis, kui kahju ei olnud

kostjatele ettenähtav. Riigikohus on märkinud, et kuigi VÕS § 127 lg 3 ei kohaldu deliktilise

vastutuse juhtudel, võib kahjuliku tagajärje ettenähtavus õigusvastase teo toimepanemise ajal

omada tähtsust delikti üldkoosseisul põhineva (s.o süülise) vastutuse korral (VÕS §-d 1045–1050).

Nimelt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2

järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei

olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (RKTKo 26.09.2006,

3-2-1-53-06, p 13; 26.10.2021, 2-19-7379/61, p-d 18.4).

17. Kuivõrd hageja nõuab kostjatelt tervisekahjustuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist,

kohaldub hageja nõudele RLS § 22 lg 1 p 12, mis sätestab, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või

muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse

läbivaatamine.

18. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et kohtupraktikas on näiteks

peetud RLS § 22 lg 1 p-i 12 kohaselt riigilõivuvabaks hagi, mis esitati töökiusust tuleneva

terviserikkega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (TrtRnKo 24.03.2025, 2-24-1587, p 20).

Niisamuti on Riigikohtu halduskolleegium viidanud, et RLS § 22 lg 1 p 12 järgi on riigilõivuvaba

kaebus, milles nõutakse mittevaralist kahju seoses tervise halvenemisega üksikvangistuses

viibimise tõttu (RKHKm 09.10.2019, 3-18-976, p-d 10 ja 11). RLS § 22 lg 1 p 12 ei erista tervise

kahjustamisega tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid (TrtRnKm 15.08.2018,

2-18-7244, p 6; RKKKm 12.05.2009, 3-1-1-41-09, p 13).

19. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb

saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

20. Ringkonnakohus võtab hageja määruskaebuse lisana esitatud tõendi (Eesti Töötukassa

06.06.2025 otsus töövõime hindamise kohta) asja materjalide juurde (TsMS § 662 lg 3).

21. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja

sisulise lahendamise tulemusele.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks

tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)