2-25-122112/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-122112

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M.A. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Hageja lepinguline esindaja Marge Juur (EFTA Legal OÜ)

Kostja M.A. (isikukood XXX), e-post

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista M.A.-lt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 55 eurot.

3. Jätta menetluskulud M.A. kanda.

4. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus.

5. Määrata Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suuruseks 360 eurot.

Mõista M.A.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna tasutud

riigilõiv 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.

M.A.-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurolt) tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

2-25-122112

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15. septembril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.A. (kostja) vastu 70 euro saamiseks. Kohus koostas 16.

septembril 2025 makseettepaneku, mida millele võlgnik esitas 30. septembril 2025 vastuväite.

Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi 7. oktoobril 2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohutas hagejat 7. oktoobri 2025 määrusega esitama nõuetele vastav

hagiavaldus. Hageja esitas 21. oktoobril 2025 nõuete vastava hagiavalduse, mille kohus võttis

24. oktoobri 2025 määrusega menetlusse.

3. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 55 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale

kuuluv sõiduauto registreerimismärgiga xxxxxx 12. septembril 2024 kell 11.12 pargitud hageja

opereeritavale parkimisalale xxxxxxxxxxx Tartu. Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse

kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, parkimistasu

oli maksmata. Hageja esitas parkimistingimuste rikkumisel kostjale leppetrahvinõude nr

2101209241112390 summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile. Hageja edastas 15.

jaanuaril 2025 kostjale meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29. jaanuariks 2025.

Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale loetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3141 alusel loetud kätte toimetatuks 20. novembril 2025. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 4.

detsembril 2025).

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

2-25-122112

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

6. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot

ja õigusabikulust 240 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta

kandnud ka menetluskulusid. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on

kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu, summas 240

eurot (2x120) põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena

360 eurot (100+20+240).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik