1-25-26/77 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2025 Jõhvi

Kriminaalasja number

1-25-26 (24922700092)

Kohtukoosseis

kohtunik Larissa Prokopenko

rahvakohtunikud Ene Allikas ja Kersti Jääger

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Ingrid Koddo

Riina Palmi

Kriminaalasi

K Be süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja Laur-Jastin

Räim süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3; § 214 lg 2 p 4 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kalmer Kask

Süüdistatavad

Kaitsjad

Kannatanu esindaja

Istungi toimumise aeg

K B, ik xxx, elukoht xxx, viibib xxx, xxx kodakondsus, xxx,

emakeel – xxx keel, töötab xxx, kriminaalkorras karistatud 3

korda, viimati:

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.05.2023. a otsusega

(asjas nr 1-23- 3266) KarS § 121 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 4231

järgi; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8

kuud vangistust (algusega 03.07.2023. a)

Tõkend – puudub

Laur-Jastin Räim, ik 50510280026, elukoht xxx, xxx

kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, kriminaalkorras

karistatud 2 korda, viimati:

Pärnu Maakohtu 08.01.2024. a otsusega (asjas nr 1-23-7767)

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust (karistus

kantud)

Tõkend – puudub, viibib vahi all teises kriminaalasjas

Advokaat Irina Gromtsev ja advokaat Sergei Politšev

Advokaat Andres Veski

28.04.2025, 05.05.2025, 09.05.2025, 06.10.2025, 10.10.2025,

22.10.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 311-315 kohus

O T S U S T A S:

K B süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi õigeks mõista.

LAUR-JASTIN RÄIM süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (24.06.2024, 26.06.2024 ja

06.12.2024 episoodides).

Mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

Kohaldada Laur-Jastin Räim suhtes vahistamist käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või karistusaja ärakandmiseni. Võtta Laur-Jastin Räim vahi alla kohtusaalis.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.12.2025.

Asitõendid:



CD plaat (13.01.2025. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,



1 DVD-R plaat kirjega ’26.06.2024 R6 Räim ründab T’it’ (28.06.2024. a asitõendi

vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,



1 DVD-R plaat kirjega ’24.06.2024 Räim. B ja T (1), 24.06.2024 Räim, B ja T (2);

25.06.2024 B ja T’ (02.10.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll ) – jätta kriminaalasja

juurde,



1 BD-R plaat kirjega ’26.96.2024 kehakaamera’ (22.10.2024. a asitõendi

vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud antud asjas on:

1329 eurot sundraha,

131,76 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (L.Viil) kohtueelses menetluses,

263,52 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (S. Politšev) kohtueelses menetluses,

324,52 eurot K. B kaitsjatasu (I. Gromsev) kohtueelses menetluses,

445,42 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (L.Viil) kohtumenetluses,

395,28 + 292,80 + 528,26 + 756,40 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (S. Politšev) kohtumenetluses,

570,96 + 153,72 + 523,38 + 577,84 eurot K. B kaitsjatasu (I. Gromtsev) kohtumenetluses,

395,28 + 528,26 + 756,40 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (S. Politšev) kohtumenetluses,

570,96 + 523,38 + 577,84 eurot K. B kaitsjatasu (I. Gromtsev) kohtumenetluses,

1156,80 + 1095,90 eurot R. Ti esindaja (A. Veski) tasu kohtumenetluses.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda K Be õigusabikulud kokku 2150,42 eurot ja

kannatanu R Ti esindaja tasu kokku 2252,70 eurot.

Välja mõista Laur-Jastin Räimelt menetluskulud:

1329 eurot sundraha,

1880 eurot kaitsjatasu.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja tasu 933,44 eurot.

Menetluskulud summas 3209 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE502200221014193355

LUMINOR BANK EE401700017002872300

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700034996

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 9. detsembrist 2025.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast.

I Süüdistus

Laur-Jastin Räime süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et ta pani toime

väljapressimise, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ja

kui väljapressimine on toime pandud grupi poolt. L. J. Räimele KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas:

Kandes vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil

Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida-Virumaa) nõudis L.-J. Räim eelnevalt kooskõlastatult ja grupis

kinnipeetav K Bega ajavahemikul 07.-25.06.2024. a vangla R-hoone R6 osakonnas

kaaskinnipeetav R Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades

ähvardati R. Tit korduvalt nii üheskoos kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral

kasutatakse kannatanu suhtes füüsilist vägivalda (antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B

taolisel moel kannatanut 25.06.2024. a kella 15:23 paiku R6 osakonna kambri nr R603

ukselävel. R. T pidas seejuures süüdistatavate tehtud ähvarduste (psüühiline vägivald)

täideviimist reaalseks.

Lisaks sellele kasutasid L.-J. Räim ja K. B varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. T

suhtes R6 osakonna kambris nr R603 füüsilist vägivalda 24.06.2024. a, mil esmalt kella 19:21

paiku peksis R. Tit L.-J. Räim, kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella

19:41 paiku K. B, lüües kannatanut mh jalaga. 24.06.2024. a aset leidnud peksmise tagajärjel

tundis kannatanu valu ja sai järgmised tervise- kahjustused – vasaku reie sisemisel küljel

hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla piir- konnas verevalum ja vasaku käe

küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi.

Lisaks süüdistatakse L.-J. Räime selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on

toime pandud korduvalt. L.-J. Räimele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi etteheidetav kuritegu

seisneb alljärgnevas: Kandes Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08.01.2024. a otsuse nr

1-23-7267 alusel vabadus- kaotuslikku karistust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1,

Jõhvi, Ida-Virumaa), pani L.-J. Räim toime korduvalt vägivallateo. Nimelt ründas L.-J. Räim

26.06.2024. a kella 18:23 paiku vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav

R. Tit, lüües kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise

tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus

mõõtmetega 2 x 2 cm.

Lisaks süüdistatakse Laur-Jastin Räime selles, et tema, viibides 06.12.2024. a ajavahemikus

11:19 kuni 11:20 vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile

lauatennise palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi

K. Li suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räim eelnimetatud

vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal

õlavarrel (delta piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm.

K Bt süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et ta pani toime väljapressimise, s.o

varalise kasu üle- andmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ja kui väljapressimine

on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud varguse. K. Bele KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi etteheidetav kuritegu seisneb

alljärgnevas:

Olles isikuks, kes on varasemalt toime pandud varguse (K. B oli 15.11.2022. a Harju

Maakohtu otsusega asjas nr 1-22-5297 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi), kandes

vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1,

Jõhvi, Ida- Virumaa) nõudis K. B eelnevalt kooskõlastatult ja grupis kinnipeetav Laur-Jastin

Räimega ajavahemikul 07.-25.06.2024. a vangla R-hoone R6 osakonnas kaaskinnipeetav R

Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades ähvardati R. Tit

korduvalt nii üheskoos kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral kasutatakse kannatanu

suhtes füüsilist vägivalda (antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B taolisel moel kannatanut

25.06.2024. a kella 15:23 paiku R6 osakonna kambri nr R603 ukselävel. R. T pidas seejuures

süüdistatavate tehtud ähvarduste (psüühiline vägivald) täideviimist reaalseks.

Lisaks sellele kasutasid K. B ja L.-J. Räim varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. Ti

suhtes R6 osakonna kambris nr R603 füüsilist vägivalda 24.06.2024. a, mil esmalt kella 19:21

paiku peksis R. Tit L.-J. Räim, kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella

19:41 paiku K. B, lüües kannatanut mh jalaga. 24.06.2024. a aset leidnud peksmise tagajärjel

tundis kannatanu valu ja sai järgmised tervisekahjustused – vasaku reie sisemisel küljel

hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla piirkonnas verevalum ja vasaku käe

küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

Süüdistatavad ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 214 lg 2 järgi, Laur-Jastin Räim tunnistas

oma süüd KarS § 121 lg 2 järgi osaliselt.

Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et K Be tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi pole

tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista. Laur-Jastin Räim tegu temale esitatud

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi pole tõendamist leidnud, kuid tegu tuleb ümber

kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Ka prokurör palus L-J. Räime tegu ümber

kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Laur-Jastin Räim süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3

tõendamist leidnud ning ta tuleb süüdi mõista.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi

Lühidalt kokku võttes seisnes süüdistus selles, et süüdistatavad, kandes karistust Viru Vangla

R6 osakonnas nõudsid ajavahemikul 07.-25.06.2024 kaaskinnipeetav R Tilt varalise kasu

(vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades ähvardati R. Tit korduvalt nii üheskoos

kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral kasutatakse kannatanu suhtes füüsilist vägivalda

(antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B taolisel moel kannatanut 25.06.2024. a kella 15:23

paiku R6 osakonna kambri nr R603 ukselävel. R. T pidas seejuures süüdistatavate tehtud

ähvarduste (psüühiline vägivald) täideviimist reaalseks. Lisaks sellele kasutasid K. B ja L.-J.

Räim varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. Ti suhtes R6 osakonna kambris nr R603

füüsilist vägivalda 24.06.2024. a, mil esmalt kella 19:21 paiku peksis R. Tit L.-J. Räim,

kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella 19:41 paiku K. B, lüües

kannatanut mh jalaga. 24.06.2024. a aset leidnud peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja

tekitati vasaku reie sisemisel küljel hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla

piirkonnas verevalum ja vasaku käe küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi.

Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid omavahel, ning hinnanud neid oma siseveendumuse

kohaselt, on seisukohal, et süüdistatav K Be tegevuses puuduvad KarS § 214 lg 2 p 1, 4

kuriteokoosseisu tunnused. Samuti leiab kohus, et Laur-Jastin Räim tegevuses puuduvad karS

§ 214 lg 2 p 1 kurtieokoosseisu tunnused, kuid tema tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS §

121 lg 2 p 3 järgi. Kuna prokurör loobus Laur-Jastin Räimi süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 4

järgi, siis ei analüüsi kohus ka K Be tegevust süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 (grupi poolt).

Väljapressimise objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb

ähvardus või vägivalla kasutamine.

Asja materjalidega ning antud ütlustega pole usaldusväärselt tõendatud, et K B oleks Viru

Vanglas karistust kandes ajavahemikul 07.06-26.06.2024 nõudnud kaaskinnipeetavalt R Tilt

varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist, ning et K B oleks ähvardanud kannatanule

vastasel juhul peksa anda ning lõi kannatanut mh jalaga.

Kannatanu R. T avaldas kohtuistungil, et ta ei tunne ennast antud asjas üldse kannatanuna ja

mäletab juhtunut väga halvasti, kuna ta võttis Palt rahusteid ning võtab ka praegu. Ta viibis

Viru Vanglas süüdistatavatega ühes osakonnas, kuid nende isiksused ei sobinud. Tal oli

nendega erimeelsus, kuid otseselt kaklust ei olnud. Raha süüdistatavad temalt ei nõudnud. Ta

ei ole emale rääkinud, et kaaskinnipeetavad teda halvasti kohtlevad ja raha nõuavad. Ei

mäleta, kas süüdistatavad on tema kambris viibinud.

Sellest tulenevalt eitab kannatanu temalt raha väljapressimist süüdistatava poolt.

Tunnistaja A P ütluste kohaselt oli ta suvel 2024 süüdistatavate ja kannatanuga Viru Vanglas

ühes osakonnas. Ti kamber asus tema kambrist diagonaalis 2-3 kambrit eemal. T ei saanud

läbi süüdistatavatega, nad karjusid üksteise peale ja süüdistatavad kasutasid ka vägivalda.

Nägi, kuidas Räim tuli trenažööri kangiga kambrist välja ja T karjus valust. B nõudis Tilt raha,

summat ei tea, kuid need kasvasid. Ta kuulis seda oma kambrist, jutt toimus kabrite vahel

koridoris, B ähvardas Tit vägivallaga. Tal kambris mängis teler, samuti mängis eluosakonnas

teler. Tema kambri uks oli nii lahti kui ka kinni. Kui ta Tiga õue jalutama läks, siis too ütles,

et tema suhtes on vägivalda kasutatud ja talle käib närvidele see peale surumine ja kiusamine.

Ütles, et Räim lõi trenažööri kangiga. Neil oli tekkinud mingi konflikt. Til oli jalal väiksem

sinikas pärast kangi. Ka B on Tit löönud tema kambris voodis, T ütles „ära tee“, oli kuulda

plakse.

Süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlustest tuleneb, et P kamber oli eelviimane ja uks oli

enamasti kinni, kuna ta ei tahtnud väljas käia.

Viru Vangla R6 osakonna kambrite plaanist (lk 34), P ja Räim ütlustest järeldab kohus, et A. P

kamber oli R608, mis on vasakpoolsetest kambritest eelviimane ning Ti kambrist vastas 2

kambrit edasi.

Asitõendi vaatlusprotokollist (02.10.2024) (lk 23-33), milles vaadeldi DVD-R plaati millel on

3 failikausta ja videosalvestistest (fail 1) nähtub, kuidas R6 osakonnas 24.06.2024 kella 19.14

ajal on kinnipeetavad R T, K B ja Laur-Jastin Räim on eluosakonna lõpus jalutushoovi ukse

juures ning räägivad. T läheb kambrisse R603. B ja Räim lähevad Ti kambri juurde, B

žestikuleerib. Kell 19.21 toob Räim päevaruumist trenažöörikangi ja siseneb sellega Ti

kambrisse ja väljub sellega 15 sekundit hiljem. B jälgib seda enda kambri (R605) ukselt.

Kella 19:21:49 ajal tuleb kambrist nr R603 ukselävele R. T, nimetatud isik vaatab Räime

poole. Hakkavad suhtlema. Kella 19:22:05 ajal liigub kambrist nr R605 välja K. B, ta liigub

koridori ja jääb vaatega Ti poole, teeb kätega ristikujutist Ti suunas. Kella 19:23:37 ajal

hakkab R. T aeglasel sammul liikuma osakonna lõpu suunas, muuhulgas möödub L.-J.

Räimest ja K. Best. R. T liigub jalutushoovi ukse juurde ja istub seal olevale toolile.

Kuvatõmmistest nr 1 ja 2 ning videosalvestiselt on näha, et Ti kamber asub paremal pool ja

vasakul pool on avatud tema vastaskambri ja sellest järgmise kambri uks, kuid 2 viimast

kambriust on suletud. Kuna kohus tegi eelnevalt kindlaks, et tunnistaja P kamber asub vasakul

pool eelviimasena ja videosalvestise kohaselt oli tema uks kinni, siis ei saanud ta näha, kuidas

süüdistatav Räim kannatanu Ti kambrist trenažöörikangiga väljub.

Sama vaatlusprotokolli failist 2 nähtub, et 24.06.2024 kella 19.38 ajal on R6 eluosakonnas

Räim, B läheb Ti kambri R603 juurde ja suunab pilgu sisse, hakkab suhtlema ja

žestikuleerima. Seejärel liigub ta kehaga ja parema jalaga kambri sisemusse ning tema keha

liikumisest on aru saada kiireid liigutusi kambri sisemuse suunas. Kella 19:40:59 ajal on näha,

kuidas Be kehahoiak muutub ründavaks, muuhulgas kõverdub tema kehaküljel vasak käsi

ning peopesa tõmbub rusikasse. Kella 19:41:01 ajal liigub B agressiivse kehahoiakuga

kambrisse nr R603 ja väljub sealt 6 sekundi pärast. Seejärel liigub parem käsi tahapoole ja ta

teeb parema jalaga löögiliigutuse kambri sisemuse poole ja kaob kambrisse. On näha mitmeid

ründavaid ja äkilisi liigutusi kambri sisemusse. B väljub lõplikult Ti kambrist kell 19.44 ja

läheb enda kambrisse.

Ka sellest videofailist on näha, et tunnistaja P kambri uks on sel ajal kinni. Seega ei saanud

tunnistaja P näha enda kambrist, kuidas B peksis Tit tema kambri voodis.

Sama vaaltusprotokolli failist 3 nähtub, et 25.06.2024 kella 15:22:20 ajal on kambri R605

juures Räim ja I, kambrist nr R605 liigub välja K. B kõrvalkambri nr R603 juurde, jääb

ukselävel seisma ja hakkab vaatega kambrisisemuse suunas midagi seletama, samal ajal

parema käega žestikuleerides. B näitab korduvalt demonstratiivselt selle kambri sisemuse

suunas järgnevat liigutust — hoogu võttes lööb parema käe lahtise peopesaga vastu enda

ettesirutatud vasakut kätt. Kella 15:24:07 ajal on näha, kuidas kambri nr R603 ukselävel

seisev B teeb parema käega õhus selle kambri sisemuse suunas ristikujutise, seejärel näitab

parema käe nimetissõrmega vasaku käe randmele. Peale seda liigub kambri nr R603 juurest

eemale. Kella 15:24:20 ajal liigub kambri nr R603 sisemusest ukselävele T, nimetatud isik

hoiab telefoni kuuldetoru parema kõrva juures.

Asitõendi vaatlusprotokollist (02.10.2024) (lk 23-33), milles vaadeldi DVD-R plaati millel on

3 failikausta ja videosalvestistest (fail 1) nähtub, kuidas R6 osakonnas 24.06.2024 kella 19.14

ajal on kinnipeetavad R T, K B ja Laur-Jastin Räim on eluosakonna lõpus jalutushoovi ukse

juures ning räägivad. T läheb kambrisse R603. B ja Räim lähevad Ti kambri juurde, B

žestikuleerib. Kell 19.21 toob Räim päevaruumist trenažöörikangi ja siseneb sellega Ti

kambrisse ja väljub sellega 15 sekundit hiljem.

Kuna kannatanu ise eitab tema suhtes vägivalla kasutamist ja videosalvestisest ei nähtu ka

otseselt, et Be poolt tehtud käte ja jalgade löögiliigutused oleks tabanud kannatanut, siis ei

kinnita 02.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, et B oleks Ti suhtes 24.06.2024 kasutanud

vägivalda. Kohtu hinnangul videosalvestiste ja asitõendi vaatlusprotokollide koheselt järeldub,

et Be käte ja jalgade liikumised on ähvardavad, kuid antud tõendid ei anna teavet, kas B rääkis

midagi Tile, kas nõudis temalt raha. Samuti ei anna videosalvestised teavet, kas oli Be poolt

kasutatud vägivalda, kas ta on löönud kannatanut või ainult liikus ähvardavalt.

Videosalvestised ja asitõendi vaatlusprotokollid ei anna teavet tõendamiseseme asjaolude

kohta isegi koostoimes tunnistaja A P ütlustega. Tunnistaja P ütlustes esinevad vastuolud, nt

väidab ta, et nägi, kuidas Räim tuli trenažööri kangiga kambrist välja ja T karjus valust, kuid

videosalvestisest selgub, et Räimi trenažööri kangiga kambrist väljumise hetkel oli A.P

kambri uks kinni, seega ei saanud ta näha Räimi. Samuti andis tunnistaja A.P ütlusi, et B on

Tit löönud tema kambri voodis. Kohtu hinnangul kambrist, mis asub diagonaalis Ti kambri

suunas ja veel kahe kambri kaugusel (siinjuures kui uks on kinni), ei ole võimalik näha, et

lüüakse justnimelt voodis lamavat kinnipeetavat. Seoses vastuoluga tekib kohtul kahtlus

tunnistaja A.P ütluste usaldusväärsuses ning kohtuotsuse tegemisel ei ole võimalik tugineda

vaid tunnistaja A.P ütlustele. A.P ütlused on vastuolus videosalvestisega ja ei ole kinnitatud

teiste tõenditega. Samuti tunnistaja A.P ütlused ei ole konkreetsed, nt tunnistaja andis ütlusi, et

„B nõudis Tilt raha, summat ei tea, kuid need kasvasid“. Vaatamata sellele K.Bele on esitatud

süüdistus, et ta nõudis raha summas 300 eurot. Peale selle, andes ütlusi, et B ähvardas Tit

vägivallaga, ei täpsustanud tunnistaja, milliseid konkreetselt väljendeid kasutas K.B ja millal.

Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tugenemist ka vaid ühele tõendile.

Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks,

mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks

on vaid ühele tõendile tugenevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam,

et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel

tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutada (RKKKL 3-1-1-114-13)

Lähtudes ülaltoodust ning arvestades, et tunnistaja A P ütlustes esinevad vastuolud, ütlused ei

ole täpsed, ütluste osa on tuginenud kannatanu ütlustele, kes omakorda antud ütlusi ei kinnita,

ei pea kohus tunnistaja A P ütlusi usaldusväärseteks.

B selgitas kohtuistungil, et ta ei ähvardanud ega kasutanud Ti suhtes vägivalda. Ta ei ole Tilt

raha nõudnud. Žestikuleeris palju, ei pea otstarbekaks vägivalla kasutamist. Neil olid

konfliktsed suhted seoses Ti käitumisega, suhtumisega sektori reeglitesse ja teistesse

kinnipeetavatesse. Suhtles tema sõpradega (Räim, I jt) ebaviisakalt. Ta selgitas Tile, kuidas

tuleb käituda, et nendega suhelda. P sekkus koguaeg nende vestlustesse, rääkis igasugust

jama, näitas ennast imeliku inimesena, nad lõpetasid temaga suhtlemise, tegid tema üle nalja,

vahel läks asi nii kaugele, et ta oli kinnises kambris, ta haises, kambrit ta ei koristanud,

kamber haises, käis korra nädalas duši all. Midagi ei olnud võimalik kambrisse kuulda, kuna

igas kambris on teler ja sektoris mängib teler või muusika. Juunis 2024 oli ümarlaud, kuna

olid konfliktid Tiga telefoni pärast. Ta palus kas neid või Tit eraldada, kuna võib minna

kakluseks. Seal olid tema, Räim, I ja kontaktisikud. T oli eraldi. Ta leppis Tiga ära ja too lubas

reegleid täita. Siis pandi teda § 69 alusel kinni julgeoleku kaalutlusel pärast Ti ema

telefonikõnet vanglasse.

Ka R Ti meditsiinilised dokumendid (lk 1-4) ei kajasta seda, et temal oleks 24.06.2024

fikseeritud mingid vigastused. Viru Vanglas fikseeriti 26.06.2024 kell 11.00 R Til vasakul

reiepiirkonnas sisemisel küljel 7 x 9 cm sinikas (2-5 päevane), mis küll võib olla tekkinud ka

24.06.2024, kuid kannatanu sõnul kukkus ta öösel vastu voodit. Lisaks tuvastati tal vasakus

käes kaenlapiirkonnas väike verevalum, vasakus käes eesmises küünarvarre piirkonnas

(randmest küünarnuki poole) 3 sinikat (vähenähtavad) erineva suurusega. Nimetatud

vigastused on nähtavad ka fototabelist lk 5-9. Selles osas on esitatud süüdistus Räimile KarS §

121 järgi.

Tunnistaja J E L (valvur) viis Ti 26.06.2024 meditsiini osakonda vigastuste fikseerimiseks.

Tal oli vasaku jala sisesääre hematoom, küünarnuki piirkonnas hematoom, ei mäleta kummal

käel. T ütles, et võib-olla kukkus ta voodist.

Tunnistaja R T (kannatanu ema) avaldas kohtuistungil, et on hakanud kahtlema, kas poeg

rääkis talle ikka tõtt vanglas juhtunu kohta. Poja sõnul on tal kogu aeg samad probleemid

teiste vangidega ja poeg senini küsib temalt raha. See võis olla poja strateegia temalt raha

saamiseks. Samuti selgitas tunnistaja, et kuna ta oli Pemat aega alkohoolik ning ebastabiilne,

siis reageeris ta üle. Kui poeg ütles, et ta sai peksa või midagi analoogset, siis edasi ta väga

palju ei kuulanudki, helistas kohe vanglasse ja rääkis mingi loo. Võibolla paisutas asju üle,

kuna tahtis poega aidata. Poja sõnul oli tal konflikt Bega. Ei tea, kas kaklus või midagi.

Tunnistaja V T (vanglas kontaktisik) selgitas kohtuistungil, et 2024.a peale jaanipäeval ütles

Ti ema talle telefoni teel, et pojal on probleeme teiste kinnipeetavatega, nõutakse raha. Ema

kartis, et pojale antakse peksa ja tahtis, et ta paigutatakse mujale. T ise pole selle pärast tema

või teiste töötajate poole tema teada pöördunud. Kolleeg M P ütles, et seal oli probleem ja nad

läksid osakonda, rääkisid Räime, Be ja Iiga. Ta teavitas sellest teabe- ja uurimiskosakonna

üksuse juhti. Hiljem rääkis ka Tiga. B, Räim ja I ütlesid, et T ei oska käituda, karjub, ei

arvesta teistega telefoni kasutamisel. T ei olnud koostööaldis, soovis ümberpaigutamist, ütles,

et on probleemid, kuid ei täpsustanud, millised. Talle pakuti ümarlauda, et probleemidest

rääkida, kuid ta loobus. Tema ümberpaigutamisest keelduti. Ta ei öelnud Tile, et ema tegi

pöördumise, küsis kas temalt nõutakse raha, kuid ta ei vastanud. Süüdistatavad vastasid talle,

et pole kannatanult raha nõudnud. Ti ema helistas uuesti sama päeva õhtu poole, teatas, et

kõne ajal pojaga ta kuulis kuidas kinnipeetav nimega K, ähvardas teda vägistamisega ja ütles,

et temaga on nagu lõpp. Ta tegi ettekande ja B paigutati lukustuskambrisse.

Tunnistaja V T sai ähvardamisest teada kolmanda isiku käest – kannatanu ema käest, kes ei

kinnitanud kohtuistungil neid ütlusi. Tunnistaja T kinnitas, et kannatanu ema sõnul rääkisid T

ja B vene keeles. Samas kinnitas tunnistaja R T, et ta ei oska vene keelt. Seetõttu jääb kohtule

arusaamatuks, kuidas ta sai siis aru, et pojalt nõutakse raha või teda ähvardatakse.

Kohus leiab, et kõrvutades omavahel uuritud tõendeid, ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks

juunis 2024 Viru Vanglas karistust kandes nõudnud kannatanult R.Tilt rahaliste vahendite

üleandmist, ähvardanud teda vägivallaga või kasutanud vägivalda seoses väljapressimisega.

Seoses sellega ei ole süüdistus KarS § 214 lg 2 järgi leidnud kinnitust.

Seega arvestades K Be ütlusi, et ta ei pannud toime antud kuritegu, ei ole kohtu hinnangul

kogutud piisavaid tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber. Seega peab kohus kõik

kahtlused hindama süüdistatava kasuks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et K Be teos puudub KarS §-s 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud

objektiivne koosseis.

Kuna kohus leidis, et K Be teos puudub objektiivne koosseis, ei siirdu kohus tema suhtes

järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. K B

tuleb antud episoodis õigeks mõista.

Samas nõustub kohus prokuröriga, et on tõendamist leidnud, et L.-J. Räim kasutas 24.06.2024

kella 19:21 paiku R. Ti suhtes vägivalda, pekstes teda trenažöörikangiga.

L.-J. Räim eitas kohtuistungil, et ta oleks 24.06.2024 peksnud kannatanu Tit

trenažöörikangiga. Samas nähtub 02.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 23-34) ning

videosalvestisest, et Viru Vangla R6 osakonnas 24.06.2024 kell 19.15 läheb T kambrisse

R603. Kell 19.16 läheb B kambri R603 ukse juurde ja hakkab suhtlema. Kell 19.17 liiguvad

Räim ja I kambri R603 ukse juurde, B žestikuleerib. I läheb ära, Räim alustab suhtlusega

kambri sisemuse suunas. Kell 19.20 käib Räim hetkeks päevaruumis ja tuleb tagasi

trenažöörikangiga. Kella 19:21:03 ajal liigub Räim trenažöörikangiga kambrisse nr R603. B

jääb selle kambri ukselävele vaatega kambri sisemuse suunas. Kella 19:21:18 ajal liigub

Räim trenažöörikangiga kambrist nr R603 välja.

Kohtuistungil vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, et ta käis küll kannatanu kambris, kuid

ei mäleta, milleks.

Kohus leiab, et L.-J. Räime süüd kinnitavad tunnistaja S S ütlused ning tema kehakaamera

salvestis.

Nimelt andis tunnistaja S kohtus ütlusi seoses 26.06.2024 toimunud kehalise

väärkohtlemisega L.-J. Räim poolt Ti suhtes. Ta selgitas, et Räim oli endast väljas, rääkis et

tapab kannatanu ära, ütles, et on 5 päeva juba isikut peksnud ja 3 päeva tagasi raudkangiga

nüpeldanud.

Tunnistaja S ütlusi kinnitab 22.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 17-22), milles vaadeldi

tema kehakaamera salvestist. Salvestise kohaselt on L.-J. Räim väga vihane ja agressiivne,

sõimab ja ähvardab tappa Tit. Muu hulgas ütleb ta: „Ma peksin kolm päeva tagasi ta

raudkangiga läbi raisk!“.

Prokuröri küsimusele vastas süüdistatav, et see ei ole tõsi ja ta püüdis ennast „ehtida võõraste

sulgedega“. Kohus ei loe seda selgitust usaldusväärseks ega usutavaks, kuna isiku

emotsionaalne seisund oli tol hetkel selline, et ta vaevalt hakkas välja mõtlema ja ütlema asju,

mis tegelikult aset ei ole leidnud. Pigem paiskas L.-J. Räim vihahoos välja kõik selle, mida on

endas hoidnud juba mitu päeva ning ta pigem hooples sellega valvuri ees.

Samuti leiab kohus, et Til Viru Vanglas 26.06.2024 kell 11.00 fikseeritud vigastus (lk 1-4)

vasakul reiepiirkonnas sisemisel küljel 7 x 9 cm sinikas (2-5 päevane) oli suure tõenäosusega

tekitatud L.-J. Räime poolt, kui ta lõi Tit 24.06.2024 trenažöörikangiga. Selleks ajaks oligi

sellest peksmisest möödas 2 päeva ning fototabelist lk 6-7 on näha kannatanu vasaku reie

sisepinnal suurt sinikat, mis ei saa tekkida voodist kukkudes, vaid pigem peksmise tagajärjel.

Peksmise motiiviks oli kohtu arvates see, et L.-J. Räim ei olnud rahul sellega, kuidas T

kasutab ühist telefoni, hoides seda Pka aega oma kambris. Sellest rääkis L.-J. Räim seoses

26.06.2024 Ti suhtes toime pandud väärkohtlemisega.

Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et L.-J. Räim kasutas 24.06.2024 kella 19:21 paiku

Viru Vangla R6 osakonna kambris R603 R. Ti suhtes vägivalda, pekstes teda

trenažöörikangiga, tekitades talle valu ja tervisekahjustuse verevalumi näol varaku reie

siseküljel suurusega 7x9 cm.

Seega leiab kohus, et L.-J. Räim tegevus tuleb antud episoodis ümber kvalifitseerida KarS §

121 lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt,

mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi kannatanut

trenažöörikangiga ning tekitas sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

Videosalvestisest on näha, et Laur-Jastin Räim tuleb päevaruumist trenažöörikangiga otse

A.Ti kambrisse, mis näitab, et ta spetsiaalselt võttis trenažöörikangi ja tahtlikult ja sihikindlalt

suundus kannatanu kambrisse. Laur-Jastin Räimi tahtlusest lüüa kannatanu ja tekitada talle

valu räägivad ka tema enda sõnad, mida ta väljendas S Sale ja mis on salvestatud tunnistaja S

S kehakaameraga. „Räim oli endast väljas, rääkis et tapab kannatanu ära, ütles, et on 5 päeva

juba isikut peksnud ja 3 päeva tagasi raudkangiga nüpeldanud.“ Salvestise kohaselt on L.-J.

Räim väga vihane ja agressiivne, sõimab ja ähvardab tappa Tit. Seega Laur-Jastin Räimi enda

tegevustest ja väljenditest selgub, et ta tahtis kannatanule valu tekitada. Räim sai hästi aru, et

peale tema lööki tunneb kannatanu valu, mis oligi tema eesmärgiks. Seega järeldab kohus,

Laur-Jastin Räimi tegutses tahtlikult, sihikindlalt ja eesmärgiparaselt ning pani kuriteo toime

otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje suhtes.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

26.06.2024 episood

L.-J. Räime süüdistatakse selles, et tema, kandes Pärnu Maakohtu 08.01.2024 otsuse alusel

vabaduskaotuslikku karistust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida-

Virumaa), pani toime korduvalt vägivallateo. Nimelt ründas L.-J. Räim 26.06.2024. a kella

18:23 paiku vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav R. Tit, lüües

kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise tagajärjel tundis

kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus mõõtmetega 2 x 2 cm.

Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus

kahelda tõendite usaldusväärsuses. Samas ei saa kohus pidada usaldusväärseks kannatanu R

Ti ütlusi. Tunnistajate S S, J E L, J P ja M P ning süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlused

langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega – asitõendite vaatluse protokollidega (videokaamera

salvestis ning kehakaamera salvestis), kannatanu meditsiiniliste dokumentidega ja fotodega.

Kohus loeb antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele

kohtuotsuse tegemisel.

Kannatanu R T selgitas kohtuistungil, et viibis süüdistatavaga vanglas ühes osakonnas, kuid

nende isiksused ei sobinud. Tal oli Räimega erimeelsus, kuid otsest kaklust ei olnud. Ta ei pea

ennast antud asjas kannatanuks ja ei mäleta eriti midagi, kuna võttis Palt rahusteid ja tarvitab

ka praegu.

Seega ei osanud kannatanu anda üksikasjalikke selgitusi 26.06.2024 juhtunu kohta.

28.06.24 asitõendi vaatlusprotokollis (lk 13-15) vaadeldi DVD-R plaati Viru Vangla R-hoone

kolmandal korrusel, R6 osakonnas asuvate valvekaamerate „R6 koridor“, „R6 päevaruum“ ja

„R6 eluosakond 1“ 26.06.2024 salvestisega ajavahemikul kella 18:20:43-st kuni kella

18:25:54-ni. R T ja Laur-Jastin Räim seisavad päevaruumis ja räägivad. Isikud liiguvad

diivani ja laua juurde. Kella 18:22:38 ajal on näha, kuidas Räim viipab vestluse ajal hetkeks

parema käega kambrite vahelise koridori suunas, seejärel imiteerib käed näo ees hetkelist

kaitsepositsioonis liigutust, peale seda jätkab agressiivse hoiakuga vestlust Tiga. Kella

18:23:01 ajal kõverdab Räim mõlemad rusikas käed rinnaesise kõrgusele ja teeb äkilise

liigutuse kehaga Ti suunas. T võpatab. Kella 18:23:17 ajal võtab Räim parema rusikas käega

hoogu. T seisab vasak avatud peopesaga käsi ettesirutatult ning Räim lööb parema rusikas

käega Ti näo suunas. T tõrjub ettesirutatud käega löögi ning samal ajal tõmbab pea eemale -

Räime rusikalöök Ti nägu ei taba. Valvur S S haarab kinni Räime vasakust õlast. Kella

18:23:22 ajal lööb Räim parema jalaga Tit, tabades löögiga Ti alakõhu/kubeme piirkonda. T

löögijõul liigub sammu võrra tahapoole. Valvur hoiab Räime õlavarrest kinni, kuid ta rabeleb

lahti ja ründab uuesti Tit, lüües parema rusikas käega Ti näo vasakpoolse külje suunas. Kuna

löök on väga kiire, siis ei ole aru saada, kas löök Ti nägu tabas. Videopildis on näha ka seda,

kuidas löögi järel kaldub Ti pea löögisuunas, st Ti parema külje poole. Kella 18:23:25 ajal

ründab Räim taas ja lööb vasaku rusikas käega Tit, tabades löögiga Ti pead. Seejärel Räim

lööb parema rusikas käega ning tabab löögiga Tit näkku. T jääb löökide järel kummargile

asendisse ning valvur S S tõmbab Räime Tist eemale. Valvur S S hoiab Räime kätest kinni

ning liigub temaga taganedes osakonna väljapääsu suunas. Neile järgneb neutraalses olekus T.

Seejärel teeb Räim parema jalaga löögi Ti suunas, kuid kaamerapildist pole aru saada, kas

löök tabas, sest T jääb seljaga kaamera poole ning tema kehaprofiil katab jalalöögi. Räim on

agressiivselt meelestatud ning rabeleb, selle käigus kukuvad nii Räim, kui ka valvur põrandale

Pali. Valvur jääb Räime peale ja jääb teda kinni hoidma.

Tunnistaja S S (valvur) ütluste kohaselt 26.06.2024 oli konflikt Räime ja Ti vahel. Ta oli

valveruumis ja nägi kaamerast, et Räime ja Ti kehahoiak on kahtlane ja läks kontrollima. Kui

sisenes päevaruumi, karjus Räim „kas nüüd oled julgem, kui ment on sektoris". Räim oli Ti

suhtes agressiivselt meelestatud. Mingil ajal lülitas ka rinnakaamera tööle, kui olukord oli

eskaleerunud ja ta sekkus. Räim sooritas Ti suunas löögi. Kui ta sekkus, siis lõi rusikaga pea

piirkonda ja jalaga lõuga. Need tabasid Tit. Rinnakaamera salvestisel neid lööke ei ole, kuid

osakonna kaamera salvestisel on. T püüdis ennast kaitsja, Räim sõimas Tit, lubas ära tappa. Ta

kasutas Räimel käeraudu ja viis sektorist välja.

Tunnistaja Sa ütlusi kinnitab 22.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (lk 17-22) vaadeldud

DB-R plaat 26.06.2024 vanglaametniku S Sa kasutuses oleva kehakaamera nimetusega

„Kааmerа R02“ salvestisega ajavahemikul kella 18:23:43-st kuni kella 18:30:05-ni.

Salvestisest on kuulda, kuidas pärast käte raudu panemist ütleb Räim päevaruumi suunas, kus

viibis R.T “Surnud oled reaalselt, kuradi ahv raisk!“ ja sõimab ebatsensuurselt.

Tunnistaja J E L (valvur) selgitas, et tema viis Ti pärast intsidenti Räimega meditsiini

osakonda vigastuse fikseerimiseks. Kella 6-7 paiku oli ta valveruumis ja nägi kaamerast, et

midagi toimub osakonnas. Kui ta kohale jõudis, oli Räim juba osakonnast välja viidud. T

kurtis, et tal valutab ranne ja ütles, et ta on emotsionaalne.

Tunnistaja J P ütluste kohaselt eelmisel aastal toimus kaklus, kus T oli kannatanuks ja tema

fikseeris ja pildistas vigastused. Õhtul oli fikseeritud paistetus, oli 2 juhtumit. Ta küsis

juhtunu kohta Tilt, kuid ta ei vastanud. Õhtul fikseeris ta ka Räime vigastuse, tal olid põlve

peal marrastused, mille sai kinnipidamisel. Ta ei öelnud, miks kakles Tiga. T oli rahulik, Räim

ärritunud.

Tunnistajate L ja P ütlused on tõendatud R Ti meditsiiniliste dokumentidega (lk 4), millest

nähtub, et 26.06.2024 kell 18.47 fikseeriti R Ti parema käe randme välimisel serval valulik

paistetus 2 x 2 cm. Nimetatud vigastus on nähtav ka fototabelist lk 10-12.

Tunnistaja M P, kes oli Viru Vanglas süüdistatava kontaktisik, andis ütlusi, et 25.06.2024

soovis T ümberpaigutamist, kuna tal on probleemid kinnipeetavatega. Ta teavitas sellest Ti

kontaktisikut Ti ja uurimisosakonna spetsialisti Belitkinit. Samal päeval tuli tema juurde ka B

ja teatas, et Räimel on probleeme Tiga. T pidi hommikul võtma telefoni ja õhtul tagastama,

ei lase neil helistada ja tahab, et temaga mängitakse. Telefoni kasutamine lepitakse omavahel

kokku ja kui ei saa, siis nemad panevad ajad paika. Samal päeval kutsuti kõik kokku ja räägiti

Tiga. Üksuse juht otsustas algul, et kedagi ümber ei paigutata. Samal õhtul otsustati B ümber

paigutada. Koostati julgeoleku abinõude käskkiri ja B viidi teise osakonda. Räim oli selle

peale ärritunud. Järgmisel päeval (26.06), kui ta tööle tuli, oli ka Räim lukus. Ta oli rünnanud

või ähvardanud Tit. Räim esitas vangla direktorile pöördumise, kus ta süüdistas ametnikke ja

kirjeldas teo motiivi.

Kohus uuris ka L-J. Räim avaldust vangla direktorile (lk 49-50), milles selgitab 26.06.

toimunud väärkohtlemise tagamaid. Nimelt palus ta juba eelmisel päeval (25.06) vangla

ametnikke konfliktide vältimiseks teda ümber paigutada. Sel päeval võeti neid kõiki kokku ja

räägiti, otsustati jätta nii nagu on ja tegeleda asjaga järgmisel päeval. Järgmise päeva

õhtupoolikul aga öeldi, et ka midagi ei muutu, tegeletakse homme. Ja siis ta ründas

kaaskinnipeetavat.

Süüdistatav Laur-Jastin Räim tunnistas kohtuistungil oma süüd antud episoodis. Neil oli Tiga

omavahelisi konflikte vanglas. 26.06.2024 lõi ta Tit, kuid ei mäleta põhjust. See oli esimene

füüsiline konflikt, enne seda olid neil vaidlused seoses telefoniga. Talle ei meeldinud, kui

kaua T telefoniga räägib. Ta lõi kannatanule rusikaga pea piirkonda, valvur S tuli vahele ja

teda viidi teise osakonda.

Kohus loeb tõendatuks, et L.-J. Räim ründas 26.06.2024. a kella 18:23 paiku Viru vangla R-

hoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav R. Tit, lüües kannatanut rusikatega näo ja

pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai

tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus mõõtmetega 2 x 2 cm.

Seega leiab kohus, et L.-J. Räim tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt,

mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi kannatanut

rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse ning tekitas sellega kannatanule valu ja

tervisekahjustuse. Videosalvestisest, tunnistajate ütlustest ja Laur-Jastin Räimi kirjast vangla

direktorile järeldub, et Laur-Jastin Räim oli negatiivselt ja argessiivselt meelestatud A Ti

vastu. „Kella 18:22:38 ajal on näha, kuidas Räim viipab vestluse ajal hetkeks parema käega

kambrite vahelise koridori suunas, seejärel imiteerib käed näo ees hetkelist kaitsepositsioonis

liigutust, peale seda jätkab agressiivse hoiakuga vestlust Tiga. Kella 18:23:01 ajal kõverdab

Räim mõlemad rusikas käed rinnaesise kõrgusele ja teeb äkilise liigutuse kehaga Ti suunas

jne“. Laur-Jastin Räimi käitumine enne kuriteo toimepanemist (ähvardavad liigutused, žestid,

sõnad) ning ka peale kuritegu (tunnistajale S Sa juuresoleku öeldu kannatanu suhtes) näitavad,

et tal oli soov A Tit lüüa, ta väljendas oma tahtlust žesti, tooni ja sõnadega. Samuti sai Laur-

Jastin Räim hästi aru, et peale tema lööki tunneb kannatanu valu, mis oligi tema eesmärgiks.

Seega järeldab kohus, et Laur-Jastin Räim tegutses tahtlikult, sihikindlalt ja eesmärgiparaselt

ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje suhtes.

06.12.2024 episood

Laur-Jastin Räime süüdistatakse selles, et tema, viibides 06.12.2024 ajavahemikus 11:19 kuni

11:20 Viru vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile lauatennise

palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi K. Li

suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räime eelnimetatud vägivallategude

tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal õlavarrel (delta

piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm.

Kannatanu K L ütluste kohaselt oli ta süüdistatav Räimega vanglas ühes osakonnas. Ta

mängis kinnipeetav Mandeliga telekamängu R6 osakonna päevaruumis. Räim ja K mängisid

ping-pongi ja ühel hetkel hakkasid pallid nende poole tulema selja tagant, kus oli Räim. Ta sai

ühe palliga kukla pihta. Tal oli lühiajaline peavalu. Ta lömastas palle sõrmedega, et nendega

enam mängida ei saaks. Räim läks närvi, ropendas ja sõimas, tuli seisis tema ette ja karjus

näkku. Räim viskas reketi üle tema pea ja valvur viis ta ping-pongi laua juurde. Räim võttis

laualt reketi ja viskas tema suunas. See riivas tema paremat kätt, erilist valu polnud. Teda viidi

meditsiiniosakonda fikseerimiseks.

K Li ütlusi kinnitavad meditsiinidokumendid (lk 46-47), mille kohaselt 06.12.2024 kell 12:03

oli L toodud meditsiiniosakonda tervisekahjustusi fikseerima. Visuaalselt nähtavad 4 pindmist

nahamarrastust on parema käe õlarvarrel delta piirkonnas mõõtudega 1сm -1,5cm x 0,1cm,

veritsus puudub. Isik kurdab valu pea kuklapiirkonnas ja paremal õlavarrel. Vigastused on

kerget laadi ja paranevad 1 - 2 nädalaga.

Samuti kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (13.01.25) (lk

36-44), mille vaadeldi CD-R plaati videosalvestisega Viru Vangla R6 osakonna päevaruumist

06.12.2024 kell 11.15. Räim mängib lauatennist ning K.L ja K-M. Mandel mängivad diivanil

videomängu. Räim lööb mitmeid kordi tahtlikult palli mängulauast eemale diivanil istujate

suunas. Kella 11:19:08 ajal Räim kuuendat korda tahtlikult lööb palli jõuga mängulauast

eemale, Li pihta, kust langeb diivani peale. L võtab palli enda kätte, muljub seda pöidlaga

ning viskab enda selja taha. Räim läheb Li ette ja räägib midagi. Kella 11:19:37 ajal Räim

astub sammu Lile lähemale ning tõstab oma vasaku käe Li kohale. L tõstab mõlemad käed

ettesirutatult kaitseks enda ette. Räim kummardub Li kohale ning vasaku põlvega lükkab Li

paremat jalga. Parem käsi on surutud rusikasse. L tõrjub Räime käte ja vasaku üles tõstetud

jalaga. Saabub valvur V.S ja hakkab Räime List eemale tõmbama. Räim viskab vasakus käes

oleva lauatennise reketi Li näo suunas. L tõmbab pea vasakule küljele ning reket lendab tema

peast mööda, maandub tagapool seisva laua peal. Valvur suunab Räime lauatennise laua

juurde. Kella 11:20:04 ajal viskab Räim vasaku käega lauatennise reketi Li pihta. Reket tabab

Li paremalt poolt õla piirkonda ja langeb Li sülle.

Tunnistaja K-M M ütluste kohaselt oli ta Räime ja L ühes osakonnas. Ta mängis L

telekamängu, Räim ja D mängisid Psi ja mingi hetkel hakkasid pallid lendama. Räim oli

nende selja taga ja tema lõi need pallid. Nad said Liga palliga pihta. L sai vastu kukalt ja

hakkas ülbitsema. Räim tuli Li ette ja nad omavahel jagelesid, Räim oli agressiivsem, tal oli

käes reket, kuid ei näinud, mida ta sellega tegi. L ütles Räimele solvavaid väljendeid enne

valvuri tulekut. Kaklust nende vahel ei tekkinud. Valvur oli sektoris ja sekkus. Räime käes

olnud reket lendas Li poole, kuid ta ei tea, kas ta sai pihta.

Tunnistaja V S (valvur) ütluste kohaselt 2024 detsembri alguses R6 osakonnas toimus konflikt

Räime ja L vahel. L mängis konsooli ja Räim lauatennist. Kui ta oli jalutusboksi juures, kuulis

sõnelust ja läks sinna. Räim seisis Li juures, kes istus diivanil. Räim sõimas L, ei mäleta, et L

oleks talle vastanud. Ta suunas Räime sealt ära, tal oli käes reket, mille viskas Li suunas. Ta

viis Räime kambrisse ja küsis temalt, kas ta sai Lile pihta, too raputas pead. L ütles, et ta sai

pihta ja pärast osakonna sulgemist läks ta meditsiini osakonda fikseerima. Räim jäi osakonda

lukustatud režiimile. Räim ütles, et konflikt tekkis, kuna L lõhkus lauatennise palle. Tema

nägi ühte lõhutud palli.

Tunnistaja D M K ütluste kohaselt oli ta Räime ja Liga ühes, R6 osakonnas. L sai kogemata

pinksi palliga vastu pead. Tema tüli ega kaklust Räime ja Li vahel ei näinud.

Süüdistatav Laur-Jastin Räim selgitas kohtuistungil, et tema mängis enne Li intsidenti

lauatennist K. L mängi sel ajal PlayStationit samas ruumis 4-5 m kaugusel. Pallid võisid

lennata PlayStationi mängijate suunas, kuid mitte sihilikult. Ta ei pannud tähele, kas nad said

palliga pihta enne kui palle lõhkuma hakkasid. L lõhkus mitu palli, tal oli neid hulgim. Ta

vihastas, kui L lõhkus palle ning läks tema juurde küsima. Ta küsis Lilt kõrgendatud

hääletoonil, miks ta lõhub pinksipalle, kuid vastust ei mäleta. L võttis diivanil istudes sisse

kaitsepositsiooni. Valvur sekkus kiiresti ja käskis tal kambrisse minna. Ta hakkas minema,

kuid L hakkas teda sõimama, kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid, oli ülbe ja

üleolev, valvur palus tal vait jääda. Ta viskas Li reketiga, et teda hirmutada, kuid ei näinud,

kas tabas teda. Võimalik, et tabas teda, kuid see ei saanud olla valus, kuna viskas lõdva käega.

Teda paigutati pärast seda teise osakonda. Süüd ei tunnista, kuna vigastusi kannatanule ei

tekitanud.

Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanu Li meditsiiniliste dokumentide ja tema

ütlustega, tunnistaja Si ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga.

Kohtu hinnangul on kõik kogutud tõendid – kannanatu K Li ütlused, meditsiinidokumendid,

asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate K-M M, V S, D M K on kooskõlas omavahel,

kinnitavad teineteist. Süüdistatav ise ka ei eita talle inkrimineeritud tegevusi. Kohus nõustub

prokuröriga, et kogutud tõenditega on tuvastatud kuriteo toimepanemise asjaolud ja selles

vaidlus puudub. Tuleb tuvastada, kas peale lauatennise palliga vastu pea (kukla piirkonda)

löömist ja lauatennise reketi kannatanu parema käe õlavarre tabamist tundis kannatanu valu,

kas sai tervisekahjustuse.

Esiteks leiab kohus, et süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlused tahtmatu palli löömise osas on

vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga ning videosalvestisega, kust on näha, et Räim lööb

tahtlikult palli diivanil istuvate isikute, sh ka kannatanu Li suunas vähemalt 6 korda. Sellise

tegevusega ilmselgelt püüdis ta kannatanut tabada ja valu tekitada.

Teiseks kannatanu K L ütluste kohaselt mängisid Räim ja K ping-pongi ja ühel hetkel

hakkasid pallid nende poole tulema selja tagant, kus oli Räim. Ta sai ühe palliga kukla pihta.

Tal oli lühiajaline peavalu. Räim võttis laualt reketi ja viskas tema suunas. See riivas tema

paremat kätt, erilist valu polnud. Teda viidi meditsiiniosakonda fikseerimiseks.

Tunnistaja V S (valvur) ütluste kohaselt L ütles, et ta sai pihta ja pärast osakonna sulgemist

läks ta meditsiini osakonda fikseerima.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses löökide tagajärjel valu

tekkimise kohta. Tema ütlused tekitatud tagajärje kohta on kinnitatud tunnistaja V Si ütlustega

ja meditsiinilise õiendiga. Kannatanu teojärgne käitumine (läks meditsiini osakonda) näitab, et

ta tundis valu, soovis saada meditsiinilt abi ja fikseerida vigastusi.

Kannanatu seletas konkreetselt, et lauatennise palli löögi pärast tundis ta lühiajalist peavalu,

reketi pärast erilist valu polnud. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et peale tennisereketi

viskamist ja inimise käevarre tabamist ei tunne isik valu. Kannatanu võis mitte tunda „erilist

valu“, sest algul sai löögi pea piirkonda. Sellises olukorras on igale kõrvaltvaatajale

arusaadav, et inimene tundis valu. Kohtu arvamus tugineb ka meditsiinidokumentidele, mille

kohaselt visuaalselt nähtavad 4 pindmist nahamarrastust on parema käe õlarvarrel delta

piirkonnas, Isik kurdab valu pea kuklapiirkonnas ja paremal õlavarrel.

Kohus loeb tõendatuks, et Laur-Jastin Räim, viibides 06.12.2024. a ajavahemikus 11:19 kuni

11:20 Viru vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile lauatennise

palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi K. Li

suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räim eelnimetatud vägivallategude

tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal õlavarrel (delta

piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo

toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab

seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi lauatennise palle kannatanu suunas ja kohtu hinnangul

Laur-Jastin Räim tahtiski, et lauatennise pall tabaks kannatanut. Kui lüüa lauatennise palle

inimese suunas, ei ole garanteeritud, et pall tabab isikut, kui kohtu arvates Laur-Jastin Räim

tegevuse intensiivsust – 6 lööki 4 minuti jooksul, näitavad, et Räim tegutses sihikindlalt ja pidi

võimalikuks ja möönas, et pall tabab K Li ja isegi soovis seda. Peale viimast kuuendat lööki,

kui tennise pall tabas pannatanu pea, põhjustades talle valu, tekkis Laur-Jastin Räim ja K Li

vahel tekkis tüli, siinjuures käitus Räim kannatanu suhtes agressiivselt -„Räim astub sammu

Lile lähemale ning tõstab oma vasaku käe Li kohale. L tõstab mõlemad käed ettesirutatult

kaitseks enda ette. Räim kummardub Li kohale ning vasaku põlvega lükkab Li paremat jalga.

Parem käsi on surutud rusikasse…Räim viskab vasakus käes oleva lauatennise reketi Li näo

suunas. L tõmbab pea vasakule küljele ning reket lendab tema peast mööda, maandub

tagapool seisva laua peal. Kella 11:20:04 (ühe minuti pärast palliga löömist) ajal viskab Räim

vasaku käega lauatennise reketi Li pihta. Reket tabab Li paremalt poolt õla piirkonda“.

Asitõendi vaatluse protokolli ja videosalvestise kohaselt peale kannatanu palli tabamist, ei

lõpetanud Räim oma tegevust ja kahel korral viskas Lit reketiga ning teisel korral tabas

lauatennise reket kannatanut. Laur-Jastin Räimi teod olid tahtlikud ja sihikindlad. Sellele

viitavad Räimi intensiivsed löögid ühe kannatanu suunas (5-6 minuti jooksul kokku 6 lööki

palliga ja 2 reketiga). Kohtu hinnangul sooritas Räim lööke tahtlikult, kuid tagajärje suhtes

tegutses vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidi võimalikuks ja möönas, et tema tegude tagajärjel

võib tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustus, mis juhtuski, kui Laur-Jastin Räim viskas

kuuel korral kannatanu pihta lautennise palli, too sai pihta kukla piirkonda ning teisel korral

reketiga vastu parema käe õlavart.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Ülaltoodu alusel tuleb uuritud tõendite põhjal ja tuginedes kohtu siseveendumusele Laur-

Jastin Räim süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Laur-Jastin Räim on varem kohtu poolt

karistatud sh KarS § 121 järgi, käesolevas kriminaalasjas pani ta toime kolm kehelise

väärkohtlemise episoodi, seega tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3

järgi

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse

mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod otsese ja vähemalt kaudse tahtlusega. Laur-Jastin

Räim poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu.

Laur-Jastin Räim on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, s.h ka KarS § 121 lg 2 p 3

järgi (lk 75-83).

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates esmajoones lähtuda kuriteo asjaoludest, mis

iseloomustavad toime pandud tegu ja tagajärge ning süüdistatava käitumise motiivi ja

eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb hinnata, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava

hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad

väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise

käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad

erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. See peab tagama ühiskonnale signaali, et rikkumisele

järgneb sellele vastav karistus (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 20. juuni 2022,

nr 1-20-6745/88, p 62 ja 3. aprill 2023, nr 1-22-227/66, p 12.)

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese ja vähemalt kaudse tahtlusega, kokku 3

episoodi kahe isiku vastu. Laur-Jastin Räim poolt toimepandud kuriteod olid suunatud inimese

tervise vastu. Kõik teod olid vägivallakuriteod, mille tagajärjel oli kannatanutele tekitatud valu

ja tervisekahjustus. Kaks kuriteo episoodi on toime pandud kolme päeva jooksul ühe

kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul kuriteo motiiviks oli negatiivne suhtumine kannatanusse ja

konfliktid. Laur-Jastin Räim ei leidnud teist võimalust olukorra lahendamiseks kui järjepidev

kannatanu peksmine, löömine. Räimi teod olid toime pandud tahtlikult ja sihikindlalt

eesmärgiga tekitada kannatanutele kervisekahjustusi ja valu. Laur-Jastin Räim lõi kannatanu

A.Tit trenažöörikangiga ja korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda. Kolmas

kuritegu on toime pandud poole aasta jooksul ka kinnipidamisasutuses teise kaaskinnipeetava

suhtes. Poole aasta pärast jätkas Laur-Jastin Räim kuritegelikku käitumist ja pani toime veel

ühe isikuvastase kuriteo. Laur-Jastin Räim on ka varem olnud karistatud kehalise

väärkohtlemise eest, uued kuriteod pani ta toime vanglas karistuse kandmise ajal. Sellest saab

järeldada, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning ta jätkas uute

kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas kõikide kuriteo episoodide puhul Laur-

Jastin Räim tegude lõpetamiseks pidid sekkuma vanglatöötajad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest

madalam, kuna puuduvad rasked tagajärjed ning raskendavad ja kergendavad asjaolud, tegu

oli 3 kuriteoepisoodiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (kuriteod on toime pandud

kaaskinnipeetavate suhtes), süüdistatava isikut (varem kriminaalkorras karistatud analoogsete

kuritegude toimepanemise eest), samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat

6 kuud vangistust) ning kohus lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Laur-Jastin Räimele vangistus sanktsiooni

keskmisest määrast väiksemas määras.

Käesolevas kriminaalasjas ei olnud Laur-Jastin Räim suhtes tõkendit kohaldatud. Kohus

tuvastas kohtute infosüsteemis, et Laur-Jastin Räim kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu

poolt 26.11.2025 mõistetud karistust 4 kuud vangistust alates 06.09.2025. Nimetatud

kohtuotsus ei ole veel jõusutunud, seega ei saa Laur-Jastin Räime suhtes veel mõista

liitkaristust. Kohus peab antud juhul vajalikuks kohaldada Laur-Jastin Räim suhtes tõkendit

vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni või karistuse

ärakandmiseni.

IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava

vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu

asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on:

•

CD plaat (13.01.2025. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,

•

1 DVD-R plaat kirjega ’26.06.2024 R6 Räim ründab T’it’ (28.06.2024. a asitõendi

vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,

•

1 DVD-R plaat kirjega ’24.06.2024 Räim. B ja T (1), 24.06.2024 Räim, B ja T (2);

25.06.2024 B ja T’ (02.10.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll ) – jätta kriminaalasja juurde,

•

1 BD-R plaat kirjega ’26.96.2024 kehakaamera’ (22.10.2024. a asitõendi

vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised

menetluskulud:

1329 eurot sundraha,

131,76 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (L.Viil) kohtueelses menetluses,

263,52 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (S. Politšev) kohtueelses menetluses,

324,52 eurot K. B kaitsjatasu (I. Gromsev) kohtueelses menetluses,

445,42 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (L.Viil) kohtumenetluses,

395,28 + 292,80 + 528,26 + 756,40 eurot L.-J. Räim kaitsjatasu (S. Politšev) kohtumenetluses,

570,96 + 153,72 + 523,38 + 577,84 eurot K. B kaitsjatasu (I. Gromtsev) kohtumenetluses,

1156,80 + 1095,90 eurot R. Ti esindaja (A. Veski) tasu kohtumenetluses.

Kuna K B mõistetakse õigeks, siis temaga seotud kaitsjatasud kokku 2150,42 eurot tuleb

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda kannatanu R Ti esindaja tasu

kokku 2252,70 eurot.

Laur-Jastin Räim kaitsjatasudest välja mõista umbes 2/3, s.o 1880 eurot ning ülejäänud

summa 933,44 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja

resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311 - 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Larissa Prokopenko

rahvakohtunikud Ene Allikas ja Kersti Jääger

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2026 lahendiga