2-19-1919/66 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-19-1919 (menetlus nr 3)

Tsiviilasi

Võlgnik Y.M kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Y.M , (isikukood: XXX,

Võlausaldajad:

1. Coop Pank AS

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

3. TF Bank AS

4. Holm Bank AS

5. BB Finance OÜ

6. B2 Impact OÜ

7. Bondora AS

8. Svea Finance AS

9. N.X

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Y.M (isikukood XXX) kohustusest vabastamise menetlus ja vabastada Y.M

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada Y.M usaldusisiku kohustustest.

3. Menetluskulud jätta Y.M kanda.

4. Avaldada Y.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määrus toimetada kätte Y.M-ile ja võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 28.02.2018 määrusega kuulutati välja Y.M (pankrotis) pankrot.

2. Pärnu Maakohtu 29.10.2019 kohtumäärusega lõpetati Y.M pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata

ning kohustati võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.

29.10.2024 täitus viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. Võlgnik on esitanud kohtule 29.12.2020, 18.03.2022, 6.12.2023 ja 24.06.2025 aruanded. Esitatud

aruannetes ja avalduses on antud ülevaade võlgniku sissetulekutest, ülalpeetavatest ning teostatud

väljamaksetest. Võlgnik esitas kohtule ka taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

4. Kohus andis 11.11.2025 kirjaga võlausaldajatele võimaluse avaldada seisukohta Y.M taotluse

osas.

5. Võlausaldajad Svea Finance AS, Holm Bank AS, B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ ei nõustu

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning leiavad, et Y.M tuleks jätta kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- Ja Tolliameti kaudu jäi 2022 aastal esitatud

seisukoha juurde, milles märkis, et nõue on tasutud ja puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest

vabastamata jätmiseks. N.X esitas kohtule seisukoha, milles nõustub võlgniku kohustustest

vabastamisega. Teised võlausaldajad kohtunõudele ei vastanud. Kohtunõudele vastanud

võlausaldajad kinnitasid, et nad ei soovi olla ära kuulatud ega võlgniku ärakuulamisel osaleda.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et võlgnik Y.M kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ning Y.M tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 järgi enne 01.07.2022 esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 30.06.2022.

Kuna Y.M kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.10.2019, kuulub praegusel juhul

kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon. Seega on praeguseks

möödunud üle 5 aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse otsustada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine.

8. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

9. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lõikes 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p

14; 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2

järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta.

10. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud

süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui

võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota

võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku

kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks.

Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.

11. Võlausaldajatel jäi saamata pankrotimenetluses kokku 19 369.55 eurot. Asja materjalidest

nähtub, et võlgnik on tasunud menetluse kestel kokku 5079.01 eurot. Esitatud aruande kohaselt:

- perioodil 2019-2020 tegi võlgnik väljamakseid kokku 1782.77 eurot. Aruande kohaselt 2019. aasta

lõpus tegeles võlgnik aktiivselt uue töö otsimisega, mida tõendavad Töötukassa poolt tehtud

väljamaksed võlgnikule koolituse stipendiumi ja sõidukulude hüvitisena. Võlgnikul oli sõlmitud

tööleping perioodil 02.01.2020-02.01.2021 töötamiseks xxxxxxxxx. Võlgnik jäi rasedus- ja

sünnituspuhkusele xxxxx. Palga suurus töölepingu kohaselt oli 1184 eurot (bruto).Võlgniku

ülalpidamisel oli ülaltoodud perioodil 1 laps ja teine laps sündis 16.11.2020;

- perioodil 2020-2021 tegi võlgnik aruande kohaselt väljamakseid kokku 827.13 eurot. Samuti

hüvitati tuludeklaratsiooni esitamisel enammakstud tulumaksu arvelt Eesti Vabariigile 2469.11 eurot.

Võlgniku varasem tööleping ( oli sõlmitud tähtajalisena seaduses sätestatud piirangu tõttu, mis ei

luba tähtajatut lepingut sõlmida hariduse puudumise tõttu. 2021. aasta sügisel asus võlgnik xxxxxxx

õppima erialal koolieelne lasteasutuse õpetaja. Aruande esitamisel oli võlgnik lapseootel. Võlgnik oli

töötuna arvel, kuid kahe lapse kõrvalt ei olnud võlgnikul võimalik võtta vastu mistahes tööd.

Võlgniku elukaaslane töötas graafiku alusel 4 nädalat kodus ja 4 nädalat eemal, mistõttu 4 nädala

jooksul pidi võlgnik kahe lapsega üksi toimetama (lisaks oli võlgnik lapseootel).

- perioodil 2021-2022 võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgniku ülalpidamisel oli kolm last. Kuivõrd

noorem laps on alles 2-kuune, ei olnud võlgnikul võimalik minna tööle. 2022-2024 tegeleb võlgnik

kooli lõpetamisega ning võimalusel saab tööle minna 2024. aastal, kui noorim laps on lasteaias

käimiseks piisavalt vana. Võlgnik märgib, et arvestades lasteaiaõpetaja keskmist töötasu ja tema

kohustust pidada üleval kolme last, ei ole tõenäoline, et võlgnik suudab enda kohustusi täita veelgi

suuremas ulatuses, kui need tänaseks on täidetud.

- perioodil 2022-2023 võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgniku ülalpidamisel oli kolm last. Selgitas,

et kolme ülalpeetava kõrvalt töökoha, millest saadava tasu arvelt oleks võimalik rahuldada ka

võlausaldajate nõudeid, omamine ei ole jõukohane.

- perioodil 2023-2024 võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgniku ülalpidamisel oli kolm last. Muus

osas on selgitused samad, mis eelnevas aruandes.

Seega on võlgnik kogu menetlus käigus hüvitanud võlausaldajatele ca 26.22% nõuetest ja seda

olukorras, kus enamus kuudel ta seda sissetuleku väiksust ja ülalpeetavate olemasolu arvestades üldse

tegema ei oleks pidanud. Kõrvalekaldeid võlgniku sissetulekute ja tuludeklaratsioonide vahel kohus

ei tuvastanud Samuti ei oma võlgnik muud vara, mille arvelt nõudeid võlausaldajatele tasuda.

12. Kohus leiab, et võlgnik on selliselt toimides mõistlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid

kohustusi. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata

PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. Vastupidi, võlgnik on teinud

võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid, näidates sellega head tahet oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustusi vähendada. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel

tulebki võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete teostamisega tahet anda

endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski rahuldamiseks ja näitamaks oma eeskujuliku

käitumisega seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Käesoleval juhul leiab kohus, et võlgnik ei

ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldajate huve ja ta on oma käitumisega näidanud, et

tal on soovi ja tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on teeninud sissetulekut ning teinud

võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid. Kohtu hinnangul puuduvad alused kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Kohus selgitab, et võlausaldajatele on võlgnikul maksekohustus siiski

tema sissetuleku järgi. Eelpooltoodust tulenevalt lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse

ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Võlgnik tasus

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest oluliselt suuremas summas kui seaduse kohaselt

sätestatud kohustuslik määr sissetulekust. Lisaks võtab kohus arvesse, et enamus Y.M

pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete

aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas

automaatset nõude tunnustamist. See tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute

puhul sisuliselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust

ega teinud kindlaks, kas võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning

kui suur võis nõude esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada

põhivõla katteks).

13. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu

hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg

1 teise lause alusel.

14. PankrS 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldada

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik