2-24-143144/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-143144

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Svetlana Kozlovi vastu

võlgnevuse nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

3781 eurot 41 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja)

B2 Impact OÜ

(registrikood

11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

Vastustaja (kostja)

Svetlana Kozlov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2025 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 4. veebruaril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse Svetlana

Kozlovi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse järgi sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, krediidiandja) ja

Svetlana Kozlov 30. novembril 2023 tähtajatu laenulimiidi lepingu. Lepingu sõlmimiseks

esitas kostja krediidiandja iseteeninduskeskkonnas taotluse. Samal päeval edastas

krediidiandja taotluses märgitud e-postiaadressile teavituskirja, lepingu üldtingimused ja

eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima isikukoodi ja saadetud PIN-koodi kasutades krediidiandja

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega

loeti leping sõlmituks.

Taotluses esitas kostja järgmised andmed: tema sissetulek on 2300 eurot ja igakuised

kulutused 0 eurot, ülalpeetavaid on kaks ja laenu eesmärk on kodu parendamine. Lepingu

sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja on enne krediidilepingu

sõlmimist analüüsinud kostja finantsolukorda ja hinnanud tema krediidivõimelisust Swedbank

AS kontoväljavõtte alusel. Kostja esitatud ja krediidiandja kogutud andmeid kogumis

analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja eeldas põhjendatult tema

võimet kohustusi täita. Seega järgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega.

1. detsembril 2023 kandis krediidiandja kostja kontole 2500 eurot. Kostja kohustus tasuma

raha kasutamise eest intressi 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Krediidi kulukuse määr

oli 50,16%, mis vastas Eesti Panga 31. mail 2023 avaldatud krediidi kulukuse kolmekordsele

määrale. Kostja pidi tagastama 3059,91 eurot. Kostja tasus 130 eurot, millest põhinõude

katteks arvestati 74,06 eurot, kulude katteks 5 eurot ja intressi katteks 50,94 eurot. Kostja

rikkus lepingut jättes tasumata järgmised osamaksed: 129,78 eurot (maksetähtaeg 1. veebruar

2024), 127,46 eurot (maksetähtaeg 1. märts 2024), 131,03 eurot (maksetähtaeg 1. aprill 2024),

135,85 eurot (maksetähtaeg 1. mai 2024). Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 12.1 edastas

krediidiandja 16. aprillil 2024 kostjale tema konto kaudu teatise, et võla tasumata jätmisel

öeldakse leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 1. mail 2024 ja nõue muutus sissenõutavaks. Kostjat

teavitati 3. mail 2024 nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 2425,94 eurot, intressi 285,04 eurot, alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 5. mail 2024 kuni hagi esitamiseni 4. veebruaril

2025 sissenõutavaks muutunud viivise 764,94 eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras

tasumata põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Kuivõrd hageja edastas kostjale 12. juulil

2024 nõudekirja, 1. augustil 2024 pretensiooni ja 22. augustil 2024 hagihoiatuse, nõuab

hageja sissenõudmiskulu 35 eurot hüvitamist.

2. 10. veebruari 2025 kirjas palus kostja võimalust võla ajatamiseks, s.o tasudes igakuiselt 100

eurot. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi koos lisadega isiklikult kätte 11.

veebruaril 2025. Tähtaeg hagile vastamiseks oli 25. veebruar 2025.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 16. septembri 2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja 10. veebruari 2025 taotlust ei saa käsitleda hagi õigeksvõtuna

TsMS § 440 lg 1 mõistes. Samuti ei pidanud maakohus vajalikuks lahendada asja

tagaseljaotsusega. TsMS § 405 alusel menetles kohus asja lihtmenetluses.

Maakohus kvalifitseeris hageja nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudena VÕS § 402 lg

1 mõistes. Maakohus leidis, et krediidiandja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, kuna kostjale

edastatud teatises ei kajastu selle kuupäeva, lepingu ülesütlemise kuupäeva, samuti on

tarbijale antud võla tasumise tähtaeg ebaselge, teatis ei olnud üheselt arusaadav ega vastanud

VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ehk ei toonud kaasa lepingu

lõppemist.

Maakohus asus seisukohale, et poolte tarbijakrediidileping on VÕS § 404 lg-s 1 järgi tühine.

Tõenditest ei nähtu, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c oleks kostjale kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis edastanud tutvumiseks lepingu, lepingu üld- ja

eritingimused ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe. Kostja on dokumendid

kohtumenetluses kätte saanud, kuid seda ei loeta VÕS § 404 lg 1 teise lause järgi

viivitamatuks lepingudokumendi üleandmiseks. Seadus ei näe ette, et krediidi kättesaamine

kõrvaldaks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest tingitud

tarbijakrediidilepingu tühisuse (VÕS § 408 lg 1 esimene alternatiiv). VÕS § 410 lg 1 järgi ei

välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist

sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Internetiportaali

vahendusel lepinguga (sh lepingu üld- ja eritingimuste ning Euroopa Tarbijakrediidi

Standardinfo teabelehega) tutvumine/kinnitamine ei vabasta krediidiandjat kohustustest

edastada kostjale, kui tarbijale viivitamata leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ega kõrvalda lepingu edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, s.o krediidilepingu tühisust.

Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidileping pole üles öeldud kehtivalt, ei ole

hagejal alust nõuda VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist.

Arvestades eeltoodut ning seda, et hageja ei ole esitanud alternatiivseid nõudeid, nõuete

asjaolusid ega arvestusi, jättis maakohus hagi rahuldamata.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asjas uue

otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus leidis vääralt, et lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud ja et

laenuleping on tühine. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

kostjale on vajalikud dokumendid edastatud. Krediidiandja 16. aprilli 2024 teatist saab

käsitleda lepingu ülesütlemisena ning selle edastamise viis (kostja teatatud aadressile lepingus

sätestatud viisil) vastab lepingu üldtingimuste p-le 12.1. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu

ülesütlemise kehtivust ega väitnud, et ei ole teadet kätte saanud.

Hageja märgib, et ka lepingu tühisuse korral tuleks kostjal saadu tagastada, kuna hageja on

tõendanud, et krediidiandja kandis lepingu täitmiseks kostja kontole 2500 eurot.

Materiaalõiguse kohaldamine esile toodud asjaoludele on kohtu ülesanne ja kohus ei ole

seotud poolte õiguslike väidetega. Ka siis, kui hageja tugineb nõude õigusliku alusena

konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel

asjaoludel muudel võimalikel õiguslikel alustel. Maakohus oleks pidanud võtma seisukoha,

kas hageja nõuet on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus seda

otsuses ei teinud.

Maakohus ei ole koostanud ühtegi kohtunõuet, ega palunud hagejal täpsustada asjaolusid, mh

lepingu ülesütlemisega seoses, või esitada alternatiivseid nõudeid. Maakohus oleks pidanud

andma hagejale võimaluse esitada lepingu kehtivuse ja võla tagastamata jätmise osas oma

hinnang ning võimaluse nõue ümber kvalifitseerida. Jättes hagi sellisel viisil rahuldamata on

maakohus võtnud hagejalt igasuguse võimaluse oma nõude maksmapanekuks.

Arvestades, et kostja esitas 10. veebruaril 2025 teate, milles palub võimalust tasuda võlg 100

euro suuruste osamaksetega, oleks pidanud maakohus selgitamiskohustust täitma ja TsMS § 4

lg-st 4 juhindudes määrama pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

6. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb

tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja

5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.

7. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse

ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg

1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p

11).

8. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja

selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule,

kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse

avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5).

Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese

astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud lahendi põhjendamise kohustust, jõudes

vastuolulisele järeldusele, et tarbijakrediidileping ei ole kehtivalt üles öeldud ja samas on see

tühine vorminõude rikkumise tõttu (TsMS § 442 lg 8). Samuti ei ole otsuses põhjendatud,

miks ei saa lepingu tühisuse korral hagi siiski osaliselt rahuldada alusetu rikastumise sätete

alusel, kuigi hageja on esile toonud, et krediidiandja kandis kostja kontole 2500 eurot ja kostja

on tagastanud 130 eurot. Ringkonnakohus ei saa aga puudust ise kõrvaldada, kuna

ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulisel määral täitmata TsMS §-s 392

sätestatud eelmenetluse ülesanded, jättes välja selgitama hagi aluseks olevad olulised asjaolud

ja käesolevalt ei ole võimalik välistada, et hageja nõuet ei ole muul alusel võimalik rahuldada.

10. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste

väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4).

Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus peab pooltele selgitama

muu hulgas asjaolude tõendamise koormust. Eelmenetluse ülesandeid ja kohtu

selgitamiskohustust tuleb täita ka asja menetlemisel TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud

korras.

11. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne otsuse tegemist pooltega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid arutanud ega andnud võimalust täiendavaid põhjendusi ja

tõendeid esitada. 16. jaanuari 2025 määrusega on maakohus kohustanud hagejat esitama

hagiavalduse ning selgitanud tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ja üldist

tõendamiskoormust. Kuna määrus on tehtud enne hagiavalduse esitamist ja hageja on

hagiavalduses nõutud asjaolud vähemalt osaliselt esile toonud, ei andnud kohtu selgitused

hagejale infot esitatud hagiavalduse võimalike puuduste või tõendite sobimatuse kohta. Sellist

järeldust ei ole võimalik teha ka 11. veebruari 2025 määruse resolutsiooni punktist 13,

millega kohus määras hagejale tähtaja „esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja

taotlused“. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei taganud tähtaeg hagejale tegelikku

võimalust esitatut täiendada.

Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu

otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse

staadiumis.

12. Ringkonnakohus märgib, et menetluse kestel on nii hageja kui kostja väljendanud soovi

sõlmida kompromiss, kuid ei ole seni kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud. Eelnevalt

kirjeldatud rikkumiste kõrvaldamiseks ning kõikide tarbijakrediidilepingu kehtivuse aluseks

olevate asjaolude põhjendamiseks ja tõendamiseks vajalike toimingutega võivad poolte

menetluskulud oluliselt suureneda.

13. Ringkonnakohus selgitab, et kompromiss eeldab mõlemalt poolelt õigusrahu saavutamise

huvides järeleandmiste tegemist. Hageja on senistes ettepanekutes järeleandmisena pakkunud

kostjale võimalust tasuda võlg maksegraafiku alusel. Hagejal tuleks ka arvestada, et seni

esitatu viitab tema nõuete aluseks oleva lepingu vähemalt osalisele tühisusele, mistõttu võib

hagejal ka olukorras, kus kostja tema ettepanekuga nõustub, siiski olla siiski vajalik kanda

täiendavaid menetluskulusid, välistamaks kompromissi kinnitamata jätmist TsMS § 430 lg 3

alusel.

14. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik õigusrahu saavutamiseks ja

edasiste menetluskulude tekkimise vältimiseks lõpetada asi kompromissiga, milles kostja

kohustub hagejale tasuma põhinõude ja seadusjärgsed kõrvalkulud. Seda on hagejal

eelduslikult õigus nõuda sõltumata lepingu kehtivusest. Pooled võivad kohtule esitada

kinnitamiseks kompromisslepingu kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni (TsMS § 430 lg 1).

Samuti on kohtul võimalik pooled kokkuleppe sõlmimise eesmärgil isiklikult kohtusse

kutsuda (TsMS § 4 lg 4 teine lause).

15. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude

jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)