2-25-2797/32 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-25-2797

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-2797

Tsiviilasi

M.Z.-i ja E.M. ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Nõuete kindlaksmääramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad/võlgnikud: M.Z. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i , xxxxx XXX; e-post: XXX) ja E.M. (isikukood:

XXX; elukoht: XXX-i , xxxxx XXX; e-post: XXX);

Usaldusisik: Annika Rau (Jaama 53a-20, Põlva;

56620629; XXX);

Võlausaldajad:

1. Holm Bank AS (registrikood: 14080830; e-post:

XXX)

2. Primero Finance AS (registrikood: 12401448),

esindaja Ilona Aleksandrova (XXX)

3. Esto AS (registrikood: 14180709; e-post: XXX)

4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood:

14304235; e-post: XXX)

5. Inbank Finance AS (registrikood: 16197915; e-post:

XXX)

6. Bigbank AS (registrikood: 10183757; e-post: XXX)

7. Multitude Bank p.l.c (registrikood: C56251; e-post:

XXX)

8. B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046), esindaja

Olga Gul (XXX)

9. Monefit Estonia OÜ (registrikood: 12449415; e-

post: XXX)

10. IPF Digital AS (registrikood: 11034137; e-post:

XXX)

11. Coop Pank AS (registrikood: 10237832), esindaja

Alla Milovidova (XXX)

Ärakuulamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku M.Z.-i suhtes esitatud nõuded järgmiselt:



Holm Bank AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



Primero Finance OÜ 4575,49 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on põhinõue.



Esto AS 178,56 eurot, mis on põhinõue.



TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7

alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



Inbank Finance AS lepingutest nr L89009238234, L89012181941 ja L89018640198

tulenevad nõuded 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



Inbank Finance AS lepingust nr L89011453560 tulenev nõue 773,47 eurot (sõlmitud

M.Z.-iga ), mis on põhinõue.



Inbank Finance AS lepingust nr L89017184079 tulenev nõue 246,77 eurot (sõlmitud

M.Z.-iga), mis on põhinõue.



Inbank Finance AS lepingust nr L89017506547 tulenev nõue 78,03 eurot (sõlmitud

M.Z.-iga), mis on põhinõue.



Bigbank AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



Multitude Bank p.l.c 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel

ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



B2 Impact OÜ lepingutest nr S236387524, S236387524, S236390704; S236412419,

S236368832, S236340578 ja S236249530 tulenevad nõuded 2953,82 eurot (sõlmitud

M.Z.-iga), millest 2948,83 eurot on põhinõuded ja 4,99 eurot kõrvalnõuded.



Monefit Estonia AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel

ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



IPF Digital AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.



Coop Pank AS lepingutest nr L220513 ja L350700 (sõlmitud M.Z.-iga), VÕS § 4034

lg 7 alusel ümber arvestatud, koshuste suurus on 0 eurot. Seega on kohuistused

täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.

2. Kinnitada võlgniku E.M. suhtes esitatud nõuded järgmiselt:

-

Coop Pank AS lepingutest nr CNT00000128959 ja CNT00000103780 (mõlemad

sõlmitud E.M.-iga) tulenevad nõuded summas 1171,75 eurot tasaarvestatakse

lepingute nr L220513 ja L350700 alusel enamtasutud summaga võlausaldaja

nõusolekul. Tasaarvestuse tulemusel on E.M. kohustuste suuruseks 0 eurot.

3. Kohus lõpetab E.M. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, kuna tal

puuduvad kohustused, mida võlgade ümberkujundamise menetlusse kaasata.

4. Kinnitada M.Z.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate

nõuete osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood

kuudes/kuupäev,

millest

alates

hakatakse

makseid teostama

Kohust.

osa-

maksete

arv/ suurus

EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

Primero

Finance

OÜ

4575,49/45

75,49/0

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

11/381,2

1/381,30

4575,49

100/100

Esto AS

178,56/178

,56/0

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

12/14,88

178,56

100/100

Inbank

Finance

AS

773,47/773

,47/0

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

11/64,45

1/64,52

773,47

100/100

Inbank

Finance

AS

246,77/246

,77/0

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

11/20,56

1/20,61

246,77

100/100

Inbank

Finance

AS

78,03/78,0

3/0

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

11/6,50

1/6,53

78,03

100/100

B2 Impact

OÜ

2953,82/29

48,83/4,99

1x kuus/

15. kp

12/15.12.2025-

15.11.2026

11/246,1

1/246,17

2953,82

100/100

8806,04/88

01,05/4,99

11/733,83

1/733,91

8806,04

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada M.Z.-i esitama kord aastas usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada usaldusisikule 30.11.2026.

Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 15.12.2026 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Avaldada teade E.M. võlgade ümberkujundamismenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus kuulub M.Z.-i osas viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Annika Rau tasuks 1540 eurot (km-ta), mis on tasu võlgade

ümberkujundamise menetluses.

3. Punktis 2 märgitud usaldusisiku tasust 1320 eurot tuleb välja maksta M.Z.-i ja E.M.

poolt tasutud deposiidist Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220.

4. Mõista M.Z.-ilt ja E.M.-ilt Annika Rau kasuks välja 220 eurot (so summa, mis ületab

usaldusisiku tasu ettemaksu).

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.Z. esitas kohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-2797). Kohus võttis avalduse

28.02.2025.a määrusega menetlusse ja määras võlgnikule usaldusisiku Annika Rau. E.M.

esitas kohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-3738) ning palus enda avaldust

menetleda koos abikaasa M.Z.-i avaldusega. Kohus liitis 11.03.2025.a määrusega

tsiviilasjad nr 2-25-2797 ja 2-25-3738 ning asja numbriks jäi 2-25-2797. Kohus võttis E.M.

avalduse 14.03.2025.a määrusega menetlusse ja määras tema usaldusisikuks samuti Annika

Rau.

2. M.Z.-i avalduse kohaselt soovib ta pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnik on abielus ja abikaasade varasuhteks on ühisvara. Võlgnikul

ei ole lapsi. Võlgnik töötab puidupingi operaatorina xxxxxxxxxxx Otepää OÜ-s ja tema

igakuine palk on 1300-1500 eurot kuus. Võlgnik teenib lisatulu Wolt kullerina ja tema

tasuks on 1-400 eurot kuus. Võlgnikule kuulub kuulub sõiduauto xxxxxx väärtusega 1500

eurot ja xxxxxx väärtusega 2500 eurot. Muu vara puudub.Võlgniku igakuised kulud on 500

eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 32 684,89 eurot. Võlgnik selgitas, et ta ei suuda enam

tervise pärast nii palju teenida ning laenumaksed ületavad tema võimekust neid ära tasuda.

Tervis halveneb. Võlgnik on laenud võtnud üle oma võimete, kuid on maksnud alati

kuumaksed ära. Laenud võttis võlgnik eelnevate tasumiseks ning ta ei jõua enam neid

intresse tasuda.

3. E.M. avalduse kohaselt taotleb võlgnik abikaasaga ühist võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamist. Võlgnik on abielus M.Z.-iga ja nende varasuhteks on ühisvara.

Võlgnikul ei ole alaealisi lapsi. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxx Otepää OÜ-s puidupingi

operaatorina ja tema töötasu on 1500 eurot kuus. Võlgnik saab lisatulu kuus 50 eurot.

Võlgnikule kuulub kinniasi registriosa numbriga 2158641 väärtusega 50 000 eurot, sõiduk

registrimärgigaxxxxxxx (2008.a) väärtusega 2000 eurot ja traktor registrimärgiga

xxxxxxxväärtusega 3000 eurot. Võlgnikule kuuluvad pensionifondi osakud väärtusega 18

281,73 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1113 eurot ning kohustusi

on kokku 44 563 eurot.

4. Usaldusisik esitas kohtule omapoolse hinnangu võlgnike varale, kohustustele ja

menetlusele, lisaks võlgnike võla- ja varanimekirja. Võlgnike ühisvaras on kolm sõidukit

väärtusega 6500 eurot. E.M. ainuomandis on kinnisasi (xxxxxxx, xxxxxxxküla, xxxxxx

vald, xxxx maakond) väärtusega 170 000 eurot. M.Z.-i töötasu on kokku 1900 eurot

(millest 400 eurot pole igakuine) ja E.M. töötasu 1550 eurot (millest 50 eurot pole

igakuine). Võlgnikud on viimase viie aasta jooksul võõrandanud kolmandatele isikutele

kolm sõidukit kokku 2400 euro eest. Võlgnikel on kokku kohustusi 72 457,28 eurot,

millest 43 862,19 eurot on hüpoteegiga tagatud laen. Võlgnike igakuised kulud on kokku

2177 eurot. Võlgnikud pidasid võimalikuks kava alusel teha makseid ühes kuus 1500

eurot. Usaldusisik pidas võimalikuks võlgnike suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimist. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud makseraskustes, mitte

maksejõuetud ning nad on võimelised ümberkujundamiskava täitma.

5. Kohus arutas võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike võimalusi võlgade ümberkujundamise

menetluse läbi viimiseks. Võlgnikud soovisid võlgade ümberkujundamist. Võlgnikud

selgitasid, et hüpoteegiga tagatud laenulepingu alusel neil võlgnevust ei ole, nad on

maksnud iga kuu 634 eurot ja saavad sellega hakkama. Usaldusisiku sõnul on vara- ja

võlanimekiri koostatud andmete põhjal, mida võlausaldajad talle esitasid. Enamus nõuetest

läheb ümberarvestamisele ning usaldusisik ei osanud öelda, palju nõuetest järgi jääb. Kaks

M.Z.-i võlausaldajat teatasid, et nad loobuvad nõude esitamisest, sest nad on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. TF pangaga on probleem, sest nad esitasid

põhinõude ja teatasid, et ei ole nagunii nõus võlgade ümberkujundamisega. Lepingu

esitasid nad ka mitmenda küsimise peale. Usaldusisikule tundus, et ka nemad on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kohus määras 14.04.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1980 eurot, mille võlgnikud

olid kohustatud tasuma kolme osamaksena, mille võlgnikud on tasunud.

7. 22.04.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgnike maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgnike võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

8. 15.08.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kava kohaselt täidetakse kõik

nõuded 100% õiguspärases ulatuses 12 kuu jooksul. Ümberkujundatavaid nõudeid on

8580,22 eurot. M.Z.-i sissetulekud on töötasu 1500 eurot, töövõimetoetus umbes 200 eurot

ja lisatasu umbes 200 eurot. E.M. sissetulekud on töötasu 1500 eurot ning lisatasu umbes

50 eurot. Lisatulu ei ole võlgnikul igakuine sissetulek. Võlgnikele kuulub ühisvarana 2

sõidukit ja traktor kokku väärtusega 6500 eurot ning E.M.-ile lahusvarana kinnistu

väärtusega umbes 170 000 eurot.

8.1 Usaldusisik kontrollis võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõte järgmist.

Holm Bank AS, Primero Finance OÜ, Inbank Finance AS, Bigbank AS, Multitude Bank

p.l.c. ja Coop Pank AS ei esitanud usaldusisikule võlgnike pangakontode väljavõtteid,

mistõttu luges usaldusisik, et võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning arvestas nõuded ümber. Holm Bank AS nõude osas tekkis enammakse

390,53 eurot, Inbank Finance AS-i nõuete osas (lepingud nr L89009238234,

L89012181941, L89018640198) osas tekkis enammakse summas 1375 eurot, Bigbank AS-

i nõude osas enammakse summas 426,79 eurot, Coop Pank AS-i nõuete osas (lepingud nr

L220513, L350700) enammakse summas 1577,92 eurot ja Multitude Bank p.l.c nõude osas

enammaks 2800,77 eurot.

8.2 Inbank Finance AS lepingutest L89009238234, L89012181941, L89018640198 tulenevad

enammakstud nõuded summas 1375 eurot on tasaarveldatud Inbank Finance AS lepingust

L89011453560 tuleneva nõudega, mille jääk pärast ümberarvestust on summas 2148,35

eurot. Coop Pank AS lepingutest L220513 ja L350700 tulenevad enammakstud nõuded

summas 1577,92 eurot on tasaarveldatud Coop Pank AS lepingutest (sõlmitud E.M.-iga)

CNT00000128959 ja CNT00000103780 tulenevate nõuetega. Peale tasaarveldamist on

Coop Pank AS nõuete osas enammakse kokku summas 406,17 eurot. Usaldusisik esitas

27.10.2025 Coop Pank AS-i nõusoleku sellise tasaarvestuse tegemiseks, mille kohta Coop

Pank AS algselt esitas vastuväite.

8.3 Monefit Estonia OÜ ja TF Bank AB loobusid oma nõuetest, kuna peale ümberarvestuse

tegemist lugesid võlausaldajad nõuded täidetuks. B2 Impact OÜ esitas ümberarvestatud

nõude seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Usaldusisik ei olnud

nõus viivisearvestusega, sest usaldusisiku määramisel viivise arvestus peatus. Usaldusisik

arvestas viivise ümber.

8.4 Kavast jääb välja TF Bank AB kui pandipidaja nõue, mida võlgnikud täidavad

kavaväliselt.

8.5 Esto AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Inbank Finance AS, Multitude Bank p.l.c., B2

Impact OÜ ja Monefit Estonia OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud.

8.6 B2 Impact OÜ esitas veel ühe nõude, mis tuleneb lepingust S236387524. Võlausaldaja on

esitanud ka ümberarvestatud nõude summa, millega usaldusisik siiski ei nõustu.

Usaldusisik on nõude ümberarvestanud ning lisanud eelnevale nõudele. Seoses uue nõude

lisandumisega palus usaldusisik teha kohtul enne kava kinnitamist vajalikud muudatused.

8.7 Vastuväite esitasid Holm Bank AS, Bigbank AS ja Primero Finance OÜ.

8.7.1 Holm Bank AS leidis, et tema pole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenutaotlus esitati 12.01.2021 ning selles esitas võlgnik oma sissetulekuks 1300 eurot ja

kohustusteks 400 eurot kuus. Kontrolliti maksehäireid Creditinfo ja Krediidiregister

andmekogudest – mõlemas puudusid maksehäired. Kinnitati sissetulek ja töösuhe Maksu-

ja Tolliameti andmetest – aritmeetiline keskmine sissetulek 793,94 eurot kuus.

Võlausaldaja arvestas ettevaatlikkuse põhimõttel keskmiseks sissetulekuks 1110,77 eurot

kuus ning lisas finantskohustustele arvestuslikud elamiskulud summas 658,97 eurot.

Võlausaldaja ei tuginenud üksnes võlgniku väidetele, vaid kontrollis andmeid

sõltumatutest allikatest ning tegi otsuse, lähtudes oma sisemistest juhistest ja

riskihindamise põhimõtetest, võttes arvesse väikese mahuga, lühiajalist tarbijakrediiti.

Võlausaldaja täitis lepingueelset teavitamiskohustust. Võlausaldaja märkis, et

krediidivõimelisuse hindamine ei taga riski puudumist. Kohustuste täitmata jätmine hiljem

ei tähenda, et laen anti vastutustundetult. Võlausaldaja palus enda nõude 1045,01 eurot

täies ulatuses lisada kavasse, vastasel juhul rikub kava võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõtet.

8.7.2 Bigbank AS leidis, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja

rõhutas, et seadusest ei tulene kohustust nõuda tarbijalt igal juhul kontoväljavõtet, vaid

krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Pangakonto

väljavõtte saab jätta nõudmata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks

piisav, sh kontrollitud on vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb

lähtuda antava krediidi summast.

8.7.3 Primero Finance OÜ leidis, et M.Z. on makseraskustes ning suure võlakoormuse tõttu

on ta kohustatud tagastama Primero Finance OÜ-l laenutagatise Volkswagen Golf

(xxxxxx), mida võlausaldaja soovib realiseerida laenujäägi katteks. Sõiduki omandiõigus

kuulub võlausaldajale ning sõiduki võlgniku kasutusse/valdusesse jäämine on alusetu.

Pärast sõiduki võõrandamist kujuneb lõppsumma, mida saab ümber kujundada.

Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate seisukohad

kava osas ja võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning

kinnitada uus ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

9. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral

kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

Võlgnikud ja 8 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid kavas märgitud ümberarvestatud

nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt

viimases ümberkujundamiskavas märgitule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kontroll oli vajalik. Osad võlausaldajad arvestasid enda nõude juba ise ümber

ning teiste osas arvestas nõuded ümber usaldusisik. Usaldusisik on kohtu hinnangul

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli läbi viinud piisava

põhjalikkusega. Kavaga nõustunud ja vastuväite esitamata jätnud võlausaldajate nõuete

suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. B2 Impact OÜ

esitas usaldusisikule veel ühe ümberarvestatud nõude. Usaldusisik palus selle kavasse

lisada. Kohus leiab, et see on põhjendatud ning muudab B2 Impact nõude suuruse vastavalt

usaldusisiku taotlusele.

Kohus märgib, et kõik nõuded, mis ümberarvestuse tulemusena või muul põhjusel on

täidetud või mille suhtes on tekkinud enammakse ehk on kavasse märgitud suuruses 0

eurot, jäävad kavast välja. Kavasse märgitakse vaid nõuded, mis kuuluvad

ümberkujundamisele. 0 eurost nõuet pole võimalik ümber kujundada. Kui võlausaldajad ei

nõustu eeltooduga, on neil õigus esitada eraldiseisev hagi võlgniku vastu.

10. Holm Bank AS, Primero Finance OÜ ning Bigbank AS esitasid vastuväite, et nad ei

ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõude ümberarvestus on

põhjendamatu. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele

järeldusele, et Holm Bank AS, Primero Finance OÜ ning Bigbank AS on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta

arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele

kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel

küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu

sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija

on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning

vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja

peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud,

siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Esmalt märgib kohus, et tõepoolest ei ole võlausaldajal iga laenu andmisel kohustus küsida

laenuvõtjalt pangakonto väljavõtet, kui muude andmete ja tõendite pinnalt on võimalik

laenuvõtja krediidivõimelisus kindlaks teha. Küll aga märgib kohus, et see ei võta

võlausaldajalt õigust ega kohustust küsida täiendavaid andmeid. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja

makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja

makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega. Selleks, et hinnata kas võlausaldajad

järgisid laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, vaatas kohus läbi

võlausaldajate poolt esitatud selgitused ja tõendid, samuti analüüsis võlgniku

pangakontode väljavõtteid laenude võtmisele eelnenud kuue kuu osas (dtl 129, 144-150,

150-303, 316-418, 1459-1713).

11.1 Holm Bank AS-i nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Holm Bank AS-i vahel

sõlmiti 12.01.2021 tarbijakrediidileping nr 52101120193 (dtl 1286-1291).

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl

1283-1295) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku

majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud,

omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel

jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt

põhjalikku krediidihindamist.

Laenutaotluse ja otsuse aluseks olevate andmete kohaselt oli võlgniku sissetulekuks 1300,

majapidamiskulud puuduvad ja igakuised finantskohustused on 400 eurot. Otsuse

tegemise aluseks olevate päringute kohaselt oli võlgniku sissetulekuks keskmiselt 793,94

eurot. Maksehäired ja maksuvõlgnevused puudusid. Võlausaldaja arvestas võlgniku

sissetulekuks 1110,77 ning finantskohustustena 300 eurot, millele lisas arvestusliku

elatusmiinimumi 658,97 eurot (töötluse andmetes on märgitud kui igakuised kohustused).

Võlgnikul oli laenu taotlemisel hetkel võlausaldaja ees igakuine kohustus summas 37,97

eurot. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda

temalt.

Võlgniku pangakontost SEB Pangas nähtub, et laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul

(periood 01.06.2020-31.12.2020) oli:



Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1326,91 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus,

töötasu, töövõimetushüvitis kokku 7961,46 eurot jagatuna 6 kuuga).



Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1595,07 eurot (perioodil makstud

osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 9570,43 eurot jagatuna 6 kuuga).



võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 4302 eurot.



Võlgniku keskmised kulud 57,73 eurot (perioodil kulud kokku 346,40 eurot jagatuna 6

kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).



Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 64,69 eurot (kokku makseid 388,13

eurot jagatuna 6 kuuga).

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võlausaldaja täiendavaid andmeid üldse ei

küsinud. Samuti ei nähtu, et võlausaldaja oleks mingilgi viisil arvestanud võlgniku

igakuiste kuludega. Kohus märgib, et ühelgi inimesel ei saa puududa majapidamiskulud

või muud igapäevased kulud, see pole eluliselt usutav. Võlausaldaja pidanuks võlgniku

kulude osas küsima täiendavat teavet. Ainukesed asjaolud, mida võlausaldaja oli

põhimõtteliselt korrektselt kindlaks teinud olid sissetuleku liik ja suurus ning

maksehäirete olemasolu. Muus osas oli võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime osas

ebapiisav ning võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena valele järeldusele.

Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne laenu oli võlgniku keskmine

sissetulek väiksem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste suurus.

Võlgnik maksis iga kuu osamakseid 6-9 võlausaldajale ning neist mitmele lausa 2-3

osamakset korraga. Võlgnik võttis laenule eelneva kuue kuu jooksul veel lisaks laene 4302

eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku kohustused olid nii suured, et ta ei suutnud neid enda

sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka

põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt laenu taotles. Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt

regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. ), Hxxxx Axxxx kui isa (Axxxxxx M.Z.). Regulaarselt

tegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle maksete selgitusse oli iga kord märgitud

kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid võlgnikule tehti, pole teada. Võlgniku

igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides ja internetis tehtud makseid) olid alla

100 euro, mis pole eluliselt usutavad. Nimetatud kulud ei sisaldanud elamiskulusid. Pole

teada, kui suured olid võlgniku elamis- (majandamis-) kulud tegelikult ja kes need kandis.

Igal juhul oli juba pangakontolt näha, et võlgnikul igakuiseid kulusid eksisteerib. Võlgnik

tegi kahel korral sissemakseid summas 900 eurot (29.11.2020 500 eurot ja 26.12.2020 400

eurot). Kas tegemist võis olla sissetulekuga või mitte, pole teada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et

võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid,

ületasid tema sissetulekuid. Samas tekib ka mitmeid küsimusi, mille kohta võlausaldaja

täiendavat infot ei küsinud. Selle asemel arvestas laenuandja omal algatusel sissetulekuna

suvalise numbri ja liitis juurde väidetava elatusmiinimumi, mis töötluse andmetes oli

märgitud kui igakuised kohustused. Mida võlausaldaja selles osas siis tegelikult arvestas,

pole teada. kohtu hinnangul on selline tegevus vastutustundetu. Kohus on seisukohal, et

puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas

mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet.

Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava

hoolsusega. Võlgnik oli laenude võtmise ajal juba makseraskustes, mida võlausaldaja

antud laen ainult süvendas.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Holm Bank AS on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõude ümber

vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Holm Bank AS nõuded tuleb kinnitada

ümberarvestatud suuruses.

11.2 Bigbank AS-i nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Bigbank AS-i vahel oli

sõlmitud kolm tarbijakrediidilepingut 11.08.2021, 16.11.2021 ja 10.06.2022 (dtl 1304-

1326).

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl

1297-1302, 1327-1364) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et ka

Bigbank AS on kõigi kolme laenu andmisel on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning pole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja

piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku

krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole

teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

Võlausaldaja ei esitanud võlgniku poolt täidetud laenutaotlusi. Võlausaldaja ei analüüsinud

võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda temalt. Võlausaldaja selgitas, et kogus

teavet Politsei- ja Piirivalveameti registrist, E-krediidiinfo andmebaasist, Maksu- ja

Tolliametist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Võlausaldaja tegi

võlgniku maksevõime analüüsi võlgniku antud andmete ja avalikest registritest saadud info

pinnalt. Võlausaldaja selgitas, et tal pole võimalik võtta krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse andmeid, mis pole talle kuidagi kättesaadavad, nähtavad või mida talle ei avaldata.

Võlgnik oli esimeses laenutaotluses märkinud enda sissetulekuks 1250 eurot ja

finantskohustusteks 107 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks

sissetulekuks 693,13 eurot. Koos tulevikukohustusega 37,48 eurot, moodustasid võlgniku

kohustused keskmiselt 144,48 eurot, mis võlgniku sissetulekust 693,13 eurot oli 20,84%,

mis on tavapärane osakaal. Täiendavaid kohustusi registriandmete põhiselt ei tuvastatud.

Teises laenutaotluses märkis võlgnik enda sissetulekuks 1450 eurot ja pension 250 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1202,03 eurot.

Võlgniku laenukohustused väljaspool panka olid 110 eurot. Koos olemasolevate

laenukohustustega ja tulevikukohustusega 45,26 eurot olid võlgniku kohustused kokku

192,74 eurot kuus, mis oli 16,03% tema sissetulekutest. Täiendavaid kohustusi

registriandmete põhiselt ei tuvastatud.

Kolmandas laenutaotluses märkis võlgnik enda sissetulekuks 1400 eurot ja sotsiaaltoetuse

200 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1498,65

eurot. Väljaspool panka olevad kohustused olid 100 eurot. Koos olemasolevate panga

kohustuste ja tulevikukohustuse 42,85 eurot olid võlgniku kohustused kokku 225,59 eurot,

mis oli 15,05% võlgniku sissetulekutest. Täiendavaid kohustusi registriandmete põhiselt ei

tuvastatud.

Võlgniku pangakontost SEB Pangas nähtub, et esimesele laenule eelnenud 6 täiskuu

jooksul (periood 01.02.2021-31.07.2021) oli:



Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1166,65 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus,

töötasu, tulumaksu tagastus, tulemustasu, puhkusetasu töövõimetushüvitis kokku 6999,88

eurot jagatuna 6 kuuga).



Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1341,35 eurot (perioodil makstud

osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 8048,09 eurot jagatuna 6 kuuga).



võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 3280 eurot.



Võlgniku keskmised kulud 40,95 eurot (perioodil kulud kokku 245,71 eurot jagatuna 6

kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).



Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 139,21 eurot (kokku makseid 835,26

eurot jagatuna 6 kuuga).

Teisele laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (01.04.2021-31.10.2021) oli:



Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1549,11 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus,

töötasu, tulumaksu tagastus, tulemustasu, puhkusetasu töövõimetushüvitis kokku

9294,67 eurot jagatuna 6 kuuga).



Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 2051,11 eurot (perioodil makstud

osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 12 306,65 eurot jagatuna 6 kuuga).



võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 5121,68 eurot.



Võlgniku keskmised kulud 53,18 eurot (perioodil kulud kokku 319,07 eurot jagatuna 6

kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).



Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 300,24 eurot (kokku makseid

1801,46 eurot jagatuna 6 kuuga).

Kolmandale laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (01.12.2021-31.05.2022) oli:



Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1632,23 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus,

töötasu, tulumaksu tagastus, tulemustasu, töövõimetushüvitis kokku 9793,39 eurot

jagatuna 6 kuuga).



Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1751,63 eurot (perioodil makstud

osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 10 509,78 eurot jagatuna 6 kuuga).



võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 2788,06 eurot.



Võlgniku keskmised kulud 29,42 eurot (perioodil kulud kokku 176,49 eurot jagatuna 6

kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).



Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 264,60 eurot (kokku makseid

1587,62 eurot jagatuna 6 kuuga).

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võlausaldaja täiendavaid andmeid üldse ei

küsinud. Samuti ei nähtu, et võlausaldaja oleks mingilgi viisil arvestanud võlgniku

igakuiste kuludega. Lisaks märgib kohus, et täiendavaid kohustusi registriandmete põhjal

tavapäraselt pole võimalik kindlaks teha, neid on võimalik näha pangakontolt või küsida

teavet võlgnikult. Ainukesed asjaolud, mida võlausaldaja oli põhimõtteliselt korrektselt

kindlaks teinud olid sissetuleku liik ja suurus ning maksehäirete olemasolu. Muus osas oli

võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime osas ebapiisav ning võlausaldaja jõudis

analüüsi tulemusena valele järeldusele.

Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne iga laenu oli võlgniku keskmine

sissetulek väiksem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste suurus.

Võlgnik maksis iga kuu osamakseid vähemalt üheksale võlausaldajale ning neist mitmele

lausa 2-3 osamakset korraga. Võlgnik võttis igale laenu eelneva kuue kuu jooksul veel

lisaks laene 2788,06-5121,68 eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku kohustused olid nii

suured, et ta ei suutnud neid enda sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid

rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt laenu taotles.

Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. ) kui isa

(Axxxxxx M.Z.). Regulaarselt tegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle maksete

selgitusse oli iga kord märgitud kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid võlgnikule

tehti, pole teada. Võlgniku igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides ja internetis

tehtud makseid) olid alla 100 euro, mis pole eluliselt usutavad. Nimetatud kulud ei

sisaldanud elamiskulusid. Jällegi on ebaselge, kui suured olid võlgniku elamis-

(majandamis-) kulud tegelikult ja kes need kandis. Igakuiste kulude osas pidanuks

võlausaldaja küsima täiendavat teavet.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisava sissetuleku omamine ei näita isiku

maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed

majandamiskulud, mida võlausaldaja pole kas üldse hinnanud või pole seda piisavalt

teinud. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised

keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, ületasid enne iga

laenu võtmist tema sissetulekuid. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet.

Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava

hoolsusega. Võlgnik oli laenude võtmise ajal juba makseraskustes, mida võlausaldaja

antud laenud ainult süvendasid.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Bigbank AS on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet kõigi kolme antud laenu osas ning usaldusisik oli õigustatud

arvestama võlausaldaja nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Bigbank

AS nõuded tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.

11.3 Primero Finance OÜ nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Primero Finance OÜ

vahel oli 14.06.2023 sõlmitud üks tarbijakrediidileping – liisinguleping ning lepingulisad

(dtl 1387-1443).

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl

1369-1386) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et ka Primero

Finance OÜ on laenu andmisel on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

pole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt

analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku

krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole

teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

Võlausaldaja ei esitanud võlgniku poolt täidetud laenutaotlust, vaid kopeeris mingid read

taotlusest oma selgitusse. Nimetatud ridadel pealkirju pole. Võlausaldaja ei analüüsinud

võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda temalt. Võlausaldaja ei esitanud enda

terviklikku analüüsidokumenti, vaid jällegi kopeeris sealt oma selgitusse mingid read.

Võlausaldaja selgituste kohaselt teatas võlgnik oma sissetulekuks 1850 eurot,

kohustusteks 470 eurot ja majapidamiskuludeks 150 eurot. Maksehäired Ametlike

Teadaannete kohaselt puudusid. Võlgnikul puudusid ülalpeetavad. Selgitusse oli

märgitud „Küsimused võlgnikule sissetulekute ja väljaminekute kohta: sissetulek

väheneb: ei; väljaminek suureneb: ei“. Mida see tähendab, pole võlausaldaja selgitanud.

Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võlgniku keskmine sissetulek 1624 eurot.

Võlausaldaja arvestas, et võlgnikule jääb pärast uut laenumakset (194,11 eurot) vabaks

rahaks 809,89 eurot, millest võlgnik saab oma täiendavad kulud kantud. Võlgnikuga

sõlmiti ka 3 lisalaenulepingut. Esimese lisalaenu võtmisel ajal 11.12.2023 oli EMTA

andmetel võlgniku keskmine sissetulek 1277 eurot, arvestati majapidamiskulusid 100

eurot ja kohustusi 150 eurot, lisaks võlausaldaja laenukohustus koos lisalaenuga 221

eurot. Teise lisalaenu võtmisel ajal 31.05.2024 oli EMTA andmetel võlgniku keskmine

sissetulek 1527 eurot, arvestati majapidamiskulusid 50 eurot ja kohustusi 670 eurot (koos

lisalaenuga). Kolmanda lisalaenu võtmise ajal 23.08.2024 oli EMTA andmetel võlgniku

keskmine sissetulek 1575 eurot, arvestati majapidamiskulusid 150 eurot ja kohustusi 726

eurot (koos lisalaenuga).

Võlgniku pangakontost SEB Pangas ja ettevõtluskontost LHV Pangas nähtub, et laenule

eelnenud 6 täiskuu jooksul (periood 01.12.2022-31.05.2023) oli:



Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 2173,35 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus,

töötasu, tulemustasu, töövõimetushüvitis, tasu ettevõtlusest kullerina kokku 13 040,11

eurot jagatuna 6 kuuga).



Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1850,37 eurot (perioodil makstud

osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 11 102,20 eurot jagatuna 6 kuuga).



võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 5700,10 eurot.



Võlgniku keskmised kulud 386,07 eurot (perioodil kulud kokku 2316,44 eurot jagatuna 6

kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).



Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 453,72 eurot (kokku makseid 2722,31

eurot jagatuna 6 kuuga).

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võlausaldaja täiendavaid andmeid ei küsinud.

Kohus leiab, et ainukesed asjaolud, mida võlausaldaja oli põhimõtteliselt korrektselt

kindlaks teinud olid sissetuleku liik ja suurus ning maksehäirete olemasolu. Muus osas oli

võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime osas ebapiisav ning võlausaldaja jõudis

analüüsi tulemusena valele järeldusele.

Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne laenu oli võlgniku keskmine

sissetulek küll veidi suurem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste

suurus, kuid kohustuste osakaal sissetulekust oli keskmiselt 85,14%. Seega keskmiselt

14,86% võlgniku sissetulekutest, s.o 322,98 eurot, jäi võlgnikule kasutada enda muudeks

kuludeks, mis kohtu hinnangul on ilmselgelt liiga vähe. Sellisest summast ei ole võimalik

rahuldada enda igakuiseid minimaalselt kulusid (elamiskulud, toit, riided, transport,

ravimid jm) ning lisaks veel maksta laenu summas 194,11 eurot.

Võlgnik maksis iga kuu osamakseid 10-12 võlausaldajale ning neist mitmele lausa 2-3

osamakset korraga. Võlgnik võttis laenu eelneva kuue kuu jooksul veel lisaks 5700,10

eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud olid nii suured, et ta

ei suutnud tegelikult neid enda sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid

rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt nii palju

laenu taotles. Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. )

kui isa (Axxxxxx M.Z.). Ajas on nende isikute panus rahaliselt olulisel määral

suurenenud. Regulaarselt tegi jällegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle

maksete selgitusse oli iga kord märgitud kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid

võlgnikule tehti, pole teada. Võlgniku igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides

ja internetis tehtud makseid) olid 386,07 euro ehk oluliselt rohkem kui võlausaldaja

arvestas. Nimetatud kulud aga ei sisaldanud elamiskulusid. Kui suured need olid ja kes

neid siis kandis? Sellist asjaolu välja ei selgitatud. Täiendavalt oleks pidanud võlgnikult

küsima selgitusi tema ettevõtlusega seonduvalt. SEB konto ja ettevõtluskonto vahel on

mitmeid rahalisi liikumisi, selle pinnalt oleks võlausaldaja saanud teada ettevõtluskonto

olemasolust, kui ta oleks konto väljavõtteid võlgnikult küsinud. Samuti oleks siis olnud

näha, et võlgniku eriti suured transpordikulud on seotud töö kõrvalt ettevõtluse

tegelemisega. Ettevõtlusega kaasnes ka maksukohustus riigile ehk täiendavad

kohustused, mille maksmist on ettevõtluskontolt näha.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et

võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid,

moodustasid liiga suure osa võlgniku sissetulekutest. Võlgnikul ei jagunud muude kulude

tarbeks enam raha ning ta elatus uute laenude võtmisest ja lähedaste rahalistest toetustest.

Täiendavalt märgib kohus, et ka lisalaenude võtmisel on võlausaldaja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku halb majanduslik seisund selle

lühikese ajaga kindlasti ei paranenud. Pangakontosid analüüsides on näha, et võlgniku

makseraskused algasid tegelikult juba enne juunit 2020.a ning kõik laenud sellest ajast

ning eeldatavalt ka enne seda, on antud täiesti vastustundetult. Võlgnik oli ja on praegu

makseraskustes olev isik ja seega tegelikult laenukõlbmatu.

Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal

adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate

kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustust piisava hoolsusega. Võlgnik oli laenu võtmise ajal juba

makseraskustes, mida võlausaldaja antud laen ainult süvendas.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Primero Finance OÜ on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama

võlausaldaja nõude ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Primero Finance OÜ

nõuded tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.

Võlausaldaja on usaldusisikule teatanud, et võlgnik on kohustatud tagastama sõiduki,

mille võlausaldaja saab realiseerida võlgnevuse katteks. Kohus märgib, et võlausaldaja ei

saa lepingut erakorraliselt üles öelda enne kava kinnitamist. Võlausaldaja võib seda teha

ühe nädala jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates (FIMS § 22 lg 3 lause 1).

Kui võlausaldaja kavatseb kasutada enda õigust lepingu ülesütlemiseks, tuleb tal sellest

mh teavitada ka võlgnike usaldusisikut/kohut, kuna kavas märgitud võlausaldaja nõuet ei

peaks võlgnik sellisel juhul enam tasuma, mis viib kava muutmiseni.

12. Coop Pank AS oli M.Z.-iga sõlmitud 3 lepingut: L220513, L350700 ja

CNT00000128959. Neist kahe esimese lepingu alusel oli M.Z. tasunud tagasi rohkem

1.577,92 eurot. Nimetatud enammakstud summa arvel tasaarvestas Merek M.Z. oma

kohustuse Coop Pank AS ees lepingust CNT00000103780 tuleneva kohsutusega ning

E.M. tegi võlasuldajale ettepanku tasaarvestada enamtasutud summast ka tema lepingust

CNT 00000103780 tulenev kohustus, millega võlausaldaja nõustus.

13. E.M.-il oli aprillis koostatud vara – ja võlanimekirja kohaselt üks kohustus Coop Pank

AS ees summas 652.25 eurot., mis tulenes Säästukaart+ lepingust CNT 00000103780.

kasva koostamise ajaks oli kohustus 25.15 eurot. Võlausaldaja oli nõus tasaarvestama

nimetatud nõude M.Z.-i poolt tema lepingute alusel enamtasutud summaga , mille

tulemusel on E.M. kohustuste suuruseks 0 eurot.

Kuna võlgnikul kohustused puuduvad, tuleb tea suhtes maksejõuetumenetlus ära lõpetada.

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

14. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul M.Z.-il ümber kujundamist vajavaid

nõudeid kokku 8806,04 eurot. Kava kohaselt tasutakse kõik nõuded 100% ning

koostatakse kohustuste täitmiseks uus maksegraafik. Kohustused täidetakse 12 kuu

jooksul.

15. FIMS § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku

makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka

tema võlausaldajate õigustatud huve.

Vastavalt FIMS § 21 lg-le 1 võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses

võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja

pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas

sama nõude puhul.

16. Käesolevalt tegi kohus võlgade ümberkujundamise menetlust algatades kindlaks, et

mõlemal võlgnikul, kes on abikaasad, on makseraskused. Samuti tegi kohus kindlaks, et

võlgnike makseraskused on ületatavad kasutades FIMS § 21 lg-s 1 sätestatud abinõusid.

Käesolevaks ajaks on selgunud, et kestvad makseraskused on vaid ühel abikaasal,

mistõttu kaastakse kavasse vaid M.Z.-il kohustused. Kohtule esitatud kavas on kasutatud

ühte abinõu: kohustuste täitmine toimub uue maksegraafiku alusel ehk kohustuste

täitmise tähtaega on pikendatud. Usaldusisik on kava koostades ja menetledes järginud

FIMS §-des 20 ja 24 sätestatud nõudeid.

17. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Kavaga kujundatakse ümber Primero Finance OÜ, Esto AS-i, Inbank Finance AS-i ning

B2 Impact OÜ nõuded. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle

nõuded kokku on 4575,49 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud seisukohta, nemad

on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku

4230,55 eurot. Kuna vastuväite esitanud võlausaldaja nõue on üle poole

koguvõlgnevusest, siis pole võimalik kava kinnitada FIMS § 26 lg 1 ega 2 järgi.

18. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS

§ 26 lg 3, mis sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust

väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:

1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on

mõjuv põhjus.

19. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade

ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Kõikide võlausaldajate nõuete osas oli kohustuslik

vastutustundliku laenamise põhimõtte kontroll. Nimetatud põhimõtte rikkumise korral

arvestati võlausaldajate nõuded ümber samadel alustel. Samuti kujundatakse ümber

nõuded samal viisil – pikendatakse täitmise tähtaega. Kõikide võlausaldajate nõuded

täidetakse 100%.

20. Vastuväite esitas Primero Finance OÜ, kes oli seisukohal, et kuna võlgnik M.Z. on

makseraskustes, siis on ta kohustatud sõiduki tagastama. Sõiduki omandiõigus kuulub

võlausaldajale ja alusetu on see võlgniku kasutusse/valdusse jätta. Võlausaldaja sõnul

kujuneb pärast sõiduki võõrandamist lõppsumma, mida ümber kujundada saab. Kohus

leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlusega ei ole kooskõlas olukord, kus kava

kinnitamiseks tuleks oodata sõiduki müüki. Veelgi enam, sõiduki müük on võimalik vaid

siis, kui leping on lõppenud. Käesolevalt on võlausaldajal õigus leping erakorraliselt üles

öelda aga alles pärast kava kinnitamist (FiMS § 22 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole takistusi

kava kinnitamiseks ega ka Primero Finance OÜ nõude ümberkujundamisel. Sisulisi

vastuväiteid kavale võlausaldaja ei esitanud. Kava on võimalik muuta, kui võlausaldaja

soovib siiski lepingu pärast kava kinnitamist üles öelda.

21. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud. FIMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite

esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel

sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade

ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest

isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust

ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses

peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi.

Võlgnike varaline seis oli menetluse alguses järgmine. Võlgniku E.M. ainuomandisse

kuulus ja kuulub jätkuvalt kinnistu väärtusega 170 000 eurot ning võlgnike ühisvarasse 3

sõidukit väärtusega 6500 eurot. Muu realiseeritav vara puudub. Käesolevalt aga E.M.-il

täitmata kohustusi ei ole ja tema abikaasa kohustuste täitmine tema lahuvara arvel ei ole

põhjendatud. Võlausaldajate nõudeid on võimalik täita ka võlgnike sissetulekutest, mis on

ühisvara. Arvestades võlgniku kohustusi, (ümberarvestatud ulatuses, sest ka

pankrotimenetluses tuleks nõuded ümber arvestada), ei esine on võlgniku M.Z. siiski vaid

makseraskustes mitte aga maksejõuetu. Kohus märgib, et nii pankrotmenetluses kui

hagimenetluses hinnatakse vastutustundliku laenamise põhimõtet ning rahuldatakse

nõuded vaid ümberarvestatud ulatuses. Seega on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui muu menetlus, sest võlgnikud

vabanevad kohustustest ja neil taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse

tagasi nagunii samas ulatuses, kuid kiiremini kui mõne muu menetlusliigi korral ning

väiksemate menetluskuludega. Seejuures täidetakse täielikult kõik õiguslikult põhjendatud

põhinõuded ja seda 12 kuu jooksul. Panrotimenetlus koos kohustustest vabastamise

menetlusega kestaks aga eeldatavalt 3 aastat. Täitmise tulemus oleks siis eeldatavalt sama,

kuid menetluse aeg pikem. Kava koostamisel on kohtu hinnangul piisavalt arvestatud

võlausaldajate õigustatud huvidega.

22. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata

teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada

tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kava

on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad 100%

õiguspärastest nõuetest. Ükski võlausaldajatest ei ole esitanud sisulist võrdlust mõne muu

menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas

menetluses või et mõni muu menetlus oleks neile mingil viisil kasulikum ja kõigi huve

rohkem arvestav. Kavas märgitud meetmete kasutamisele ei sea seadus piiranguid.

23. Samuti leiab kohus, et 12 kuud on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Võlausaldajad

saavad nõuded 100% ulatuses tagasi ja võlgnikul võimaldatakse mõistliku aja jooksul

võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on

võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul. Kohtu

hinnangul on kavaga seda tehtud. Võlgnike suhtes on seadusandjad ette näinud meetmed,

mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma maksejõu, st makseraskus ei

muutuks maksejõuetuseks. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt, kõik

saavad oma nõuded tagasi 12 kuu jooksul.

24. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, abikaasade

ühine sissetulek on vähemalt 1500 eurot kuus. Võlgnik ja tema abikaasa saavad aeg-ajalt

ka lisatasu, millest on neil võimalik katta täiendavaid kulusid. Ümberkujundamiskava

täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks 733 eurot.

Võlgnikud on kolmes osas (1000 eurot, 490 eurot, 490 eurot) maksnud usaldusisiku tasu

ettemaksu, mis näitas võlgniku ja tema abikaasa maksevõimet ja -tahet. Arvestades

sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks

võlgnik ilmselt võimeline ümberkujundamiskava täitma, arvestades, et võlgnikul ja tema

abikaasal tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid

püsikulusid. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole

käesolevalt võimalik suurendada. Arvestada tuleb, et kava täitmise aeg on samuti

tavapärasest lühem ja selle veelgi lühendamine ei ole mõistlik. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku või sissetulek peaks tulevikus suurenema, on

võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa sissetulekud

piisavad, et tasuda perekonna jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et

soovivad nimetatud kulud tasuda.

25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 3 ja 4 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

26. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peavad andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

27. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel

ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta

teisiti. Usaldusisik esitab võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande.

Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet

ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohus määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas, kuid kuna

käesoleva kava täitmise ajaks on aasta, tuleb aruanne esitada selle lõpus.

Menetluskulude jaotus

28. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

29. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 1540 eurot (14h määraga 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid,

mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.

30. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses

kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu

ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis

vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on

kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

31. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 14 h. Usaldusisik palub

määrata tema tasu suuruseks 1540 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 110

eurot tunnis (käibemaksuta) kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne

nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku

tegevused ja ajakulu on vajalikud ja põhjendatud. Usaldusisik pidi kontrollima suurel

hulgal nõudeid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, aga ka analüüsima

mõlema abikaasa pangakontosid mitmete aastate ulatuses. Kohus on seisukohal, et

usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 110 eurot on põhjendatud ning vastavuses

usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

32. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgnike kanda ning mõista neilt

usaldusisiku kasuks välja 1540 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summa saab välja

maksta kohtu deposiitkontole laekunud osamaksetest pärast käesoleva määruse

jõustumist. Kuna deposiidis on järel vaid 1320 eurot, siis seda ületavas summas tuleb tasu

kanda võlgnikel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja

kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku

taotlusel tuleb nimetatud summa maksta ühingule, kelle kaudu ta tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik