1-25-6572/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-6572

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-6572

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Kalle Vaaks süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Natalia Duškina

Süüdistatav

Kalle Vaaks – isikukood 46708090270, XXX kodanik,

elukoht XXX, emakeel XXX, XXX, XXX, e-post: XXX,

telefon XXX, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kalle Vaaks KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6

kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kalle

Vaaks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Kalle Vaaksi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Kalle Vaaksilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 178,56 eurot

riigituludesse.

Kohustada Kalle Vaaksi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125,63 eurot.

Menetluskulud summas 1507,56 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700034873. Selgitusse võib märkida: „Kalle Vaaks, kriminaalasi 1-25-

6572, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Kalle Vaaksilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Kalle Vaaks kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kalle Vaaks süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 06.05.2024 kella 20.50 ajal XXX

maja juures mootorsõidukit Škoda Octavia, reg-nr XXX, olles alkoholijoobe seisundis (EKEI

ekspertiisiakti nr 24T-TXT02267 kohaselt etanooli 2,96 +/- 0.06 mg/g, seega alkoholi sisaldus

veres mitte vähem kui 2,90 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega Kalle Vaaks pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kalle Vaaksi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.11.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kalle Vaaksi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja

tema karistamist vangistusega 6 kuud. Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrata, et

vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Kalle Vaaks ei pane 1-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

178,56 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik