4-25-4114/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-4114

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtuistungi aeg

20. november 2025, avalik kohtuistung

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4114 (2570,25,001354)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Väärteoasi

Tamor Jürgens väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Tamor Jürgens (isikukood 39606074715; elukoht XXX),

väärteokorras karistatud PPA Lääne Prefektuuri 19.6.2025

otsusega LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 904 eurot, otsus

jõustus 5.7.2025

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu maakond, e-

post: XXX, esindaja Andrus Kleeman

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Tamor Jürgens liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 15

(viisteist) päeva.

2. Kohustada Tamor Jürgensit ilmuma 15-päevast aresti kandma 15. päeval peale kohtuotsuse

kättesaamist. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5 Soodevahe 75322

Harju maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Tamor Jürgensi poolt karistuse

kandmisele asumise aeg.

3. Kui Tamor Jürgens ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse sundtoomiseks

arestimajja.

4. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub tegemisest.

5. Edastada kohtuotsus Tamor Jürgensile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu kohtumajja 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule

4-25-4114

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

12.10.2025 väärteoprotokolli /tl 7/ kohaselt (väärteoasi nr 2570,25,001354) süüdistatakse Tamor

Jürgensit selles, et tema 12.10.2025 kella 8:35 ajal XXX. km juhtis mootorsõidukit Volvo V70

reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud 19.5.2025.

Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3.

Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 201 lg 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks

arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

2. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjused on teadmata.

Kohtukutses (lk 14) on isikule selgitatud, et kui ta ei saa ilmuda, siis ta peab kohtule

sellest viivitamata teatama ja kui ta ei ilmu, siis kohus vaatab asja läbi ilma tema

osavõtuta. VTMS § 90 lg 1 võimaldab eelkirjeldatud tingimustel arutada ilma isiku

osavõtuta.

3. Kohus avaldas VTMS § 98 lg 5 alusel T. Jürgensi ütlused (menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokoll, lk 4), kus ta tunnistas end teo toimepanemises süüdi.

Tunnistas, et 12.10.2025 hommikul midagi peale kella 8.00 võttis XXX oma xxx

kuuluva sõiduki Volvo V70 reg nr XXX, kuna tahtis minna XXX tööle. XXX kandis

peatas politsei ta. On teadlik, et juhiluba pole ja et sama asja eest on politseile juba

korra vahele jäänud. 12.10.2025 isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 11) kinnitab,

et 12.10.2025 kell 8.40 tuvastati PPA andmeregistrist isik, Tamor Jürgens, kuna isikul

ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja juhiluba. 12.10.2025 sõiduki juhtimise

kõrvaldamise otsuse (lk 5) kohaselt T. Jürgens kõrvaldati sõiduki Volvo V70 reg nr

XXX juhtimiselt 12.10.2025 kell 8.35 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Jürgens oli eelnevalt, s.o enne

12.10.2025 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab 19.5.2025 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9), mille kohaselt kõrvaldati T. Jürgens

mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 19.5.2025 kell 10.24 kuna tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldamine kehtib kuni

kõrvaldamisaluse äralangemiseni, s.o kuni juhtimisõiguse saamiseni. 13.10.2025

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tl 8) kohaselt T. Jürgensile ei ole Eestis

juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. Seega T. Jürgensi suhtes 19.5.2025

tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 12.10.2025 kehtiv ja ta oli isikuks, kes oli

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. T. Jürgens rikkus LS §

90 lg 1 punkte 1 ja 3, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole

vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. Seega oli T. Jürgens

isikuks, kes on nimetatud LS § 201 lg 2 – ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei

olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T. Jürgens on

toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud

väärteo objektiivse koosseisu.

4-25-4114

4. Kohus on seisukohal, et T. Jürgens pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise

toime kavatsetult. T. Jürgens teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti

teadis, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt 19.5.2025 kõrvaldanud ja

kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud. T. Jürgensi seletuse kohaselt juhtis ta

mootorsõidukit, sest tahtis minna tööle. Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma

juhtimisõiguseta tema teadlik ja eesmärgipärane valik.

5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

6. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et T. Jürgensi poolt toime pandud tegu

vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja T. Jürgens

on selle toime panemises süüdi. Kohus tunnistab T. Jürgensi LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

Karistus

7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest. LS § 201 lg 2 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut

või arest kuni 30 päeva.

8. Kohtuväline menetleja taotles T. Jürgensile aresti mõistmist.

9. T. Jürgens rikkus kahte liiklusseaduse normi, tegu on toime pandud kavatsetult, kohus

leiab, et tema teosüü on keskmine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust

kergendab süü tunnistamine. Karistusregistri teatis (lk 10) näitab, et T. Jürgens on

karistatud 19.5.2025 toimepandud teo eest LS 201 lg 1 järgi 19.6.2025

väärteootsusega rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot; otsus jõustus 5.7.2025.

Eelnev karistus juhtimisõiguseta juhtimise eest näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga

ja varasem rahatrahv ei ole mõjutanud teda loobuma mootorsõiduki juhtimisest kuigi

tal juhtimisõigus puudub. Kohus leiab, et T. Jürgensi puhul on tegemist isikuga, keda

eelnevalt määratud rahatrahvi ole mõjutanud liiklussüütegude toimepanemisest

loobuma, karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb Jürgensit karistada

arestiga. Liiklusseadusega on sätestatud käitumisreeglid kõikide liiklejate turvalisuse

tagamiseks. Olukorras, kus T. Jürgens rikub tahtlikult liiklusreegleid, sest tal oli vaja

tööle minemiseks autot juhtida, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli

teiste liiklejate turvalisusest. Seega on T. Jürgensile karistust mõistes vaja arvestada ka

õiguskorra kaitsmisega - ajal, mil T. Jürgens kannab aresti, ei ole võimalik tal

liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Kohus karistab T. Jürgensit arestiga

sanktsiooni keskmises määras.

10. KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt asendatakse arest üldkasuliku tööga

üksnes süüdlase nõusolekul. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud

kohtuistungi edasilükkamist, kohus arutas väärteoasja ilma tema osavõtuta, kohtul ei

olnud võimalik tema nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks küsida ja aresti

üldkasuliku tööga asendada ei ole võimalik. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata, kas

aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks olla põhjendatud.

11. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

12. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5, Soodevahe, Harju

maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda T. Jürgensi poolt karistuse

kandmisele asumise aeg. Kohustada Tamor Jürgensit ilmuma 15-päevast aresti

kandma 15. päeval peale kohtuotsuse kättesaamist. Kui T. Jürgens ei ilmu määratud

ajal karistust kandma, teeb kohus määruse T. Jürgensi sundtoomiseks arestimajja.

4-25-4114

13. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108, § 109, § 110, § 111, § 199 lg 3, LS §

201 lg 2, KarS § 48.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik