2-25-14301/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025. a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-14301

Tsiviilasi

Z.P hagi A.T vastu ühisvara jagamiseks ja

kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.P (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja: A.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Z.P hagi A.T vastu ühisvara jagamiseks ja kinkelepingu tühisuse

tuvastamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda; kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Z.P esitas 01.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi A.T vastu ühisvara jagamiseks ja

kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt abielu kestel, abielu

alguskuupäev 31.1.1987– lahutuse kuupäev XXXXXXXXX, soetati ettevõte vvv OÜ,

hilisemalt ka SSS mis vastavalt PKS § 25 lg 1 kuulub ühisvara hulka. Abielu lahutati, kuid

ühisvara ei ole siiani jagatud. Vastavalt PKS § 36 lg 1 kehtib varaühisuse varasuhe kuni vara

jagamiseni. Ilma hageja nõusolekut, sõlmis eksabikaasa kinkelepingu, millega andis ettevõtte

oma uuele abikaasale. Seda tehti ilma hageja kirjaliku nõusolekuta, rikkudes PKS § 29 lg 1.

Kinkimise eesmärk oli vältida elatisraha maksmist lastele, mis on vastuolus heade kommetega

(VÕS § 86 lg 1). Kriminaalasjas ] on tuvastatud, et vara võõrandamine toimus varaliste

2-25-14301

kohustuste vältimiseks – need tõendid kinnitavad tehingu pahatahtlikkust. VVVV OÜ tuleb

tagastada ühisvara hulka. Kuna hageja ei soovi osaleda firma majandustegevuses, tuleb

hüvitada hageja osa ühisvara väärtusest rahas. Kostja, A.T on juba eelnevalt kõrvale hoidnud

oma vanema kohustustest ja lapsed on kasvanud ilma isa rahalise abita, aga isegi ilma

kontaktita, inimliku õpetuse või telefonikõneta. Ei tee mingil tasemel koostööd, nii ka

seekord. Hageja võttis kostjaga ühendust 28.8.2025 ja teha asjad korda pärast kõiki neid

aastaid. Heas usus pakkus hageja kohtuvälist lahendit, notari aeg oli 5.9.2025 .

Konstruktiivne koostöö kostjaga on võimatu, ta ei saa aru ühisvara jagamise vajalikkusest ei

abielu lõppedes ega nüüd. Seega esitab hageja kohtule hagi ühisvara jagamiseks. Samas

soovib hageja välja nõuda kompensatsiooni kodutehnika, mööbli ja isiklike asjade osas, k.a.

erastamise nö.kollane leht, mida hageja tänu sellele kunagi kasutada ei saanud.

Hageja palub kostjalt, A.T-lt , välja nõuda OÜ VVV aastaaruande põhjal 65 000 eurot

ja isiklike asjade, kodutehnika ja mööbli eest 10 000eurot, hagi väärtusega kokku 75

000eurot.

2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel. TsMS

§ 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest

seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga.

3. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese). Kohtu hinnangul tuleb hagejal enda nõudeid täpsustada. Kohus selgitab, et

TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Hagejal

tuleb endal tagada, et ta sõnastaks oma nõude piisava täpsuse ja selgusega, et saavutada

kohtuotsusega soovitud tulemus. Kohus ei saa hagi eset ise sisustada. Hageja esitatud nõue ei

ole täidetav – kohtule esitatud nõudes peab olema täpselt kirjeldatud ese, mille väljaandmist

taotletakse, või tegevus, mille sooritamist või millest hoidumist soovitakse. Seega tuleb

hagejal nõudes konkreetselt (so iga ese tuleb identifitseerida) välja tuua kodutehnika, mööbel

ja isiklikud asjad, mille eest kostja kompensatsiooni nõuab.

4. Hageja on loetlenud hagis poolte ühisvarana OÜ VVVV ning isiklikud asjad,

kodutehnika ja mööbel väärtuses 10 00 eurot. Ühisvara jagamiseks tuleb esitada täpne

nimekiri kõigist ühisvara hulka kuuluvatest esemetest, mida jagada soovitakse, ning tõendada,

et hagis märgitud ühisvara nimekirjas esitatud varad kuuluvad poolte ühisvarasse. Samuti

tuleb hagejal märkida jagatavate varade väärtus iga eseme kohta eraldi (sh väärtust tõendavad

dokumendid).

5. PKS § 37 lg 3 alusel jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) §

77 lg 2 alusel kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi

ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on korduvalt

osutanud, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile ning

kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Kohus ise

nõuet ei täienda. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi vahel valida

üksnes sellekohase nõude alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1- 45-06, p 19). Kohus selgitab,

et ühisvara jagamise taotlus tuleb esitada selliselt, et see oleks täidetav.

2-25-14301

6. TsMS § 139 lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Ühisvara jagamise nõue

loetakse TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi mittevaraliseks nõudeks, millise nõudega hagiavalduse

esitamisel tasutakse RLS § 59 lg 4 järgi riigilõivu 420 eurot.

7. Kohus on seisukohal, et avaldus on puudustega, mis takistavad selle menetlemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosalise

esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

8. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast ka

juhul, kui nõue ei ole selge. Kohus leiab, et avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et

mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud avalduses puudub selge nõue

ja täielikult on esitamata hagiavalduse aluseks olevate ja seda põhjendavate asjaolude

kirjeldus. Lisaks ei ole kohtule esitatud informatsiooni, et tasutud oleks nõutavas ulatuses

riigilõiv. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

9. Esitatud avaldus ei vasta vormi osas TsMS § 338 nõuetele ja sisu osas TsMS §-s 363

sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega

menetlusdokumendi koostamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on

esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus

menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TlnRnKm 01.10.2019, 2-19-9416, p 6).

Praeguses hagiavalduses puuduste kõrvaldamine eeldab täielikult uue hagiavalduse

koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg

6). TsMS § 372 lg 4 lause 2 kohaselt tagastab kohus avalduse koos lisadega avaldajale.

Kuivõrd avaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei pea seda tagastama. Kohus märgib

seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole

pöörduda. Kohus selgitab, et hagiavalduse koostamiseks on hagejal võimalusel soovitatav

pöörduda advokaadi või muu õigusteenuse osutaja poole.

11. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik