2-24-955/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-955

Tsiviilasi / hagi ese

We Love It! GmbH hagiavaldus UMICABALT OÜ vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

201 757,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

We Love It! GmbH (Saksamaa Liitvabariigi registrikood

HRB131843, aadress Sandkamp 1, 22111 Hamburg,

Saksamaa Liitvabariik)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Aavik

Kostja

UMICABALT OÜ (registrikood 14375146, aadress Kakumäe

tee 226, 13516 Tallinn)

Lepinguline esindaja I S

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 26.08.2025.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada We Love It! GmbH (Saksamaa Liitvabariigi registrikood HRB131843)

hagiavaldus UMICABALT OÜ (registrikood 14375146) vastu.

2. Välja mõista UMICABALT OÜ-lt (registrikood 14375146) We Love It! GmbH (Saksamaa

Liitvabariigi registrikood HRB131843) kasuks 197 715 (ükssada üheksakümmend seitse

tuhat seitsesada viisteist) eurot 40 (nelikümmend) senti.

3. Välja mõista UMICABALT OÜ-lt (registrikood 14375146) We Love It! GmbH (Saksamaa

Liitvabariigi registrikood HRB131843) kasuks viivis põhinõude 195 000 (ükssada

üheksakümmend viis tuhat) eurot tasumata osalt viivisemääraga 4,5% (neli koma viis

protsenti) aastas alates 20.01.2024.a (kahekümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne

neljandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud UMICABALT OÜ (registrikood 14375146) kanda.

5. Välja mõista UMICABALT OÜ-lt (registrikood 14375146) We Love It! GmbH (Saksamaa

Liitvabariigi registrikood HRB131843) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu

3080 (kolm tuhat kaheksakümmend) eurot ja riigilõiv 2940 (kaks tuhat üheksasada

nelikümmend) eurot.

6. Jätta rahuldamata We Love It! GmbH (Saksamaa Liitvabariigi registrikood HRB131843)

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulu 2882 (kaks tuhat

kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot kindlaksmääramiseks ja UMICABALT OÜ-lt

(registrikood 14375146) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. We Love It! GmbH (hageja) esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse

UMICABALT OÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 1-5). Kohus võttis hagi 26.01.2024

menetlusse (dtl 37). Kostja vastas hagile 22.03.2024 (dtl-d 89-92). Hageja esitas 08.04.2024 kostja

vastuse kohta arvamuse (dtl-d 93-94). Eelistung toimus 26.08.2025 (dtl-d 115-123). Kostja esitas

26.08.2025 kohtule tõendid (dtl-d 103-113). Hageja esitas 08.09.2025 kohtule tõendid ja selgitas

asjaolusid (dtl-d 124-126).

2. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 195 000 eurot tagastamist, ostuhinnalt arvestatud intressi ja

sissenõutavaks muutunud viivise 6757,09 eurot tasumist ning alates 19.01.2024 põhinõude 195 000

eurot tasumata osalt viivise ulatusega 4,5% aastas tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust

järgmiste väidetega. Pooled sõlmisid 28.09.2022 müügilepingu, mille järgi kohustus kostja hagejale

üle andma sõiduki xxx ning hageja kohustus kostjale tasuma ostuhinna 195 000 eurot kolme

osamaksega enne sõiduki üleandmist. Hageja tasus kostjale ostuhinna kolme osamaksega

järgmiselt: 23.09.2022 2000 eurot, 26.09.2022 8000 eurot ja 28.09.2022 185 000 eurot. Sõiduk tuli

hagejale üle anda 10.10.2022. Kostja ei ole hagejale sõidukit üle andnud. Hageja taganes

14.09.2023 teatisega lepingust ja nõudis ostuhinna tagastamist hiljemalt 29.09.2023. Hageja nõuab

kostjalt ostuhinna tagastamist ja tasutud ostuhinnalt intressi tasumist (dtl-d 3-4). Pooled on

sõlminud müügilepingu, mitte käsunduslepingu (dtl 95). Ostuhinna tagastamise nõue muutus

sissenõutavaks 29.09.2023. Lepingu eeldus oli, et auto on olemas sellisel kujul ja antakse üle.

Sõiduki hagejale üleandmise mõistlik tähtaeg oli 12 päeva lepingu sõlmimisest (dtl-d 117-121). xxx

VIN-koodide avaliku andmebaasi (https://mb.vin/) kohaselt oli VIN-koodiga xxx sõiduk xxx

toodetud xxx tehases xxx 27.07.2022. Seega oli sõiduk müügilepingu sõlmimise ajal olemas ning

seda polnud vaja tehasest tellida ega oodata selle tootmist. Lepingu sõlmimise järgselt pidi toimuma

sõiduki kohene (viivitusteta) tarne müügihinna tasumise vastu. Müügilepingu maksetingimuste

kohaselt pidi hageja tasuma kogu müügihinna enne sõiduki tarnet. Kostja väljastas 23.09.2022

makse aluseks arve U2009/22-22, mille järgi oli maksetähtaeg 27.09.2022 ja tarne kuupäev

30.09.2022. Hagejale anti seejärel telefoni vahendusel teada, et tarne toimub 10.10.2022.

Hagiavaldusega esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on hageja ülekandeid tehes viidanud kostja

23.09.2022 arvele U2009/22-22 (dtl 126).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid

hagile järgmiselt. Pooled ei sõlminud müügilepingut, vaid käsunduslepingu, mille alusel kostja

2 (8)

kohustus hageja ülesandel soetama hagejale sõiduki teatud tunnuste ja VIN-koodiga ja toimetama

kokkulepitud kohta. Lepingus puudub sõiduki toimetamise tähtaeg, mis on pooltele siduv. Kostja

teostas käsundi nõutud viisil. Käsund ei ole lõplikult teostatud, sest sõidukit ei ole hagejale

toimetatud. Sõiduki omanik oli xxx, kelle käest kostja ostis sõiduki ja tasus ostuhinna. xxx väljastas

kostjale 22.09.2022 arved IV-0300 ja IV-0301 kogusummas 184 000 eurot, mille kostja on tasunud.

Arvetes on selgitatud, et tasu makstakse sõiduki eest, mille soetamiseks hageja kandis kostjale raha.

Arvete järgi oli sõiduki toimetamise kohaks xxx. Toimetamine pidi toimuma xxx tarnetingimusel

xxx. Kostja sai hagejalt raha sõiduki soetamiseks. Kostja soetaski konkreetse sõiduki ja kasutas

selleks hageja ülekantud raha. Kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud, kasutanud hageja

ülekantud raha vastavalt lepingu sihtotstarbele ja soetanud sõiduki. See, et xxx ei toimetanud

kostjale sõidukit, ei saa olla aluseks kostjalt raha nõudmiseks. Hagejal puudusid alused lepingust

taganemiseks ja raha tagasinõudmiseks (dtl-d 90-92). Tegu on väga spetsiifilise autoga,

eritellimusega autoga, mille tarnimine võtab tavaliselt aega umbes poolteist aastat. Sõiduki

üleandmise mõistlik aeg oli 18 kuud lepingu sõlmimisest (dtl 119).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.09.2022

lepingu. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on 28.09.2022 sõlminud lepingu. Seetõttu ei vaja

lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Poolte sõlmitud leping ei sisalda kokkulepet lepingule kohalduva materiaalõiguse kohta.

Hageja on Saksamaa äriühing ja kostja Eesti äriühing. Seetõttu kohaldub lepingule Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) art 4 lg 1 lit a alusel Eesti

õigus, kuna müüja (kostja) harilik viibimiskoht on Eestis.

6. Pooled vaidlevad selle üle, mis on nende vahel sõlmitud lepingu liik. Hageja väidab, et

pooled on sõlminud müügilepingu. Kostja väidab, et pooled on sõlminud käsunduslepingu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja on allkirjastanud inglise keelse dokumendi pealkirjaga

„Müügikinnitus“ („Sales confirmation“), millele on märgitud kuupäev 28.09.2022 (dtl 6, dtl 5 –

dokumendi tõlge). Dokumendist nähtuvalt on kostjat tähistatud mõistega „müüja“ ning hagejat

mõistega „ostja“. Lisaks on dokumendis osundatud xxx, keda on tähistatud mõistega „vahendaja“.

Dokumendi pealkirja järgi on märgitud: „Ostuleping ühe UUE xxx ostmiseks järgmiste osapoolte

vahel [---]“. Dokument sisaldab sõiduki kirjeldust. Dokumendis on „Ühiku hind: 195.000.00 EUR

neto Ettemaks 10,000.00 neto Ülejäänud summa (185.000 EUR neto) enne kohaletoimetamist.

Kohaletoimetamise koht: xxx, Saksamaale ilma kuludeta Kõik kolm osapoolt lepivad kokku, et

eespool nimetatud xxx toimetatakse kohale tasuta. Müüja peab esitama ostjale lõpparve, kui makse

on üle kantud (mitte Proformaarve). Vahendajale maksab ostja teenuse eest pärast auto

kättesaamist“ (dtl 5).

Kohtu hinnangul sisaldab kirjeldatud dokument teavet, millest nähtub poolte ühine tegelik tahe

sõlmida müügileping. Poolte ühisele tegelikule tahtele sõlmida müügileping osundab järgmine

teave: dokumendi pealkiri „Müügikinnitus“, fraas „Ostuleping ühe UUE xxx ostmiseks“, auto

kirjeldus (xxx , xxx, aasta 2022, väline värv valge, interjööri värv punane), ühiku hinna ja

ettemaksu suuruse märkimine dokumendis, ühiku hinna tasumise tingimused („Ettemaks 10,000.00

neto Ülejäänud summa (185.000 EUR neto) enne kohaletoimetamist“, „Müüja peab esitama ostjale

lõpparve, kui makse on üle kantud (mitte Proformaarve)“). Müüdava asja kirjeldus, kokkulepe

3 (8)

ostuhinna ja selle tasumise tingimuste kohta on VÕS § 208 lg 1 mõistes müügilepingule

iseloomulikud põhitingimused. Dokument ei sisalda kostja osutatava teenuse kirjeldust ega

kokkulepet selle kohta, milline on teenuste eest makstav tasu. Müügikinnituses märgitud ühiku hind

on üheselt seotud kirjeldatud autoga ning dokumendist nähtuva teabe kohaselt ei ole seda võimalik

lugeda teenuse eest makstavaks tasuks. Teenuse osutajaks võib müügikinnituse kohaselt olla

vahendaja xxx, kuid tema osutatava teenuse kirjeldust ja talle makstava tasu suurust ei ole

müügikinnituses kirjeldatud. Vahendaja eraldi märkimisest nähtub, et lepingupooled on teenuse

osutajaks pidanud kolmandat isikut, mitte kostjat.

Kostja on esitanud kohtule xxx arved 22.09.2022 nr IV-0300 ja 22.09.2022 nr IV-0301 arved

kogusummas 184 000 eurot. Arved on väljastatud kostjale ning arvete kirjelduses on märgitud „xxx,

2022, accident free VIN code: xxx“ (dtl-d 105, 109). Arvetest nähtuvalt on need esitatud ostuhinna

tasumiseks, kuivõrd arve kohaselt kuulub sellel märgitud kaup ettevõttele kuni ostja poolt täieliku

tasumiseni („The goods indicated on this invoice are the Property of our company until full

payment by the buyer“. Kostja on esitanud kohtule 06.10.2022, 07.10.2022, 10.10.2022 ja

15.10.2022 maksekorraldused (dtl-d 106-108, 110-113). Maksekorraldustest nähtuvalt on kostja

tasunud xxx’ile kokku 183 500 eurot. Maksekorralduste selgitustes on osundatud xxx väljastatud

arvete numbritele.

Kostja on soovinud arvete ja maksekorraldustega tõendada, et pooled on sõlminud käsunduslepingu

ja kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kohtu hinnangul nähtub arvetest ja

maksekorraldustest müügilepingu sõlmimine kostja ja xxx vahel ning kokkulepitud ostuhinna

osaline tasumine kostja poolt. Arved ja maksekorraldused ei sisalda teavet hageja või hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingu kohta. Müügilepinguga võtab müüja endale kohustuse anda ostjale

üle kokkulepitud tingimustele vastav asi ja teha võimalikuks selle omandi üleminek ostjale.

Müügilepingu alusel üle antav asi ei pea olema müüja valduses ega omandis. Kui müüja teeb

kolmandate isikutega tehinguid ostjale üleantava asja omandamiseks, tulenevad nendest tehingutest

õigused ja kohustused üksnes müüjale ja kolmandatele isikutele. Sellised tehingud ei mõjuta ostja

müügilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Eeltoodut arvestades ei tõenda kostja esitatud

tõendid hageja ja kostja ühist tegelikku tahet sõlmida käsundusleping.

Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et müügikinnitusega on tõendatud hageja ja kostja vahel

müügilepingu sõlmimine, mille järgi oli kostjal kohustus anda hagejale üle auto xxx VIN-koodiga

xxx. Kostja ei ole tõendanud muud liiki lepingu sõlmimist poolte vahel.

7. Pooled on sõlminud rahvusvahelise ostu-müügilepingu. Nii Eesti kui ka Saksamaa on

ratifitseerinud ÜRO 1980.a konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

(CISG). Seetõttu kohaldub lepingutele eelkõige CISG ja CISG-iga reguleerimata osas

võlaõigusseadus.

8. Müügikinnitusest ei nähtu aega, mille jooksul pidi kostja täitma oma kohustuse anda asi

hagejale üle. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt lepiti kokku auto üleandmise

ajas.

CISG art 33 sätestab, et müüja on kohustatud tarnima kauba: a) kui leping kehtestab või lubab

kindlaks määrata tarne tähtpäeva – selleks tähtpäevaks; b) kui leping kehtestab või lubab kindlaks

määrata tarne ajavahemiku – igal hetkel selle ajavahemiku piires, kui kohustustest ei tulene, et tarne

tähtpäeva määrab ostja; või c) igal muul juhul – aruka tähtaja jooksul pärast lepingu sõlmimist.

Kohus selgitab eeltoodut arvestades auto tarnimise aruka aja pärast lepingu sõlmimist. Hageja

avaldas, et auto üleandmiseks mõistlikult vajalik aeg oli 12 päeva lepingu sõlmimisest (dtl 119).

Kostja avaldas, et auto üleandmiseks mõistlikult vajalik aeg oli 18 kuud lepingu sõlmimisest (dtl

119).

4 (8)

Müügikinnituse kuupäev on 28.09.2022 (dtl-d 5-6). Kostja on hagejale 23.09.2022 väljastanud

proforma arve nr U2009/22-22 ostuhinna tasumiseks, milles kostja on kättetoimetamise kuupäevaks

märkinud 30.09.2022 (dtl-d 14-15). Hageja on esitanud väljavõtte xxx VIN-koodide avalikust

andmebaasist (https://mb.vin/), mille kohaselt oli VIN-koodiga xxx sõiduk xxx toodetud xxx

tehases xxx 27.07.2022 (dtl-d 145-146). Kohtu hinnangul tuleb hageja avaldatud auto tarnimise

tähtaega pidada arukaks, kuivõrd kokkulepitud tingimustele vastav auto oli olemas enne lepingu

sõlmimist. Pooled ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt sarnase lepingu

täitmiseks on vajalik pikem aeg kui 12 päeva lepingu sõlmimisest. Kostja ise on pidanud

võimalikuks auto tarnimist seitsme päeva jooksul alates arve väljastamisest, mis nähtub kostja

väljastatud proforma arvest. Eeltoodut arvestades loeb kohus auto tarnimise arukaks tähtajaks 12

päeva alates lepingu sõlmimisest. Seega pidi kostja auto hagejale üle andma hiljemalt 10.10.2022.

9. CISG art 30 sätestab, et müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde

kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva

konventsiooniga. CISG art 25 sätestab, et lepingu rikkumine ühe poole poolt on oluline, kui see

tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus

lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei

näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on rikkunud kohustust anda hagejale üle xxx VIN-

koodiga xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk on hagejale üle andmata. Seetõttu ei vaja asjaolu

eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd auto tuli hagejale üle anda hiljemalt

10.10.2022 ja autot ei ole hagejale üle antud, rikub kostja müügilepingut. Müügilepingus kokku

lepitud asja ostjale üle andmata jätmise korral jääb täitmata lepingu põhieesmärk ostja jaoks. Seega

on hageja jäänud lepingurikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu

alusel arvestada. Kohtu hinnangul on lepingu rikkumine kostja poolt oluline.

10. CISG art 79 lõik 1 sätestab, et pool ei kanna mingite oma kohustuste täitmata jätmise eest

vastutust, kui ta tõestab, et selle olid põhjustanud väljaspool tema kontrolli olevad takistused ja et

temalt polnud arukas oodata selle takistuse arvessevõtmist lepingu sõlmimise ajal või selle takistuse

või takistuse tagajärgede vältimist või ületamist. CISG art 79 lõik 2 sätestab, et kui poole kohustuste

täitmatajäämise on põhjustanud see, et oma kohustusi ei täitnud kolmas isik, kelle ta oli kaasanud

lepingu või selle osa täitmisele, vabastatakse see pool vastutusest ainult sel juhul, kui: a) ta

vabastatakse vastutusest eelmise punkti alusel; ja b) kui tema kaasatud isik oleks samuti vastutusest

vabastatud, kui nimetatud punkti sätteid oleks rakendatud selle isiku suhtes.

Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt esinesid väljaspool kostja

kontrolli olevad takistused, mille arvessevõtmist ei olnud lepingu sõlmimise ajal temalt arukas

oodata. Müügilepingu tingimustele vastav auto ei olnud müügilepingu sõlmimise ajal kostja

valduses ega omandis. Seega pidi kostja lepingu sõlmimisel arvestama, et asja üleandmine võib

osutada võimatuks. Kohus leiab, et kostja on esitanud valeväite, mille kohaselt on ta ostuhinna

kolmandale isikule tasunud. xxx on kostjale väljastanud arved 22.09.2022 nr IV-0300 ja 22.09.2022

nr IV-0301 kogusummas 184 000 eurot (dtl-d 105, 109). Kostja on kolmandale isikule tasunud 183

500 eurot (dtl-d 106-108, 110-113). Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud kolmandale isikule

ostuhinnast tasumata 500 eurot. Kohtu hinnangul on kolmanda isikuga sõlmitud lepingu rikkumise

tagajärjeks muuhulgas see, et kostja ei saa tugineda CISG art 79 lõikele 1 põhjendusega, et ta on

omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku hagejaga sõlmitud müügilepingu täitmiseks.

Eeltoodut arvestades ei vabasta kostjat CISG art 79 lõik 1 järgi vastutusest asjaolu, et kolmas isik ei

ole sõidukit talle üle andnud. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt

esinesid kolmandal isikul väljaspool tema kontrolli olevad takistused auto kostjale üleandmiseks.

Seetõttu ei vabane kostja vastutusest ka CISG art 79 lõik 2 järgi.

11. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on lepingust 14.09.2023 avaldusega taganenud.

Hageja on soovinud väidet tõendada taganemisavalduse dokumendiga (dtl-d 23-26).

5 (8)

Taganemisavalduse dokumendist nähtub hageja selgesõnaline avaldus lepingust taganeda ning

seejuures on viidatud poolte vahel sõlmitud lepingule. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et

hageja on saatnud taganemisavalduse 15.09.2023 e-kirjaga, mis on saadetud e-postiaadressile xxx.

Hageja on soovinud väidet tõendada e-kirjaga, mis on kohtule esitatud eml-vormingus (dtl-d 135-

137). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast, et selle manuseks on taganemisavalduse dokument ning e-

kiri on saadetud e-postiaadressile xxx. Kostja on vaielnud vastu e-kirja saamisele. Hageja on

soovinud tõendada kostja poolt e-kirja kättesaamist e-postiaadressilt xxx 26.09.2023 saadetud

vastusega hageja e-kirjale, millega saadeti taganemisavaldus. Vastuseks saadud e-kirjas palutakse

dokumendi saatmist elektroonilise allkirjaga. Kostja ei ole tõendanud, et tema registrikaardile

kantud e-postiaadressi xxx on kasutanud hagejale vastamisel kolmas isik ilma kostja teadmata.

Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades tõendatud, et hiljemalt 26.09.2023 sai kostja

taganemisavalduse kätte.

12. CISG art 47 lõik 1 sätestab, et ostja võib müüjale oma kohustuste täitmiseks aruka

pikkusega lisatähtaja kehtestada. CISG art 47 lõigu 1 järgi tuleb tähtaeg määrata konkreetse

ajavahemikuna (nt 30 päeva teatise kättesaamisest) või tähtpäevana. Hageja ei ole tõendanud

kostjale CISG art 47 lõik 1 järgse aruka pikkusega lisatähtaja kehtestamist. Seetõttu ei saanud

hageja lepingut lõpetada CISG art 49 lõik 1 p b alusel.

13. CISG art 49 lõik 1 p a sätestab, et ostja võib teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne

kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine.

Kostja pidi auto tarnima hagejale hiljemalt 10.10.2022. Kostja ei olnud autot hagejale 14.09.2023

seisuga tarninud. Kohus on seisukohal, et konkreetselt kindlaksmääratud olemasoleva asja tarnimata

jätmine 11 kuu jooksul on müügilepingu oluline rikkumine. Kauba sedavõrd pika aja jooksul

tarnimata jätmise korral ei saa eeldada, et müüja tarnib aruka pikkusega lisatähtaja jooksul

kokkulepitud asja. Seetõttu oli hagejal õigus 14.09.2023 seisuga leping lõpetada. Hageja on

taganemisavalduses avaldanud selgesõnaliselt tahet lepingust taganeda, see tähendab leping

lõpetada. Kohus leiab, et lepingu lõpetamise alusena esines lepingu oluline rikkumine, mistõttu

omas hageja 14.09.2023 taganemisavaldus õiguslikku toimet ning lõpetas pooltevahelise lepingu.

14. CISG art 81 lõik 1 sätestab, et lepingu lõpetamine vabastab mõlemad pooled

lepingukohustustest, säilitades õiguse sisse nõuda hüvitamisele kuuluda võivaid kahjumeid.

Lepingu lõpetamine ei puuduta mingeid lepingu sätteid, mis puudutavad vaidluste lahendamise

korda või poolte kohustusi selle lõpetamise puhul. CISG art 81 lõik 2 sätestab, et lepingu täielikult

või osaliselt täitnud pool võib teiselt poolelt nõuda kõige selle tagastamist, mida esimene pool oli

lepingu järgi tarninud või tasunud. Kui mõlemad pooled on kohustatud saadu tagastama, peavad

nad seda tegema korraga.

Hageja on tasunud kostjale lepingu alusel 23.09.2022 2000 eurot (dtl-d 8-9), 26.09.2022 8000 eurot

(dtl-d 10-11) ja 28.09.2022 185 000 eurot (dtl-d 11-13). Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale

tasunud 195 000 eurot. Seetõttu ei vaja raha kostjale tasumine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2

ja 238 lg 1 p 1). Pooltevaheline leping on lõppenud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt CISG

art 81 lõigu 1 alusel ostuhinna 195 000 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ostuhinna

tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 195 000 eurot.

15. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudelt 195 000 eurot alates 29.09.2023 määraga

4,5% aastas (dtl 118). CISG art 78 sätestab, et kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega

viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes

nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74. artikli alusel.

CISG art 78 järgi saab nõuda viivise tasumist alates restitutsioonisuhte tekkimisest. Hageja on

avaldanud, et ta nõuab viivist alates 29.09.2023, millal muutus sissenõutavaks ostuhinna

tagastamise nõue. Kostja ei ole vaielnud vastu viivisemäärale ega tõendanud, et hagejale ei ole

tekkinud kahju. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Ajavahemikus 29.09.2023

6 (8)

kuni 19.01.2024 põhinõudelt 195 000 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise määraga

4,5% aastas summa on 2715,40 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 2715,40 eurot.

16. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude 195 000 eurot tasumata osalt alates hagi

esitamisest protsendimäärana ulatusega 4,5% aastas. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 195 000 eurot tasumata osalt ulatuses 4,5% aastas

alates 20.01.2024.

17. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

18. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku

2940 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu

tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud

riigilõivu. Hagihinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi esitamise ajal

kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 2940 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 2940 eurot hüvitamist. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulu (riigilõiv) 2940 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas

kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja lepingulise esindaja tasumäär 275

eurot ja 220 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli väikse õigusliku keerukusega tsiviilasjaga.

Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei

ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud

õigusteenuse tunnitasu 275 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu

hinnangul on kohtuasja keerukusastet ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 220

eurot tunnis, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

7 (8)

22. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja teinud toimingud

kokku 26,9 tundi (dtl 141-159). Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud on olnud vajalikud hageja õiguste maksmapanemiseks hagimenetluses ning

menetlusosalise õiguste teostamiseks. Kohtu hinnangul on asi vähese õigusliku keerukuse ning

vähese mahuga. Seetõttu on hageja esindaja ajakulu toimingute tegemiseks vajalik ja põhjendatud

14 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 3080 eurot

(14x220=3080). Kohus määrab lepingulise esindaja kulu 3080 eurot kindlaks ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja.

Hageja taotles lepingulise esindaja kulude 5962 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks

määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 2882 eurot (5962-

3080=2882).

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)